Obsah (5)
§ 306§ 126§ 175§ 38§ 1801-09-271 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2009.a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-09-271 (08260101015) Kohtunik Madis
§ 306, 315 lg 4, 5 kohus otsustas Süüdi tunnistada Kalle Kolk Kar
S § 422 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kalle Kolk ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta Kalle Kolgilt ära sõiduki juhtimise õigus tähtajaga 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. Tsiviilhagi varalise kahju osas rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Kalle Kolgilt kannatanu H.S. kasuks 28 395.80 (kakskümmend kaheksa tuhat kolmsada üheksakümmend viis) krooni ja 80 senti. H.S. tsiviilhagi lisakulutuste osas jätta rahuldamata. Tsiviilhagi mittevaralise kahju osas rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse § 127, § 130, § 134, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Kalle Kolgilt kannatanu H.S. kasuks 100 000 (ükssada tuhat) krooni mittevaralise kahju katteks. Asitõendite suhtes tarvitusele võtavad meetmed: - abipolitseiniku vormikuub, vormipüksid, kollane helkurvest, mis on hoiule antud Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoidlasse (tl 29) – tagastada
§ 126
lg 3 p 2 alusel Lõuna Politseiprefektuurile; - sõiduauto VOLVO 850 reg nr XXX XXX esitule tükid, reflektori tükid, vasakpoolne esilatern ja suunalatern, mis on hoiule antud Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoidlasse (tl 29) – hävitada
§ 126
lg 3 p 4 alusel otsuse jõustumisel; - sõiduauto VOLVO 850 reg nr XXX XXX , mis on hoiul Lõuna Politseiprefektuuri garaažis asukohaga Riia mnt 132 (tl18-19) – tagastada
§ 126lg 3 p 2 alusel Kalle Kolgile otsuse jõustumisel; - CD-plaat märkega „T.P.
ütluste seostamine olustikuga 11.03.2008", mis asub kriminaalasja toimiku juures (tl 122-123) – jätta
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
Menetluskulud: Välja mõista Kalle Kolgilt 26 775.20 (kakskümmend kuus tuhat seitsesada seitsekümmend viis) krooni ja 20 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas (endine Eesti Ühispank) või arvele nr 221023778606 Swedbank (endine Hansapank), viitenumber 2800049874. Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.
§ 175lg 1 p 1 alusel välja mõista Kalle Kolgilt kannatanu H.S.
kasuks viimase poolt esindajale makstud kaitsjatasu summas 25 488 (kakskümmend viis tuhat nelisada kaheksakümmend kaheksa) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 27.07.2009.a. 2
(14)Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon Kalle Kolk, juhtides 22.02.2008 kella 22.36 ajal Tartu linnas Vahi tänaval sõiduautot Volvo 850 reg nr XXX XXX ei kohandanud enda poolt juhitava mootorsõiduki liikumiskiirust vastavalt teeoludele, tee seisundile, ilmastikutingimustele ning nähtavusele, kaldus vastassuunavööndisse ja eiras Vahi tänaval maja nr 38 ees sõiduteel oleva Lõuna Politseiprefektuuri abipolitseinik H.S. ’i poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet, mille tulemusel sõitis H.S. ’ile otsa ja põhjustas H.S. ’ile ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse – püsiva osalise so 80 % ulatuses töövõime kaotuse. Eelpoolkirjeldatud tegevusega rikkus Kalle Kolk Vabariigi Valitsuse 02.02.2001 