1-09-10839 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30 november 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-10839 (08230119505, 09230116729) Kohtunik Märt Toming Ko

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2,

§ 200

lg 2 p 8 ja

§ 184

lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Natalja Lebed Süüdistatav Dmitri Vihrin Ik: 38407190254, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 06.10.2009, vahistatud 08.10.2009, varem kahtlustatavana kinni peetud 16.11.2008, 01.01.2009, 04.02.2009, 22.04.2009 kuni 08.06.2009, kokku 1 kuu ja 20 päeva. Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 21.03.2002 otsusega KrK § 197 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 3 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga; 2. Harju Maakohtu 30.03.2004 otsusega

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 5 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga; 3.

Harju Maakohtu 20.01.2005 otsusega

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 4 kuud 27 päeva; 4.

Harju Maakohtu 23.03.2005 otsusega

§ 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud,

§ 65lg 2 alusel vangistus 4 kuud 25 päeva; 5.

Harju Maakohtu 25.11.2005 otsusega

§ 199lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud; 6.

Harju Maakohtu 20.06.2006 otsusega

§ 199

lg 1 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud, sellest 2 kuud 16 päeva kuulus koheselt ärakandmisele ning 1 kuu 14 päeva vangistust jäeti tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud kohaldamata; 7. Harju Maakohtu 04.06.2008 otsusega

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga; 8.

Harju Maakohtu 02.10.2008 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 järgi vangistus 5 kuud 24 päeva. Vastavalt

§ 69asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga 348 tundi.

Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. Dmitri Vihrin süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Dmitri Vihrin süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 3. Dmitri Vihrin süüdi tunnistada

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 4.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 4 (aastat) aastat ja 6 (kuus) kuud. 5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Dmitri Vihrin´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat. 6.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele eelmise, so Harju Maakohtu 02.10.2008 otsusega mõistetud ja asendatud ning ärakandmata karistus, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 2 üldkasuliku töö tundi, so vangistus 5 kuud ja 24 päeva täies ulatuses, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. 7.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.11.2008, 01.01.2009, 04.02.2009, 22.04.2009 kuni 08.06.2009, so 1 kuu ja 20 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud ja 4 (neli) päeva ning karistuse ärakandmist arvestada alates Dmitri Vihrini kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 06.10.

2. Dmitri Vihrin´i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
3. Dmitri Vihrin´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 8172 (kaheksa tuhat ükssada seitsekümmend kaks) krooni ja 95 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Dmitri Vihrin, 1-09-10839, kaitsjatasu“.
4. Dmitri Vihrin´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Dmitri Vihrin, 1-0910839, sundraha“.
5. Dmitri Vihrin´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisiakti nr AN-1011-09/3978 tegemisel tekkinud kulu 1510 (üks tuhat viissada kümme) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul 2 kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Dmitri Vihrin, 1-09-10839, ekspertiis“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr SS-0026-09/0246 tegemisel tekkinud kulu summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni jätta riigi kanda.
8. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-0070-09/0245 tegemisel tekkinud kulu summas 2190 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend) krooni jätta riigi kanda.
9. Asitõendid: nuga, mis asub kriminaalasja juures, kuulub kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
10. Asitõendid: mobiiltelefon Nokia 5500, mis on tagastatud omanikule SG, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule SG.
11. Asitõendid: narkootilist ainet fentanüüli sisaldav pulber, mis on jäetud vastutavale hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda, kuulub

§ 83lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerimisele ja kui väärtusetu asi Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

1. Asitõendid: narkootilist ainet sisaldanud 18 fooliumvoldikut, minigrip kilekott, fotofilmitops, klaasitükk, žiletitera ning 21 fooliumitükki, mis asuvad pitseeritud ümbrises kriminaalasja materjalide juures, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
2. Dmitri Vihrin´ilt kinnipidamisel ära võetud sularaha 290 krooni, mis on kantud Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontole kuulub

