Kriminaalasi nr. 1-10-1194 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 19.02.2010a Tallinn 1-10-1194
(09230101402)Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Aivira Galjaeva Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi Aleksandr Kostjutšenko süüdistuses KarS § 209 lg.1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Janar Luts Süüdistatav Kaitsja Aleksandr Kostjutšenko isikukood 35207300257, elukoht xxx, EV kodanik, keskeriharidusega, emakeel vene keel,ei tööta, kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksandr Kostjutšenko KarS § 209 lg.1 järgi ja karistada teda 8(kaheksa) kuulise vangistusega. Vastavalt KarS § 73 lg.1,3 jätta karistus Aleksandr Kostjutšenko suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata,et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele,kui ta ei pane temale kohtu poolt määratud katseajal – 3 aasta - jooksul toime tahtlikku kuritegu. Välja mõista Aleksandr Kostjutšenko’lt 6525kr sundraha riigituludesse. /Sundraha tasuda 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti pangas või arveldusarvele nr.221023778606 Swedbank,märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049777 ning selgituse „Aleksandr Kostjutšenko , 1-10-1194,sundraha/ Kui rahalised nõuded ei ole õigeaegselt tasutud,suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõend-tööraamat-jätta toimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg.3 p.4 alusel edasi kaevata seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu,teatades seitsme päeva jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult või faksi teel alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Aleksandr Kostjutšenko on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Nimelt tema esitas 11.04.2002 Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonnale (Pronksi 12 Tallinn) avalduse talle pensioni määramise kohta väljateenitud aastate eest, millele lisas Vladimir Kalenda poolt võltsitud dokumendid: RAS Ookean pensioniteatise väljateenitud aastate kohta 21.03.1997 nr A95 võltsitud märkmetega tema töö kohta RAS-s Ookean ajavahemikul 24.12.1973 kuni 07.12.1995; AS Ilmameri väljateenitud aastate võltsitud tõendi 14.01.1999 nr 91 tema töökohta AS-is Ilmameri ajavahemikul 07.12.1995 kuni 31.12.1998 ja isikukaardi võltsitud märkmetega tema töö kohta RAS-s Ookean ajavahemikul 24.12.1973 kuni 07.12.1995 ning tööraamatu CT-1 nr. 0380586 võltsitud märkmetega tema tööst RAS-s Ookean ajavahemikul 21.12.1973 kuni 07.12.1995 ja AS-is Ilmameri ajavahemikul 07.12.1995 kuni 31.12.1998. Nimetatud võltsitud dokumentidega soovis Aleksandr Kostjutšenko pensioniametile tõendada, et omas tööstaaži RAS-s Ookean alates 24.12.1973 kuni 07.12.1995 ja AS-s Ilmameri ajavahemikul 07.12.1995 kuni 31.12.1998, kuigi tegelikkuses need andmed ei vastanud tõele. Aleksandr Kostjutšenko’i poolt esitatud valeandmete alusel otsustas Tallinna Pensioniamet maksta Aleksandr Kostjutšenko’ile alates 11.04.2002 eluaegselt väljateenitud aastate pensioni, millele väljateenitud aastate pensionide seaduse § 14 p 2 kohaselt Aleksandr Kostjutšenko’l tegelikkuses õigust ei olnud. Sel moel sai Aleksandr Kostjutšenko tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu ajavahemikul 11.04.2002 kuni 31.03.2007 kokku 96 035 krooni. Seega Aleksandr Kostjutšenko pani toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. 27.01.2010a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör ,süüdistatav ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe,mille kohaselt KarS § 209 lg.1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 8 kuud. KarS § 73 lg.1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus kuulanud ära süüdistatava ütlused, prokuröri ja kaitsja arvamuse, tutvunud kriminaalasja materjalidega,leidis, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud lihtmenetluse sätteid, süüdistatav on aru saanud kokkuleppest,nõustub kokkuleppega ning kokkuleppe sölmimine oli tema töeline tahe. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 423 lg.1 p.13 tsiviilhagi ei kuulu läbivaatamisele. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele osaliselt. Kohus juhindub KrMS § 248 lg.1 p.4,249,180 lg.3 sätetest. Kohtunik