määrusega nr 48 kehtestatud „Liikluseeskirja“ §-i 123, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud tee olusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid, rikkus „Liikluseeskirja“ §-i 3, mille kohaselt sõidukite liiklus Eestis on parempoolne, rikkus „Liikluseeskirja“ §-i 5 ning „Liikluseeskirja“ lisa 1, mille kohaselt liikleja peab juhinduma „Liikluseeskirja“ lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, rikkus „Liikluseeskirja“ §-i 11, mille kohaselt keegi ei tohi oma tegevusega ohustada liiklust. Sellega pani Kalle Kolk toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav Kalle Kolk end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta 22.02.2008.a õhtul kella 22 paiku poega linna viima. Poeg läks rooli, sõitis vana kaubamaja taha parklasse ja lahkus. Ta istus rooli ja sõitis tagasi mööda Narva mnt kuni Vahi tänava ristini, kust pööras kodu poole. Tuli vihma ja kerget lobjakasegu. Teekate oli märg, aga mitte libe. Tänavavalgustus Narva mnt poolt tulles on vaid vasakul pool, kus on kõnnitee. Tankla juures on eraldi valgustus. Tänav oli suhteliselt tühi autodest, liiklus oli hõre. Tema sõidukiirus oli 50 km/h või vähem, kuna koduni jäi tankla juurest 150 meetrit. Mingi hetk nägi ta silmanurgast kõigepealt paremal seismas politseiautot ja jõudis veel nii palju näha, et politseiauto ümber ühtegi politseinikku ei olnud, kui järsku nägi ta kahte kollast sähvatust. Auto esiosa parempoolsest osast vasakule suunale kaks sähvatust. Eeldatavalt oli see helkurvest. Siis käis müts, keegi sai autolt löögi. Helkurvestist ta eeldas, et see oli inimene. Rooli ta keerata ei jõudnud. Ta ei oska öelda, kuna ta täpselt jõudis pidurdada. See käis nii ootamatult ja järsku, nagu elu jooksis silme eest läbi. Ta ei oska öelda, kuhu ja kunas ta sõitis ja mis kell koju jõudis. Hommikul ärgates ei saanud ta aru, mis oli eelmisel õhtul juhtunud. Läbi une mäletas ta surnuaeda, arvatavasti tuli ta läbi selle koju. Ta vaatas garaaži, autot ei olnud. Ta mõtles, et koperdab surnuaeda ja avastas, et auto oli millegipärast Nõmme tänaval ja esituli oli katki. see on tupiktänav. Auto oli suunaga surnuaia poole, esituli oli purunenud. Ta võttis auto ja viis koju. Kohtus avaldati süüdistatava poolt 25.02.2008.a ja 28.02.2008.a ülekuulamisel antud järgmised ütlused: „… ootamatult nägin, kuidas helkurvestiga politseinik jooksis mulle tee peale ette, arvatavasti selleks, et mind peatada. Kuna oli pime, ei saanud ma pidama ja käis väike mütsatus vastu vasakpoolset esitiiba. Sain šoki ning ei peatunud. Viisin auto Nõmme tänava lõppu ning rohkemast ei mäleta ma midagi (tl 169); „Liikusin mööda Vahi tänavat, kui enne tankla sissesõitu nägin ootamatult umbes tankla sissesõidu kohal vasakult sõidutee keskele helkurvestiga liikuvat isikut. Minu arvates märkasin ma teda mõne meetri kuni 10 meetri kauguselt“ (tl 171). Kohtus väitis süüdistatav, et ei oska ülekuulamistel antud ütlusi kommenteerida. Ta käis psühhiaatri juures kolm kuud ravil ja tarvitas ülekuulamise ajal rohtusid: rahusteid ja antidepressante. Ülekuulamisel ta ütles, et psühhiaater määras talle ravimid. Ta sai aru, mida talt küsiti ja andis adekvaatseid vastuseid. Samuti avaldati 3