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerimisele ja andmisele riigituludesse, kandes selle summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Dmitri Vihrin, 1-09-10839, konfiskeeritud vara“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Dmitri Vihrini süüdistatakse selles, et tema 10. jaanuaril 2009 kella 21.00 paiku, viibides Tallinnas Mustakivi tee 1 asuva Mustakivi kaupluse juures, tahtlusega ära võtta võõrast vallasasja, aga nimelt, mobiiltelefoni, astus kannatanu SG juurde, palus temalt helistamiseks mobiiltelefoni, pärast seda aga, kui kannatanu nõudis oma mobiiltelefoni tagasi, keeldus kannatanule mobiiltelefoni tagastamisest, kasutas kannatanu SG suhtes vägivalda, aga nimelt, lõi teda rusikaga näkku, pärast seda avaldas kannatanule vastupanu, kui too püüdis oma mobiiltelefoni tagasi võtta, mille käigus ta võttis välja noa ja püüdis sellega kannatanut lüüa, kuid kannatanul õnnestus tal nuga käest lüüa, seejärel ta põgenes kuriteopaigalt, joostes ära koos röövitud mobiiltelefoniga Nokia 5500, IMEI- maksumusega 1500 krooni, milles oli SIM-kaart maksumusega 99 krooni, kokku summas 1599 krooni. Sellega tekitati kannatanu SG röövimisega varalist kahju summas 1599 krooni. Seega, oma tahtliku tegevusega Dmitri Vihrin pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, relvana 3 kasutatava muu esemega ähvardades, so pani toime

§ 200lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna, kes süstemaatiliselt pani toime vargusi, viibides 16.11.2008 kella 13.15 paiku AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad, aadressi Maardu, Nurga 3, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kaupluse müügisaalist AS OG Elektrale kuuluvad NIVEA“ šampooni 8 tükki koguhinnaga 318 krooni ja „JOHNSON“ ihupiima 4 tükki, koguhinnaga 260 krooni, kokku kaupa hinnaga 578 krooni, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema isikuna, kes süstemaatiliselt pani toime vargusi, taas vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt 01.01.2009 kella 04.30 paiku Tallinnas, Põhja pst 33 asuvas AS Eesti Statoili tankla kaupluses püüdis varastada maiuse Marzipan Disney hinnaga 96 krooni, mille järel läbis kassa, jättes ASle Eesti Statoil kuuluva kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna peeti kinni turvatöötajate poolt. Samuti tema isikuna, kes süstemaatiliselt pani toime vargusi, taas vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt 04.02.2009 kella 15.43 paiku Tallinnas, Tartu mnt 42 asuvas Maxima kaupluses püüdis varastada 1 pakki sigarette „Marlboro Flavor Plus“ hinnaga 42 krooni, mille järel läbis kassa, jättes MAXIMA Eesti OÜle kuuluva kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna peeti kinni turvatöötajate poolt. Dmitri Vihrin, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo, so võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteod lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, seega ta pani toime

§ 25lg 2 ja 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Samuti tema ebaseaduslikult omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult 18 fooliumvoldikut pulbrilise ainega massiga kokku 0,78 g, mis sisaldas 3,9 %-list fentanüüli (puhtal kujul 0,03 g fentanüüli), s.o narkootilist ainet suures koguses. Omandatud narkootilist ainet kandis Dmitri Vihrin endaga kaasas, kuni see 06.10.2009 kella 13:00 ajal Tallinnas aadressil Mustakivi tee 13 asuvas Lasnamäe Centrumis tema juurest kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Dmitri Vihrin toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Dmitri Vihrin seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

