4-09-23737/4

(00052851)Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Külli Iisop Liisi Kisler Katrin-Jana Vaab Kohtuistungi toimumise aeg 23.02.2010.a. Väärteoasi Aleksandr Neuimini kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu – asukoht: Pärnu mnt.139c/1, Tallinn) 14.10.2009.a kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 00052851 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja/ menetlusalune isik – Aleksandr Neuimin (isikukood: 35502090286; elukohtxxx) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu – asukoht: Paldiski mnt 47, Tallinn) Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja – Aleksandr Neuimin Kohtuväline menetleja - Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) esindaja Reeli Lind RESOLUTSIOON Aleksandr Neuimini kaebus jätta rahuldamata ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kiirmenetluse otsus 14.10.2009.a. jätta muutmata. Määratud rahatrahv (300 krooni) tuleb tasuda Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsuses märgitud Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele nr 10220064421013 SEB-is, viitenumber

1. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. 14.10.2009.a Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) kiirmenetluse otsusega karistati Aleksandr Neuiminit ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 300 krooni. Otsuse kohaselt sõitis A.Neuimin 14.10.2009 kella 16:53 ajal Tallinnas Ristiku 20 juures bussis nr 40 sõiduõigust tõendava dokumendita. Kontrollimisel esitas varem märgistatud sõidupileti. Sellega rikkus ta Tallinna Linnvolikogu määruse nr 41 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 9 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav ÜTS § 547 lg 1 järgi.
3. Kaebaja väidab, et ta ei teadnud, et tal oli pilet varem kasutatud, mille kontrollijale esitas, kuid tal oli olemas ka teine talong, mida ta kontrollimise ajal üles ei leidnud. Kohtuistungil esitas ta sõidutalongi EP 1986068, mille märgistus vastas kontrollimise ajal valgele kontrolllehele tehtud märgistusega ning mille ta oma sõnade kohaselt oli järgmine päev üles leidnud. A. Neuimin leidis, et otsus tuleb tema suhtes tühistada, kuna ta ei sõitnud bussis „jänest“. Bussi sisenedes komposteeris ta kohtule esitatud talongi. Hiljem nägi tee ääres seisvaid kontrolöre, taskust piletit üles ei leidnud. Võttis seejärel teise pileti ja komposteeris ka selle, ega märganud, et see talong oli varem elektrooniliselt märgistatud ja esitas selle kontrollijale. Kiirmenetlusega nõustus, kuna ka kontrollijate bussis ei leidnud ta õiget piletit ülesse.
4. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses kaebusele palus jätta kaebus rahuldamata. Materjalidele on lisatud kaebaja poolt kontrollijale esitatud sõidutalong CN 8402172, millel on näha elektrooniline märgistus „30.IX kell 23.35“ ja ka mehhaaniline märgistus . Tegemist oli topeltmärgistatud talongiga, mis ei ole sõiduõigust tõendavaks dokumendiks. Sellise teo eest on võimalik karistada rahatrahviga kuni 10 trahviühikut, A. Neuiminit karistati 5 trahviühikuga ning see karistus on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kaebajale oli selgitatud tema õigusi ja kohustusi, ta nõustus kiirmenetluse kohaldamisega. Kontrollijatele oli tal esitada vaid topeltmärgistusega pilet, mis ei ole sõiduõigust tõendavaks dokumendiks. Asjaolu, et mingi aeg hiljem leitakse kusagilt samasuguse mehhaanilise märgistusega pilet, ei saa olla tõendiks, et sõiduõigust tõendav dokument oli isikul olemas ka kontrollimise hetkel. Kontrollijale tuleb esitada sõiduõigust tõendav dokument kontrollija esimesel nõudmisel.
5. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja selgitused, tunnistaja ütlused ning tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. Tallinna Linnavolikogu määrusega 11.12.08.a. nr. 41 kehtestatud „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad „ § 8 sätestab, et sõitja on kohustatud omama 3 ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Sõitja on kohustatud talongi kohe pärast sisenemist kompostris märgistama ning märgistatud talongi alles hoidma sõidu lõpuni. Sama määruse § 9 lg 1 p 1 kohaselt on sõiduõigust tõendavaks dokumendiks märgistatud talong või märgistatud või aktiveeritud sõidupilet. Määruse § 10 lg 2 kohaselt on sõitjal kohustus esitada kontrolli õigusega ametiisikule sõidupilet kontrollija esimesel nõudmisel. Taolised nõuded kehtivad ka Tallinna Linavolikogu 17.12.09.a. määrusega nr. 42 kehtestatud korras. Nii kaebaja enda kui kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Denis Petrovi ütlustest nähtub, et A.Neuimin esitas talongi, millel oli topeltmärgistus. Seda oli varem elektrooniliselt märgistatud
6. septembril ning kaebaja enda ütluste kohaselt märgistas ta selle vahetult mehhaanilises kompostris enne kontrollijate bussi sisenemist. Selline topeltmärgistusega pilet ei ole sõiduõigust tõendavaks dokumendiks. Kuna A. Neuiminil ei olnud liinibussis nr. 40 ega hiljem ka kontrollijate ametibussis esitada nõuetekohast sõiduõigust tõendavat dokumenti, on kohtu arvates õigesti tema käitumine kvalifitseeritud Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse sõitjate bussiliiniveo üldeeskirja rikkumise eest ühissõidukis ning mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Sõiduõigust tõendava dokumendita bussis sõitmise on A. Neuimin toime pannud vähemalt hooletuse vormis. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Tunnistaja D. Petrovi ütlused lükkavad ümber kaebaja väited selle kohta, et suures pabinas ei leidnud ta üles vajalikku sõiduõigust tõendavat dokumenti. D. Petrovi ütluste kohaselt menetlusalusele isikule anti võimalus ca 10 minuti jooksul läbi otsida kõik oma taskud, kuid muud talongi ta ei leidnud kui topeltmärgistusega esitatud talong. Samuti võttis aega kiirmenetluse otsuse vormistamine, menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine. Kogu selle protseduuri vältel oli tal võimalus üles leida ja kontrollijale esitada nõuetekohane sõiduõigust tõendav dokument, kuid seda ta ei teinud. Kohtule jääb arusaamatuks, miks pidi A. Neuimin pabistama ja närveerima, kui ta kontrollijate bussi nägi. Teades, et ta on komposteerinud sõidutalongi, polnud tal mingit vajadust otsida teist talongi ja seda märgistada veel enne kontrollijate sisenemist. Kaebaja kinnitas kohtus, et ta tutvus oma õiguste ja kohustustega. Ta nõustus kiirmenetluse kohaldamisega ning väärteo toimepanemise kohta on ta andnud omakäelised ütlused. Kohus ei ole tuvastanud menetlusnormide rikkumist. Kohus leiab, et A. Neuiminile määratud karistus vastab tema süü suurusele. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 300-kroonine rahatrahv on vajalik süüdlase mõjutamiseks, et mitte toime panna uusi süütegusid, samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes VTMS § 132 p-st 1, jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Kohtunik