(14)kohtus süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et sündmuse toimumise ajal ta ei näinud, et kuskil oleks olnud politseiauto (tl 172); ta nägi paremal pool valgustatud parklas, mis asub kurvi peal, politseiautot (tl 200). Kohtus ütles süüdistatav, et ta pole kindel, kas ta nägi politseiautot, kord see meenub talle, aga kui kaugel teest politseiauto oli, ta ei oska öelda. Alkoholi ta eelnevalt tarvitanud ei olnud. Juhiload on tal 1984. aastast. Vahi tänaval liikudes oli ta oma sõidusuunas, kurvi ta ei lõiganud. Kannatanu H.S. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 22.02.2008.a õhtul kell 20 hakkas tal vahetus, ta oli koos paarimehe Argo Treialiga. Ta oli sel ajal abipolitseinik, kogemust liiklus-järelevalve teostamisel oli umbes aasta. Umbes kella 22 paiku läksid nad Vahi tänavale Vahi tankla juurde liiklusjärelevalvet teostama: pidasid kinni autosid ja kontrollisid joobes juhte. Politseiauto oli pargitud paremale poole parklasse. Nad pidasid just ühe auto kinni, vist hõbedase, mis oli parklaalale sõitnud. Kui Argo Treial palus puhuda, nägi ta, et üks auto tuli. Silma järgi ta nägi ja mootori järgi kuulis, et kiirus oli suurem kui 50 km/h. Auto marki ta ei oska öelda, tume auto oli. Ta nägi autot suhteliselt kaugelt, autol tuled põlesid. Ta tahtis autot peatada ja läks üle tee telgjoone vastassuunda, et ta autole ette ei jääks. Ta liikus suhteliselt kiiresti 2-3 sammuga üle tee, vastassuunast paar sammu edasi. Peatamise ajal oli ta sõiduteel üle telgjoone, liikujale vastassuunas. Ta tõstis parema käe üles peatumismärguandeks, teise käega suunas parkla poole. Märguande andmise hetkel oli sõiduk u 100 meetri kaugusel. Seal on lauge kurv, sõiduk lõikas kurvi. Ta nägi, et juht märguandele ei reageeri ja tuleb talle peale ning ta tahtis kõrvale hüpata. Õhus olles sai ta löögi. Auto ei pidurdanud üldse, vaid sõitis otsa ja läks kohe edasi. Peatumismärguande ja otsasõidu vahe oli 5 sekundi ringis, täpselt ta ei mäleta. Ta sai auto esinurgaga jalgadesse löögi. Ta tundis valu, kui killud sisse lõikasid. Peale õnnetust lebas ta umbes tankla kohal. Liiklusõnnetuse hetkel vihma ei sadanud, kuid enne oli sadanud, teekate oli märg. Nähtavus oli hea, tänavavalgustus paistis. Ka puud ei saanud varjata, sest olid raagus. Seljas oli tal vorm, helkurvest ja helkurribad kätel ja jalgadel. Selja peal oli kiri abipolitseinik, käise peal ka märk. Politseiauto, mis oli pargitud parklaalale, oli politseivärvides, vilkurid katusel. Õnnetuse hetkel oli Argo Treial parklas ja lasi puhuda, kui avarii juhtus, liikus ta kohe tema juurde. Õnnetuse tagajärjel oli tal vaagnaluumurd mitmest kohast, lisaks sääreluumurd. Ta oli üle kahe kuu haiglas, ei saanud kõndida ja liikus ratastoolis. Siis tuli taastusravi. Kodus oli ta mitu kuud pikali voodiravil, üldse liikuda ei saanud. Tänasel päeval on vasak jalg ja vasak pool vaagnast nõrgem, joosta ei saa, liigesed ja jalad valutavad vahel. Ta käib Haapsalus taastusravil. Hetkel on tal töövõime kaotus 60%. Õnnetuse tõttu viidi ta naine, kes oli viimaseid kuid rase, kuu aega varem haiglasse, rasedus saadi pidama. Sel perioodil ei saanud ta oma pere toetada, kuna oli intensiivravil aparaatide all. Ka hiljem ei saanud ta abikaasale lapse hooldamisel abiks olla, kuna oli maas ja vajas ise abi. Tunnistaja T.P. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 22.02.2008.a õhtul u kella 23 paiku sõitis ta hõbedast värvi Renault Espace’iga mööda Vahi tänavat Narva mnt poolt Nurme tänava suunas. Auto kiirus jäi vahemikku 50-60 km/h. Väljas oli pime, tundus, et midagi tibutas. Tänav oli hämarapoolne, aga siiski valgustatud. Seal on puud, mis võisid vähendada valgustust. Seal osas, kus oli politseinik, oli valgem. Tee võis olla niiske. 100 kuni 150 meetrit enne Vahi tänava tanklat märkas ta tänavavalgustuses seismas politseinikke. Politseinikud olid vormiriietuses, kollane helkurvest oli seljas. Lähenedes nägi ta ka politseivärvides politseiautot. Üks politseinik lähenes tee servapoolselt alalt, astus mõned sammud tee peale ja andis käega peatumismärguande, teise käega andis suuna, kuhu ta peab peatuma. Vahemaa oli piisavalt pikk, ta jõudis mõelda, kui suur on ta kiirus, vaadata spidomeetrile, fikseerida, et ta kiirus ei ole üle 60 km/h ja seisma jääda. Ta vähendas kiirust, sooritas pooleldi tagasipöörde ning pööras tankla ja kivimaja vahelisele alale, jäädes Vahi tänavaga risti. Auto tagaluuk jäi Vahi tänava suuna, auto tagumine osa oli Vahi tänava kujuteldavast äärest 5-10 meetri kaugusel. Ta lasi akna alla, politseinik tutvustas end ja andis alkomeetri. Ta puhus, politseinik võttis alkomeetri tagasi, vaatas 4
(14)näitu, tänas ja sellega episood lõppes. Järgmisel hetkel kostus selja tagant kokkupõrke heli. See ei olnud metallkehast tekkiv heli, vaid tuhm heli, millega kaasnes klirin. Ta järeldas, et auto sõitis millelegi pehmemale otsa. Ta ei näinud selja taha, auto tiib jäi ette. Ta tuli autost välja ja nägi, et Vahi tänava teises ehk kõnniteepoolses küljes lebas ülakehaga kõnniteel ja alakehaga sõiduteel teine politseinik ning oigas, mille peale ta koos teise politseinikuga läksid koos kohale. Tänaval olid näha eemalduva auto tuled. Kuna ta nägi autot lahkumas Nurme tänava suunal, pidi auto tulema mööda Vahi tänavat Narva mnt suunalt. Kauguse ja hämaruse tõttu ei saa täpselt öelda, millise tootjatehase margiga oli tegemist, seega jääb ta oma tollaste ütluste juurde, et tegu oli universaalkerega tumedat värvi sõiduautoga, mis meenutas Volvot. Arvestades tagatulede paiknemist, oli tegemist 6-10 aastat vana Volvoga. Kuna õnnetuse põhjustaja oli sündmuskohalt lahkunud, tundus loogiline neid klaasikilde kokku korjata asitõenditeks. Kannatanu ütles kõigepealt, et jalgade juures on valus. Nad püüdsid teda paigutada mugavamalt. Abikaasa tõi talle spordikoti külje alla. Kannatanu ütles, et jõudis veel kõrvale hüpata, muidu oleks päris otsa tulnud. Nad korjasid kokku väikse kuhja purunenud laternaklaasi, mis olid laiali paiskunud vigastada saanud politseinikust u 5-10 meetri raadiuses. Tunnistaja Argo Treial andis kohtus ütlusi selle kohta, et 22.02.2008.a u kell 22 teostas ta koos abipolitseinik H.S. iga Vahi tänava tankla vahetus läheduses liiklusjärelevalvet: peatasid sõidukeid ning kontrollisid joovet ja autodokumente. Kuna tankla juures müüdi alkoholi ja seal oli kinni peetud hulgaliselt joobes juhte, oli see prioriteetne koht. Nad kandsid politseiriideid, kollast helkurvesti, helkurid olid mõlemal käisel. Politseiauto paiknes Vahi tänava poole tänavalaterna all