Kriminaalasi 1-09-9821 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2009.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-9821 (07231802956) Koht

§ 209

lg 1 järgi, käskmenetlus Arika Pettai Prokurör Süüdistatav Jaanika Niibek isikukood 47604102230, EV kodanik, elukoht: xxx; keskharidusega; emakeel: eesti keel; töökoht: M E OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: kohaldamata Kaitsja Kadi Mägi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 253 p 1, § 254, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 1. Tunnistada Jaanika Niibek

§ 209

lg 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 60 (kuuekümne) päevamäära suurune rahaline karistus. Rahalise karistuse arvutamisel lähtuda miinimumpäevamäärast, mis on 50 krooni. Rahalise karistuse suuruseks on seega 3000 (kolm tuhat) krooni. 2.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel Jaanika Niibekile mõistetud rahaline karistus jätta täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Jaanika Niibek ei pane 3- (kolme-) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 2

1. Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i esindaja TM´i esitatud tsiviilhagi 2520 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista Jaanika Niibekilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks välja 2520 (kaks tuhat viissada kakskümmend) krooni.
2. Jaanika Niibekilt mõista riigituludesse välja menetluskulud järgmiselt: mõista välja II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 50% ulatuses, s.o 326krooni ja 50 senti, ning kaitsjale makstud tasu 495 krooni ja 60 senti.
3. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: „Jaanika Niibek, 1-09-9821, sundraha, kaitsjatasu“. Rahaliste nõuete tähtajaks tasumata jätmise korral kohaldatakse sundtäitmist. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Menetluskulude otsustust on võimalik vaidlustada määruskaebe korras. SÜÜDISTUSE SISU JA TAOTLUS Jaanika Niibekit (end. Ojarand) süüdistatakse selles, et ta lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, viies Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i töötajad eksimusse, esinedes OE ning saates OE isikuandmeid kasutades 18.01.2007 kell 13.45 Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le tekstisõnumi „Laen 3000 15 E , O XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX“. Nimetatud tekstisõnum loeti Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i poolt laenutaotluseks, mispeale Balti Investeeringute Grupi Pank AS kontrollis isikukoodi ja kontonumbri vastavust SMS-s esitatud laenutaotleja andmetega ning tegi ülekande summas 2520 krooni, olles laenusummast eelnevalt kinni pidanud lepingu sõlmimise tasu summas 480 krooni. Laenusumma kanti üle Jaanika Niibeki poolt kasutatavale ning GE nimele avatud pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas, kust Jaanika Niibek raha samal päeval välja võttis. Seega sai Jaanika Niibek varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, so pani toime

§ 209lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör teeb ettepaneku karistada Jaanika Niibeki

§ 209lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, kahtlustatava isikut, tema käitumist enne ning peale käsitletavat kuritegu, süü suurust ning seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta, mille vältel Jaanika Niibek uusi kuritegusid ei ole toime pannud, samuti arvestades asjaolu, et Jaanika Niibek on varem karistamata isik ning tal on enda sõnul olemas kindel töökoht, palub prokuröri abi teda karistada rahalise karistusega summas 3000 krooni (so 60 miinimumpäevamäära).

§ 73

alusel palub prokurör jätta tingimisi rahaline karistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja seda mitte täitmisele pöörata kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2 3 Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i esindaja TM on esitanud tsiviilhagi summas 2520 krooni. KOHTU SEISUKOHT Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja leiab, et käskmenetluse kohaldamine on võimalik. Tegemist on teise astme kuriteoga, tõendamiseseme asjaolud on selged. Kelmuse toimepanemine Jaanika Niibeki poolt on tõendatud kannatanu OE ütlustega (tl 2-3), Harju Maakohtu määruse nr 2-07-40307 koopiaga (tl 4), SEB kliendiandmete haldamise osakonna spetsialist LUvastusega järelpärimisele (tl 7), SEB kliendiandmete haldamise osakonna spetsialist AÕ vastusega järelpärimisele koos lisadega (tl 9-15), SEB kliendiandmete haldamise osakonna spetsialist LU vastusega järelpärimisele koos lisaga (tl 17-18), SEB kliendiandmete haldamise osakonna spetsialist LU vastusega järelpärimisele (tl 20), SEB kliendiandmete haldamise osakonna spetsialist LU vastusega järelpärimisele koos lisadega (tl 22-25), SEB kliendiandmete haldamise osakonna spetsialist LU vastusega järelpärimisele koos lisaga (tl 27-28), BIG tootevaldkonna kasutajatoe töötaja VK vastusega järelpärimisele (tl 31), BIG juristi TMi vastusega järelpärimisele koos lisaga (tl 33-34), kannatanu esindaja TMi ütlustega (tl 38-39), kahtlustatava GEütlustega (tl 43-44) ja kahtlustatava Jaanika Ojarand ütlustega (tl 49-50 ja 51-52). OE ütluste kohaselt sai ta

