← Eesti

1-10-2850/5

Obsah (5)§ 263§ 266§ 199§ 64§ 65

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 05. märts

§ 263

p 1, 4; § 266 lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi advokaat Margo Normann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1.Tunnistada Ivar Sarap süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 kuu; ning tunnistada Ivar Sarap süüdi

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 kuu ning tunnistada Ivar Sarap süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Ivar Sarapile liitkaristus vangistusena 2 kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Ivar Sarapile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.06.2007 otsusega Ivar Sarapile mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 aasta võrra ja Tartu Maakohtu 05.12.2007 otsusega (karistuseks mõisteti rahaline karistus, mis asendati Tartu Maakohtu 18.11.2009 kohtumäärusega vangistusega 50 päeva) mõistetud ärakandmata karistuse võrra, so 50 päeva ning ning mõista Ivar Sarapile liitkaristus vangistusena 6 aastat ja 3 kuud ja 20 päeva ja vangistuse alguseks lugeda 23.09.2009.a; tõkend vahistamine jätta Ivar Sarapil kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Muud otsustused

  1. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista Ivar Sarapilt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1380 krooni riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 120 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo Normannile. Selgitused kohtuotsusele
  2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-10-2850“); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on Ivar Sarap toime pannud kuritegudena: 1) Avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt

§ 263p 1, 4 järgi, mis seisnes selles, et tema ööl vastu 17.märtsi 2007.a.

Viljandi maakonnas xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx, tungis koos Anton Sootsiga maja 4-4 korterisse, kus Anton Soots lõi korteris magavale Kuido T.ele rusikaga näkku ja Ivar Sarap lõi kannatanut jalaga näkku ning purustas kirvega muusikakeskuse Samsung. Kuido T.ele põhjustati füüsilist valu ja lõhkumisega kahju 3000 krooni. 2) Valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud grupi poolt

§ 266lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema, 17.märtsi 2007.a.

õhtul koos Ingvar Põlluääre, Andrei Karanetsi, Glen Sõrmuse ja Jüri Kovaltšukiga, tungis omavoliliselt ja Kuido T.e tahte vastaselt ukseluku lõhkumise teel Viljandi maakonnas xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxx x-x asuvasse korterisse, kus grupis lõhuti ära kaks sektsioonkapi klaasist ust väärtusega 700 krooni ning paisati põrandale muusikakeskus Samsung. Kokku põhjustati lõhkumisega kahju 950 krooni. 3) Võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud varem röövimise toime pannud isiku poolt ja grupi poolt ja sissetungimisega

§ 199lg 2 p 4, 7, järgi, mis seisnesid: 1) 17.märtsil 2007.a.

õhtul koos Ingvar Põlluääre, Andrei Karanetsi, Glen Sõrmuse ja Jüri Kovaltšukiga, tungis lukustamata ukse avamise teel Viljandi maakonnas xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxx x-x asuvasse Merike T.e korterisse ja varastas sealt isikute grupis Kuido T.ele kuulunud kolm muusikakeskuse kõlarit väärtusega kokku 1000 krooni ja 60 erinevat CD väärtusega kokku 6000 krooni ning lõhkus grupis Merike T.ele kuulunud automaatpesumasina ukselukusti, veekeetja ja kohvimasina, põhjustades lõhkumisega kahju kokku 5600 krooni; 2) ööl vastu 20.03.2008.a. tungis grupis koos Kristjan Riisaga lukustamata ukse avamise teel Viljandi maakonnas Paistu vallas Paistu töökotta, kust varastas Andres K.le kuuluva krossimootorratta väärtusega 10 000 krooni ja Argenta OÜ-le kuuluva akulaadija väärtusega 2000 krooni. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 263

p 1,4 järgi ja karistamiseks vangistus 1 kuu;

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistus 1 kuu ning

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus vangistusena 2 kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Ivar Sarapile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.06.2007 otsusega Ivar Sarapile mõistetud 2 karistuse ärakandmata osa 6 aasta võrra ja Tartu Maakohtu 05.12.2007 otsusega (karistuseks mõisteti rahaline karistus, mis asendati Tartu Maakohtu 18.11.2009 kohtumäärusega vangistusega 50 päeva) mõistetud ärakandmata karistuse võrra, so 50 päeva ning mõista Ivar Sarapile liitkaristus vangistusena 6 aastat ja 3 kuud ja 20 päeva ja vangistuse alguseks lugeda 23.09.2009.a.

  1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
  2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
  3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
  4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 263

p 1,4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 266

lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

  1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
  2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
  3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 420 ja 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja 3 suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Ivar Sarapilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1380 (420+840 + 120) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
  4. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.