valgustatud väikese haljasala kõrval, autol parktuled põlesid. Sel hetkel ei sadanud, teekate oli vihmamärg, valgustatus ja nähtavus oli hea. Ühelgi autol märguande peale pidamasaamisega probleeme ei olnud. Ta andis Renault’le käega peatumismärguande ja suunas selle Vahi tanklasse viivale teele, mis jäi suunaga arhiivi poole. Ta jäi seljaga Vahi tänava poole ja lasi juhil alkomeetrisse puhuda. Peale seda kuulis ta selja taga mütsatust ja klaasikildude klirinat. Ümber pöörates nägi ta, et Vahi tänaval vasakul pool kõnnitee ääres lebas H.S. . Samas nägi ta kannatanust 15 meetri kaugusel korra pidurdavat universaalkerega tumedat sõiduautot, mis peale pidurdamist lisas kiirust, sõitis suunaga Nurme tänava poole ja sealt paremale TartuJõhvi maanteele. Ta jooksis H.S. juurde, kes oli teadvusel ja kurtis valu jalgades. Ta teatas kohe kiirabisse, juhtimiskeskusesse ja välijuhile, kes tuli kohapeale. Kui ta läks H.S. juurde, ütles too, et tegu oli vanemat tüüpi Volvo sõiduautoga, mis oli talle vasaku poole otsa sõitnud ja teda ramminud. Volvo tuli oletatavasti Narva mnt poolt. Pidurdamist järeldas ta korra vilksatavaist pidurituledest, pärast lisas sõiduk kiirust ja lahkus, kiirus võis küündida kuni 80-ni. 15 meetri kaugusel olid maas sõiduauto esitule killud. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi liiklusosakonna ekspert Urmas Lõiv andis kohtus ütlusi selle kohta, et otsasõidu hetkel oli kannatanu Volvo poole vasaku küljega, kannatanu liikus eelnevalt politseiauto poolt vasakule kõnnitee suunas. Sellest, et pidurdusjälgi ei olnud, ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Pidurdusjälgede puudumine ei tähenda automaatselt, et juht ei pidurdanud. Antud juhul oli ka tee märg. Alustades Narva mnt juurest liikumist kiirusega 0 km/h, on kuni bensiinijaamani võimalik saavutada auto tehniliselt võimalik maksimumilähedane kiirus. Tunnistaja Janek Sarapuu töötab Lõuna Politseiprefektuuris korrakaitseosakonna liiklustalituse välijuhina. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta hommikuses vahetuses, kui moodustati töögrupp, kus olid Tauno Tammik, Üllar Kivi ja Aivar ning kriminaalpolitseist paar inimest. Hakati kilde uurima. Tuli info, et Riigiarhiivis on mingi videosalvestis olemas. Salvestise pilt oli järjepidev, normaalformaadis. Kaamera võttis arhiiviesist ja oli veidi väljapoole suunatud. Kaamerast oli näha lõik Vahi 38 kuni 42 või 44. Salvestiselt oli näha väga vähe, avariikohta näha ei olnud, aga oli näha, et oli pime õhtu, isegi vist vihmane, tuleb pikem sõiduk, mille tagumine osa tundus neljakandilisena ning et sõiduki gabariittuled süttivad korraks ja sõidab edasi. Eemal oli näha, et 5
(14)vestiga politseinik peatas ühe sõiduki, mis liikus tee pealt ära bensiinijaama ja riigiarhiivi vahelisele alale. Ta ei oska öelda, kas politseiauto oli näha. Teist politseinikku ei olnud näha. Siis hakkas töögrupp edasi töötama. Mingi aja pärast said nad teada, et sõiduk võis olla pikem universaalkerega Volvo 850. K.A. isiklikule telefonile tuli kõne, ta ütles, et löö üks autonumber läbi. Ta lõi läbi, vaatas, et Volvo 850, tume, elukoht ka lähedal. Ta küsis, kellega Kalev Aas räägib, viimane vastas, et ei ole tähtis, inimene ei taha, et tema nime öeldakse. Siis küsis