§ 200

lg 2 p 8 järgi – kannatanu SG 4 • • • • • • • • • 11.01.2008 ja 28.04.2009 koostatud kannatanu SG ülekuulamisprotokolli kohaselt 10.01.2009 kella 21:00 paiku viibis ta Mustakivi kaupluse juures ja üks noormees küsis tema käest telefoni helistamiseks. Kannatanu andis telefoni, kuid noormees ei hakanud helistama, vaid küsis rumalaid küsimusi. SG otsustas telefoni tagasi küsida, noormees oli telefoni juba kuhugi ära pannud ning ei andnud seda talle tagasi. Kannatanu astus talle ligemale ja tahtis ise tema taskust telefoni võtta, noormees lõi teda rusikaga vastu nina, kannatanu lõi vastu. Kakluse käigus võttis noormees välja noa, millega ähvardas teda lüüa. Kannatanu lõi noormehelt noa käest ning pani oma tasku. Noormees jooksis minema ning kannatanu ei jõudnud talle järgi. Kannatanu hindab telefoni väärtuseks 1500 krooni ja seal sees olnud sim- kaardi väärtuseks 99 krooni. Kannatanule tagastati telefon ning tsiviilhagi esitada ta ei soovi. (kd I t/l 2-7, 13-16) 11.01.2009 koostatud patsiendikaardist nähtuvalt 11.01.2009 diagnoositi SG pea ja näo põrutused. (kd I t/l 8 kr asi 1-09-10839) 29.04.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks kokkupandav nuga. Käepide oli pruuni-kollast värvi. Käepide koosnes kahest lahtikäivast osast. Noatera pikkus 7 cm, tera laius oli ca1,5 cm. (kd I t/l 9-12 kr asi 1-09-10839) 27.04.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon Nokia 5500 imei koodiga .(kd I t/l 32-35 kr asi 1-09-10839) 03.03.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis SG temale esitatud fototabelilt ära noormehe pildil nr

1. Kannatanu on täiesti kindel, et pildil nr 1 olev noormees on sama isik, kes võttis temalt mobiiltelefoni ning kelle kohta ta andis ütlusi 11.01.
2. Äratundmiseks esitati pildil nr 1 Dmitri Vihrin. (kd I t/l 19-22 kr asi 109-10839) 03.03.2009 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt sidevahendi kõneeristuse analüüsist selgus muuhulgas, et Elisa AS võrgus kasutas telefoni abonent xxx, ajavahemikul 10.01.2009 kella 23.32 kuni l1.01.2009 kella 00.21; abonent xxx ainult 10.01.2009 kell 23.23 ja abonent 56703064 ajavahemikul 11.01.2009 kella.03.22 kuni l7.01.2009 kella 22.
3. Mobiiltelefoni nr. xxx omanik on RV. Numbrid XXX ja XXX on kõnekaardid ja numbri kasutajat kindlaks teha ei õnnestunud. (kd I t/l 25-26) 26.02.2009 koostatud tunnistaja RVi ülekuulamisprotokolli kohaselt 10.04.2009 aadressil Kallasmaa 20 astus talle ligi narkomaan hüüdnimega Nike ja pakkus 150 krooni eest telefoni Nokia. RV ostis pakutud telefoni, selle päritolu küsimata. (kd 1 t/l 27-30 kr asi 109-10839) 28.04.2009 koostatud kahtlustatava Dmitri Vihrini ülekuulamisprotokolli kohaselt ei tunnista ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et tutvus kannatanuga talvel bussipeatuses Kotka, jõid koos õlut. Istusid bussi nr 67 ja ta palus kannatanult mobiiltelefoni, et emale helistada. Telefoni andis tagasi. Mustakivi kaupluse juures väljusid bussist, kannatanu hakkas otsima oma mobiiltelefoni ja küsis ega tema pole võtnud. Kannatanu haaras tema riietest ja võttis välja sulenoa. Üksteist nad ei löönud. Dmitri Vihrin haaras käest, võttis tema käest noa ja viskas eemale. See õnnetus, sest kannatanu oli kõvasti purjus. Seejärel jooksis Dmitri Vihrin minema. Telefoni ta ei varastanud ja noaga ei ähvardanud. (kd I t/l 68-73 kr asi 1-09-10839) 28.04.2009 koostatud kahtlustatava Dmitri Vihrini ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kahtlustatav muuta varem antud ütlusi ning tunnistab end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse osaliselt. Ta varastas kannatanu mobiiltelefoni ja osutas kannatanule vastupanu, sest viimane hakkas agressiivselt käituma. Noaga tahtis ta kannatanut hirmutada, sest ehmus, et ta hakkab teda peksma. Tal ei olnud eesmärki mingisuguseid kehavigastusi talle tekitada. Kannatanu võttis tema käest noa ära ning Dmitri Vihrin jooksis minema. Narkojoobe tõttu ei mäleta ta, kuhu ta jättis mobiiltelefoni. Kahetseb tehtut siiralt.(kd I t/l 74-79 kr asi 1-09-10839)