1. oktoobril
2. a posti teel Harju Maakohtu kohtumääruse, millega tehti makseettepanek. Selle kohaselt on OEsõlminud Balti Investeeringute Grupi Pank AS-ga sms-i teel krediidilepingu ja saanud krediiti 3000 krooni. Konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXSEB Pangas ei kuulu OE. AS-i SEB Pank vastustest järelepärimistele ilmneb, et OEei ole SEB-ga lepingulistes suhetes. Arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXkuulub GE. Konto väljavõttest nähtub, et
3. jaanuaril
4. a on nimetatud arvele laekunud 2520 krooni selgitusega „BIG Pank AS laen 0702429/96sm, laenusumma 3000, tähtaeg 02.02.2007“. Samal päeval on tehtud kontolt väljamaks 2500 krooni. Sularaha väljamakse tšeki koopia kohaselt tehti GE väljamakse 2500 krooni, isikuttõendava dokumendi lahtris on dokumendi numbriks märgitud „XXX“. Toimikus olevast passi koopiast nähtuvalt on see J. O passi number. G. E on kahtlustatavana andnud ütlusi, et tema ei ole OE nimel laenu võtnud. Kõik pangaarvega seotud dokumendid ja kaardid olid tema ema käes. Ema ka ütles talle, et oli võtnud OE nimel laenu ja lasknud kanda selle tema arvele, sest isa ei maksa elatist. J. Ojarand eitas kahtlustatavana
5. oktoobril
6. a ütlusi andes OE nimel laenu võtmist ja väitis, et G. O kasutas seda kontot ja kaart oli tema käes. Samas andis ta ütlusi, et arvelduskontole on juurdepääs nii temal kui G. O .
7. oktoobril
8. a antud ütlustes tunnistas J. Ojarand laenu võtmist ja raha väljavõtmist kontolt.

§ 56lg 1 kohaselt on karistuse aluseks isiku süü.

Lisaks sellele tuleb arvesse võtta üldja eripreventiivseid kaalutlusi. Karistuse mõistmisel peab kohus oluliseks seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta, süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Kohtueelsel menetlusel on Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i esindaja TM esitanud tsiviilhagi summas 2520 krooni, millise moodustab Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i poolt tehtud ülekanne GE nimel Jaanika Niibeki poolt avatud arveldusarvele. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud Jaanika Niibeki (Ojarand) süü kahju tekkimises. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 3 4 täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Jaanika Niibeki poolt kavatsetult toime pandud kelmusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava käitumise tulemusena on tekkinud varalise kahju 2520 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud volituseta esindamisega TsÜS § 129 lg 1 mõttes ning TsÜS § 130 kohaselt peab teisele isikule esindusõiguseta tehingu teinud isik hüvitama kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, tuleb kahju välja mõista Jaanika Niibek´ilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. KrMS § 180 lg 1 kohaselt mõistetakse süüdimõistetult välja menetluskulud. Sama paragrahvi 3 lõige lubab kohtul jätta menetluskulud osaliselt välja mõistmata, kui on ilmne, et süüdimõistetu ei suuda neid tasuda. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult välja mõistetav sundraha ning määratud kaitsjale makstud tasu. Sundraha suurus II astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks on 2009.a 4350 krooni. Sundraha on seega 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu 495,60 krooni (nelisada üheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend senti). Arvestades, et J. Niibeki ütluste kohaselt kasvatab ta 7 last, leiab kohus, et menetluskulud tuleb välja mõista osaliselt, nimelt sundraha 50% (3262,5 krooni) ulatuses ning määratud kaitsjale makstud tasu. Sten Lind Kohtunik 4