Kalev Aas, kui kaua inimene tuleb šokist välja. Ta sai aru, et asi on kahtlane. Ta vastas, et igal inimesel on see aeg erinev. Ta helistas Tammikule, kes tegeles otse selle asjaga ja ütles talle autonumbri. Nad said kokku ja otsustasid kontrollima minna. Vahi tänaval kohas, kus mõõdetakse kiirust, on pikk sirge, peale mida tuleb kurv. See on hea koht peatamiseks. Peatumismärguande andmisel võib politseinik paikneda nii sõiduteel kui kõnniteel, oleneb olukorrast. Sõiduki suhtes peaks olema paremal pool, aga kui olukord ei võimalda, võib ka teisiti peatada. Antud lõigul sõidukit peatama minnes, peab tahes-tahtmata minema puude varjust sõiduteele, et inimene näeks. Aastate jooksul on seal 100 kilomeetrise tunnikiirusega ka sõidetud. Tunnistaja K.K. on süüdistatava poeg. Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et 22.02.2008.a õhtul tahtis ta sõita kesklinna, et tuttavaga kokku saada. Isa pakkus, et võib ta autoga ära viia. Sel hetkel olid tal piiratud juhtimisõigusega load, st tal pidi kõrval istuma vähemalt 2 aastat juhiluba omanud isik. Linna sõites oli auto terve. Ta sõitis kesklinna mööda Vahi tänavat Narva mnt-le, üle Võidu silla ja peatus vana kaubamaja taga parklas. Kell võis olla 5-10 minutit 22 läbi. Linna sõitsid nad u 10 minutit. Siis Vahi tänava tankla juures liikluspatrulli ei olnud. Isa seisund oli tavaline, alkoholi isa tarvitanud ei olnud. Koju jõudis ta öösel poole nelja paiku. Järgmisel päeval vedasid nad perega koos puid. Isa oli vaikne, tavaliselt ta räägib juttu ja anekdoote. Juhtunust sai ta teada pühapäeval, kui isa kolleegid tulid nende juurde. Ta märkas, et isa oli vaiksem, ema ütles talle pühapäeval, et isa oli tahtnud end üles puua lambinööride külge. Hiljem on isa juhtunust rääkides öelnud, et ei saa isegi päris hästi aru, ta nägi midagi vilksatamas silme ees ja siis käis pauk. Ta ei oska öelda, millal auto garaaži tagasi sai. Kui politsei autot ära viis, nägi ta, et tuli on katki. Tunnistaja P.K. on süüdistatava abikaasa. Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et 24.02.2008.a, s.o pühapäeval tulid neile koju politseinikud ja siis sai ta teada liiklusõnnetusest. Reedel ei olnud abikaasa käitumises midagi erilist, abikaasa oli kaine. Reede päeval helistas abikaasa talle, et oli trepil kukkunud. Õhtul, kui abikaasa söömas käis, nägi tal kulmu juures kriimustust, mis punetas. Seda momenti, kui abikaasa linna läks, ta konkreetselt ei näinud, samuti tagasitulekut. Kui ta poole kaheteistkümne paiku magama läks, magas abikaasa voodis. Järgmisel päeval ei tahtnud abikaasa eriti rääkida, oli vaikne ja endassetõmbunud, kuidagi äraolev ja imelik. Alguses ei pööranud ta sellele tähelepanu, hiljem ta küsis, mis lahti on, kuid mees vastas, et pole midagi, küll ta hakkama saab. Vahepeal ta avastas abikaasa juba lambijuhtmega ümber kaela. Ta vaatas, et asi on tõsine ja helistas sõbrannale, et küsida, kaua šokiseisund võib kesta, kui inimesel on midagi juhtunud. Sõbranna helistas tagasi ja ütles, et 24 tundi võib kesta. Nad tegelesid sellega, et abikaasat nöörist eemale hoida. Kui meediast info hakkas tulema, helistas sõbranna tuttav nende vanale töökaaslasele K.A. . Juhtunust rääkides ütleb abikaasa, et ta nägi paremal pool politseiautot ja korraga oli kollane sähvatus silme ees ja mütsatus ning edasist ta ei mäleta. Laupäeval peale lõunat oli aru saada, et abikaasal olid lõhnad juures. Abikaasal alkoholi kuritarvitamisega probleeme ei ole, vahel nädalavahetustel ta ikka võtab. Tunnistaja V.