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 - 16.11.2008 AS OG Elektra kauplus Grossi Toidukaubad 5 • • • • 17.11.2008 koostatud AS OG Elektra avaldusest nähtuvalt 16.11.2008 kell 13:15 AS OG Elektra kaupluses D.Vihrin möödus kassast, jättes tasumata kaupade eest 578 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele (kd II t/l 4 kr asi 1-09-10839) 16.11.2008 koostatud tunnistaja AZ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.11.2008 kell 13:15 möödus kassadest noormees, kelle kontrollimisel avastati tema jopest kaheksa Nivea toodet kogumaksumusega 318 krooni ja neli Johnsoni toodet kogumaksumusega 260 krooni. Üldsummas 578 krooni. Kaup tagastati kauplusele. (kd II t/l 6-7 kr asi 1-0910839) 16.11.2008 koostatud kahtlustatava Dmitri Vihrin ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 16.11.2008 kella 12:30 läks ta Grossi poodi, tahtis sigarette osta. Kaupluses otsustas toimepanna varguse ning läks šampoonide riiuli juurde. Peitis kauba (8 tk Nivea šampooni ja 4 tk Johnson ihupiima) jope alla ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Peale seda peeti ta kinni turvatöötaja poolt. (kd II t/l 15-18 kr asi 1-09-10839) Koopia 02.10.2008 Harju Maakohtu kohtuotsusest, millega

§199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti Dmitri Vihrinile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 24 päeva vangistust. Vastavalt

§ 69asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga 348 tundi.

(kd I t/l 58-60 kr asi 1-09-10839)

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 – 01.01.2009 AS Eesti Statoil • 01.01.2009 koostatud AS Eesti Statoil avaldusest nähtuvalt 01.01.2009 kell 04:30 varastas üks noormees AS Eesti Statoili kauplusest, aadressilt Põhja pst 33, Tallinn, martsipanist figuuri maksumusega 96 krooni. Isik peeti kinni G4S turvatöötaja poolt. (kd 2 t/l 78 kr asi 1-09-10839) • 01.01.2009 koostatud tunnistaja JPülekuulamisprotokolli kohaselt 01.01.2009 kella 04:30 ajal üks noormees ostis AS Eesti Statoili kauplusest kaupu, tema taskus oli AS-ile Eesti Statoil kuuluv maiustus maksumusega 96 krooni. Nimetatud kauba eest noormees ei maksnud ning tunnistaja pidas isiku kinni. Tunnistaja nägi, kuidas noormees Statoil Eesti AS-i müügisaalis pani omale tasku martsipani „Disney“. Kaup tagastati kauplusele.(kd II t/l 79 kr asi 1-09-10839) • 01.01.2009 koostatud õigusrikkuja üleandmise aktist nähtuvalt anti politseile üle Dmitri Vihrin, kes Statoil Eesti AS-i tankla kauplusest väljus jättes tasumata kauba eest 96 krooni. Rikkumata kaup tagastati kauplusele. (kd II t/l 80 kr asi 1-09-10839) • 01.01.2009 koostatud kahtlustatava Dmitri Vihrini ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 01.01.2009 läks ta Põhja pst asuvasse Staoili tanklasse, tahtis süüa osta. Kassade juures märkas martsipani ning otsustas selle varastada. Väljumisel peeti ta kinni turvatöötaja poolt. Kahetseb tehtut. (kd II t/l 86-88 kr asi 1-09-10839)

