← Eesti

1-09-16635/7

Obsah (10)§ 199§ 275§ 424§ 69§ 263§ 121§ 65§ 64§ 74§ 75

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 23.veebruaril 2010.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja 1-09-16635 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, proku

§ 199

lg 2 p 4,7,8 ja § 424 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud ja 25 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 27.03.2007 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 275

ja § 266 lg 2 p 3 järgi vangistusega 3 kuud katseajaga 18 kuud (nimetatud karistus pöörati Harju Maakohtu 18.09.2008 määruse alusel täitmisele ning kandmisele kuulus 2 kuud ja 26 päeva); 10.05.2007 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi rahalise karistusega 291 päevamäära, so 14550.- krooni koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks (nimetatud karistus asendati Harju Maakohtu 04.05.2009 kohtumääruse alusel vangistusega - 3 kuud ja 7 päeva) ; 26.06.2009 Harju Maakohu otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi liitkaristuseks vangistus 7 kuud ja 5 päeva, vabanes 25.11.2009.a. Taavi Tammiste, ik 38803100303, eestlane, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk.xxx, ei tööta, varem kohtulikult karistamata, karistatud väärtegude toimepanemise eest Martin Toomast, ik 38908080294, eestlane, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk. xxx, õpib Õhtukoolis, varem kohtulikult karistatud: 04.09.2009 Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 alusel mõisteti vangistus 2 kuud, mis

§ 69

alusel asendati116 tunniga üldkasuliku tööd tegemise tähtajaga 6 kuud Süüdistus Relis Purv´e süüdistatakse selles, et tema grupis koos Taavi Tammiste´ga, rikkus rahu ja avalikku korda ning häiris üldist ja asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu sellega, et peksis 17.06.2007 kella 20.00 paiku Sauel aadressil Mõõdu 16 asuva maja juures kaikaga katki NT kuuluva sõiduauto Mercedes Benz 124 reg/nr xxx tagaklaasi, pakiruumi külgmise klaasi ning tekitas autole mõlke ja Mercedes Sprinter reg/nr xxx esiklaasi ja reisijate poolse ukseklaasi. Seega pani Relis Purv grupis toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise, so

§ 263p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Taavi Tammiste´d süüdistatakse selles, et tema grupis koos Relis Purv´ega, rikkus rahu ja avalikku korda ning häiris üldist ja asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu sellega, et peksis 17.06.2007 kella 20.00 paiku Sauel aadressil Mõõdu 16 asuva maja juures kaikaga katki NT kuuluva sõiduauto Mercedes Benz 124 reg/nr xxx tagaklaasi, pakiruumi külgmise klaasi ning tekitas autole mõlke ja Mercedes Sprinter reg/nr xxx esiklaasi ja reisijate poolse ukseklaasi, misjärel olles NT poolt kohapeal kinni peetud, lõi kinnipidamise käigus viimasele raudkangiga vastu parema käe pöialt, tekitades kannatanule selliselt füüsilist valu ja vastavalt patsiendikaardile pindmised hulgivigastused. Samuti süüdistatakse Taavi Tammiste´d selles, et tema rikkus rahu ja avalikku korda ning häiris üldist ja asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu sellega, et lõi 20.08.2008 kella 20.30 paiku Sauel asuva raudteejaama taga KP´ile kaks korda rusikaga näopiirkonda, tõmbas KP´i pikale ja lõi seejärel viimasele kolm korda jalaga näopiirkonda, millega tekitas KP´ile parema kulmu põrutushaava ja lõhkus ära viimase prillid maksumusega 2300.- krooni. Seega pani Taavi Tammiste grupis toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, so

§ 263p 1,2,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse Taavi Tammiste´d selles, et tema lõi 13.02.2009 kella 21.30 ajal Saue linnas Ladva tänava piirkonnas AK rusikaga kaks korda pea piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Seega pani Taavi Tammiste toime teise inimese löömise, so

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Martin Toomast’it süüdistatakse selles, et tema rikkus rahu ja avalikku korda ning häiris üldist ja asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu sellega, et lõi 20.08.2008 kella 20.30 paiku Sauel asuva raudteejaama perroonil ühe korra KP´ile rusikaga näopiirkonda ja ühe korra jalaga EK´ile paremale poole lõualuu piirkonda, millega tekitas kannatanutele füüsilist valu. Seega pani Martin Toomast toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, so

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava Taavi Tammiste, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav liitkaristus vangistus 1 aasta, mida ei pöörata täitmisele 18-kuulise katseaja kestel. Süüdistatava Relis Purv, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus vangistus 4 kuud, mis loetakse kaetuks Harju Maakohtu 26.06.2009.a. otsusega mõistetud raskema karistusega 7 kuud 5 päeva, milline on ära kantud. Süüdistatava Martin Toomast, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus vangistus 5 kuud, mida ei pöörata täitmisele 18-kuulise katseaja kestel. 04.09.2009.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistus viiakse täide iseseisvalt. Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatavad tunnistasid ennast süüdi ja kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus. 3 Süüdistatavate käitumine on õigesti on kvalifitseeritud ning süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista või karistusest vabastada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagid tuleb rahuldada. KrMS § 175 lg.1 p.4,9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248 lg.1 p.5, 179, 180, 175 lg.1 p.4; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Relis Purv

§ 263

p.4 järgi ning karistuseks mõista vangistus 4 (neli) kuud.

§ 65

lg.1 kohaselt lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 26.06.2009.a. otsusega mõistetud raskema karistusega – vangistusega 7 kuud 5 päeva, milline on Relis Purv’el ära kantud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Taavi Tammiste

§ 263p.1,2,4 järgi ning karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta.

Süüdi tunnistada Taavi Tammiste

§ 121

järgi ning karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) kuud.

§ 64

lg.1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks Taavi Tammiste’le vangistus 1 (üks) aasta.

§ 74

lg.1 kohaselt jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata kui Taavi Tammiste ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Tallinna vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§ 75

lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Martin Toomast

§ 263

p.1 järgi ning karistuseks mõista vangistus 5 (viis) kuud.

§ 74

lg.1 kohaselt jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata kui Martin Toomast ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Tallinna vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§ 75

lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 65lg.1 alusel 04.09.2009.a.

Pärnu Maakohtu otsus kuulub täitmisele iseseisvalt. • Välja mõista Taavi Tammiste’lt ja Relis Purv’elt solidaarselt NT kasuks 32 388.50 (kolmkümmend kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa ja 50s) krooni. Välja mõista Taavi Tammiste’lt KPi kasuks 2300.- (kaks tuhat kolmsada) krooni. Välja mõista Taavi Tammiste’lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 6525.kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 1200.- (üks tuhat kakssada) krooni. Välja mõista Relis Purv’elt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 6525.- kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 1560.- (üks tuhat viissada kuuskümmend) krooni Välja mõista Martin Toomast’ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 6525.kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 1200.- (üks tuhat kakssada) krooni. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-09-16635, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni seoses KrMS 9.peatüki 2.jaos toodud kokkuleppemenetluse sätete väidetava rikkumisega, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.