← Eesti

4-10-656/3

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev 4-10-656

  1. veebruar 2010.a Eha Popova Maksim Amelkin (isikukood 37806062226, elukoht xxx) väärteoasja KarS § 218 lg 1 järgi
  2. veebruar 2010.a Resolutsioon Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 29 lg 1 p 4, 107 lg 2
  3. Lõpetada väärteomenetlus Maksim Amelkini väärteoasjas KarS § 218 lg 1 järgi.
  4. Tagastada materjalid PP Lõuna Politseiosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 25.02.2010 koostati väärteoprotokoll nr AB 1153617, mille kohaselt M. Amelkin 24.02.2010.a. kella 12.15 ajal Mustamäe tee 16 pani toime väheväärtusliku võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes seega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. KOHTU PÕHJENDUSED Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on M. Amelkin kriminaalkorras varguste eest karistatud 8 korda. Viimane kord karistati teda KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. Karistuse kandmiselt vabanes ta 04.01.2010.a. ning tema karistus on kustumata. Riigikohus on asunud seisukohale, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi /Riigikohtu otsus nr 3-1-1-87-08 p 10/. M. Amelkin pani uue varguse katse toime vähem kui kahe kuu möödumisel karistuse kandmiselt vabanemisest ning tema tegevuses on KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 sätestatud kuriteo tunnused. VtMS § 107 lg 2 kohaselt teeb kohus väärteomenetluse lõpetamise määruse § 29 lg 1 p 2-7 sätestatud alustel. VtMS § 29 lg 1 p 4 kohaselt väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos on kuriteo tunnused. Eeltoodut arvesse võttes tuleb väärteomenetlus lõpetada. Eha Popova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.