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 – 04.02.2009 MAXIMA Eesti OÜ kauplus MAXIMA • • • 04.02.2009 koostatud MAXIMA Eesti OÜ avaldusest nähtuvalt 04.02.2009 kell 15:43 Maxima kaupluses isik möödus kassast jättes tasumata kaupade eest 42 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (kd II t/l 104 kr asi 1-09-10839) 04.02.2009 koostatud tunnistaja AB ülekuulamisprotokolli kohaselt 04.02.2009 kell 15:43 läks kassarivist läbi noormees, kes jättis tasumata sigarettide eest 42 krooni, mis oli jope paremas taskus. Isik peeti kassarivi taga kinni. Kaup ei olnud rikutud ja on tagastatud kauplusele. Isikuks osutus passiandmete kohaselt Dmitri Vihrin. (kd II t/l 105-106 kr asi 1-09-10839) 04.02.2009 koostatud kahtlustatava Dmitri Vihrini ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 04.02.2009 läks Maxima poodi eesmärgiga osta süüa. Kassas võttis suitsupaki ning pani selle tasku. 6 • Kogemata. Maksis ülejäänud kauba eest, suitsupaki eest unustas maksta. Ta peeti kinni turvatöötaja poolt. (kd II t/l 113-115 kr asi 1-09-10839) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 0 krooni. (t/l 92-93 kr asi 1-09-10839)

§ 184

lg 1 - 06.10.2009 • • • • • • • • 06.10.2009 koostatud Politseijuhtivinspektor Risto Lepa ettekandest nähtuvalt 06.10.2009 teatati narkokuritegude talituse valvetelefonile, et 06.10.2009 kell 13.00 pidasid aadressil Mustakivi 13 Lasnamäe Centrumis turvatöötajad kinni ilmsete narkojoobe tunnustega Dmitri Vihrin´i. Kontrolli käigus leiti D. Vihrini teksapükste taskust fotofilmitops, milles oli 18 fooliumvoldikut narkokahtlase pulbrilise ainega. Isik ja tundmatu aine toimetati Põhja PP narkokuritegude talitusse. (t/l 2 kr asi 1-09-17614) 06.10.2009 koostatud Dmitri Vihrin´i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt D. Vihrini kahtlustati narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning kinnipidamisel võeti temalt ära: filmirullitops, milles oli 18 fooliumvoldikut tundmatu kollaka pulbriga; mobiiltelefon Nokia (IMEIga 353948013326510) koos SIM-kaardiga

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Dmitri Vihrin temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguste toimepanemise eest korduvalt karistatud, sealhulgas ka

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest.

Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda kolme vargusekatse toimepanemises. Seega oli Dmitri Vihrin

§ 199

lg 2 p 9 märgitud isikuks, kuivõrd varavastaste süütegude toimepanemine on tema üheks elatusallikaks ning ta paneb vargusi toime süstemaatiliselt pikema aja jooksul. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 16.11.2008 kella 13.15 paiku AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad, aadressi Maardu, Nurga 3, püüdis D.Vihrin kaupluse müügisaalist varastada NIVEA“ šampooni 8 tükki koguhinnaga 318 krooni ja „JOHNSON“ ihupiima 4 tükki, koguhinnaga 260 krooni, kokku kaupa 578 krooni väärtuses. Varastatu otstarve ja kogusel näitavad ilmselgelt selle kauba edasimüügi soovile. 01.01.2009 kella 04.30 paiku Tallinnas, Põhja pst 33 asuvas AS Eesti Statoili tankla kaupluses püüdis D.Vihrin varastada maiust Marzipan Disney hinnaga maksumusega 96 krooni, mille jaoks tal enam raha ei jätkunud, seega kauba saamise soov oli olemas, kuid puudus soov selle eest maksta. 04.02.2009 kella 15.43 paiku Tallinnas, Tartu mnt 42 asuvas Maxima püüdis D.Vihrin varastada 1 pakki sigarette „Marlboro Flavor Plus“ hinnaga 42 krooni, mis viitab sellele, et sigarettide eest ta raha välja käia ei raatsinud, kuid sigarette tahtis. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Peale selle on süüdistatava Dmitri Vihrin´i käitumine kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 8 järgi selles, et tema relvana kasutatava muu esemega ähvardades võttis kannatanult füüsilist vägivalda kasutades võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt

1. jaanuaril
2. a kella 21.00 paiku, viibides Tallinnas Mustakivi tee 1 asuva Mustakivi kaupluse juures, tahtlusega ära võtta võõrast vallasasja, aga nimelt, mobiiltelefoni, astus kannatanu SG juurde, palus temalt helistamiseks mobiiltelefoni, pärast seda aga, kui kannatanu nõudis oma mobiiltelefoni tagasi, keeldus kannatanule mobiiltelefoni tagastamast, kasutas kannatanu SG suhtes vägivalda, lõi teda rusikaga näkku, pärast seda avaldas kannatanule vastupanu, kui too püüdis oma mobiiltelefoni tagasi võtta, mille käigus ta võttis välja noa ja püüdis sellega kannatanut lüüa, kuid kannatanul õnnestus tal nuga käest lüüa, seejärel ta põgenes kuriteopaigast, joostes ära koos röövitud mobiiltelefoniga Nokia
3. Arvestades süüdistatava enese selgitusi ja kannatanu ütlusi asub kohus seisukohale, et algselt oli süüdistataval eesmärk saada kannatanu mobiiltelefon enda valdusse ning seejärel selle tema valduses oleva mobiiltelefoniga põgeneda, milline käitumine olnuks sõltuvalt sündmuste käigust olnud kvalifitseeritav kas varguse toimepanemisena avalikult, so

§ 199

lg 2 p 5 järgi või valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Käesoleval juhul süüdistatava planeeritud eesmärk ei realiseerunud kannatanu tõttu, 8 kuivõrd kannatanu hakkas telefoni tagasi nõudma. Kuivõrd süüdistatav telefoni tagasi ei andnud, siis tekkis olukord, kus süüdistatav oli sunnitud kasutama jõudu selleks, et valdust asja üle jätkata. Taoline käitumine on aga kvalifitseeritav

§ 200lg 1 järgi.

Kui aga vastastikuse kakluse ajal hakkas süüdistatav kannatanule alla jääma, siis võttis süüdistatav noa ja sellega ähvardades soovis kannatanut endast eemal hoida, seega jätkata ebaseaduslikku valdust asja üle juba relvana kasutatava esemega ähvardades ja sellega valdus asja üle lõplikult murda. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava varasem varavastane ja kergem süütegu kasvas üle röövimiseks, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Kohtu arvates ei ole sellel enam mingit tähtsust, et kannatanu süüdistatavalt noa käest ära lõi, kuivõrd röövimine relvana kasutatava muu esemega ähvardades oli lõpule viidud noaga ähvardamisega ning varastatust ilmajäämist kartev süüdistatav põgenes sündmuskohalt koos ebaseaduslikult ära võetud võõra vallasasjaga. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 8 ettenähtud kuriteona.

Peale selle on süüdistatava Dmitri Vihrin´i käitumine kvalifitseeritud

§ 184lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt D.Vihrin omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 18 fooliumvoldikut pulbrilise ainega massiga kokku 0,78 g, mis sisaldas 3,9 %-list fentanüüli, milline kogus on suur kogus, kuivõrd sellest jätkunuks narkootilise joobe tekitamiseks paljudele isikutele, D.Vihrinile seejuures küll vaid 18 doosiks. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies süüdistuse mahus nii süüdistatava enese süüd tunnistavate ütluste kui ka süüdistatava läbiotsimisel narkootilise aine leidmise faktiga. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteona s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamisena ja valdamisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida kohus ei saa hinnata karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse suhteliselt lühikese aja jooksul erinevalaadsete ja erinevaliigiliste kuritegude toimepanemises ning nendest kuritegudest on suurem osa toime pandud ajal, mil süüdistatava süüdistuses oli kriminaalasi kohtu menetluses ning kõik inkrimineeritud teod on toime pandud ajal, mil süüdistatav pidanuks tegema temale eelmise otsusega mõistetud karistuse asendamisest tulenevaid üldkasuliku töö tunde, millest ta ei teinud ära mitte ühtegi. Järjestikuste kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus näitab süüdistataval igasuguse kahetsuse puudumist. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on aastaid puudunud legaalne sissetulek ja teda on aastate vältel korduvalt karistatud varavastaste kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest ning ka käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda nelja varavastase kuriteo toimepanemises, siis leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud, kuivõrd tal puuduvad vahendid selle tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kõik kolm vargust jäid katse staadiumi, ühegi varguse katsega varalist kahju ei tekkinud ning et kõik vargused olid suunatud väheväärtuslike asjade vastu. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning temale võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatavale

§ 200

lg 2 p 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 3 kuni 15 aastat. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav põhjustas kannatanule tervisekahjustusi hõivatud vara üle edasise 9 valduse jätkamiseks ning ähvardas ka relvana kasutatava muu esemega kannatanut samal eesmärgil, kuid ei tekitanud noaga kannatanule tervisekahjustusi. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatava esialgne eesmärk oli kannatanu vara hõivata vägivalda kasutamata ning vägivalda ja nuga kasutati hiljem, juba vara üle valduse jätkamiseks, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole sel juhul nii suur kui see oleks olnud juhul, kui süüdistatav olekski läinud kannatanu vara hõivama relvana muud eset kasutades, so koheselt noaga ähvardades vara üleandmist nõudma. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Süüdistatavale

§ 184

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 1 kuni 10 aastat. Süüdistatavat ei ole varem rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, kuigi ta on olnud aastaid narkosõltlane. Süüdistatavalt võeti ära pulbrit narkootilise ainega 18 voldikut, mis ka ühe doosi mõttes, arvestades aine kontsentratsiooni, on tavainimese tervise jaoks ilmselt ohtlik. Samas puuduvad andmed selle kohta, et süüdistataval olnuks aine edasiandmise eesmärki, mistõttu tuleb lähtuda sellest, et kogu äravõetud narkootilise aine kogus oli süüdistatava enese jaoks. Selline asjaolu ei ole küll süüd välistav asjaolu ega ka õigusvastasust välistav asjaolu, kuid kohus leiab, et seda saab kasutada karistuse määra valikul. Süüdistatavalt ära võetud narkootilise aine kogus on seaduse tõlgendamise mõttes suur kogus, kuid samas oli see kogus juba pakendatud tarvitamiseks ning selles mõttes ei olnud see kogus kuigi suur, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Süüdistatavale liitkaristuse mõistmisel peab kohus vajalikuks mõistetavad karistused liita täies ulatuses, kuivõrd tegemist on eriliigiliste ja erineva tahtlusega toime pandud kuritegudega. Kuivõrd süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteod toime pannud ajal, mil ta oleks pidanud täitma temale eelmise kohtuotsusega varavastaste kuritegude toimepanemise eest mõistetud ja karistuse asendamise tulemusena määratud üldkasuliku töö tunde, millised on kõik tegemata, siis leiab kohus, et määratud ja tegemata üldkasuliku töö tunnid kokku 348 tundi tuleb ümber arvestada vangistuseks 5 kuud ja 24 päeva ning see karistus tuleb

§ 69

lg 7 ja 65 lg 2 sätteid kohaldades liita käesoleva otsusega mõistetavale ja ärakandmata karistusele. Märt Toming kohtunik 10