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et pühapäeval (s.o 24.02.2008) tuli süüdistatav tema poole ja rääkis, et Vahi tänavas juhtus avarii. Süüdistatav oli paremal pool teed politseiautot näinud, vaatas, kas politsei annab peatumismärguande või mitte. Siis käis kolakas, ta jäi mõtlema, kelle ta alla ajas. Klaas oli puru. Ta küsis süüdistatavalt, kas sõitsid kohapealt ära, süüdistatav vastas, et jah, ta ei tajunud, mis juhtus, lünk oli mõistuses. Ta küsis, kuhu auto panid, süüdistatav 6
(14)vastas, et ei tea ise ka, kuhu sõitis. Politsei oli kohal käinud. Ta ei ole süüdistatavat sellises tujus näinud. Süüdistatav ei tahtnud enam elada, tahtis lõpu peale teha. Esmaspäeva hommikul tuli süüdistatav tema juurde, läks keldrisse ja võttis paarimeetrise kummijuhtme, et nüüd teeb lõpu. Ta võttis selle tal käest ära ja ütles, et ära mängi lolli. Ta küsis süüdistatava abikaasalt, kas mees on segi läinud ja pani süüdistatava luku taha. Ta ostis süüdistatavale pühapäeval alkoholi, kuna viimane värises üle kere ja ta tahtis teda rahustada. Siis läks süüdistatav politseisse, teda kutsuti tunnistusi andma. Ta uskus süüdistatavat, et too ei näinud seda momenti, kust politseinik välja ilmus. Dokumentaalsed tõendid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 4-5), millest nähtuvalt vaadeldi 22.02.2008 kell 22:50 Tartu linnas Vahi 38 ees asuvat sündmuskohta. Sõidutee on märg ja püsikattega. Vaatlus toimus suunaga Narva mnt poolt Nurme tänava suunas. Pärisuunavööndi laius on 4,7 m ja vastassuunavööndi laius on 4,0 m. Kõnnitee laius on 1,9 m. Vahi tänava tankla juurde viiva sõidutee laius on 20,1 m. Vahi tänava tankla juurde viiva sõidutee Nurme tänava poolsest servast 7,5 m kaugusel vastassuunavööndi sõiduteel lamas abipolitseinik, kes osaliselt oli ka kõnniteel ning kellest 0,3 m kaugusel Nurme tänava suunas on kõnniteel kaks suuremat klaasikildu. Vahi tänava tankla juurde viiva sõidutee Nurme tänava poolsest servast 13,1 m ja sõidutee telgjoonest 0,8 m kaugusel pärisuunavööndis on asfaltkattega sõiduteel klaasikillud suurusega üle 1x1 cm. Vahi tänava tankla juurde viiva sõidutee Nurme tänava poolsest servast 19,2 m ja sõidutee telgjoonest 0,3 m on pärisuunavööndi sõiduteel klaasikillud suurusega 1x1 cm. Vahi tänava tankla juurde viiva sõidutee Nurme tänava poolsest servast 20,1 m ja 1,4 m sõidutee telgjoonest on sõidutee vastassuunavööndis klaasikillud suurusega üle 1x1 cm. Vahi tänava tankla juurde viiva sõidutee Nurme tänava poolsest servast 22,2 m ja 1,3 m sõidutee telgjoonest on sõidutee vastassuunavööndis klaasikillud suurusega üle 1x1 cm. Vahi tänava tankla juurde viiva sõidutee Nurme tänava poolsest servast kuni tanklast väljasõidutee Narva mnt poolse servani on vahemaa 28,7 m. Vahi tänava tankla juurde viiva sõidutee Nurme tänava poolsest servast kuni klaasikildudega ala tsentrisse on vahemaa 24,1 m ning klaasikillud paiknevad ühtlaselt nii pärikui vastassuunavööndis; klaasikildudega kaetud ala diameeter on 8 m ja klaasikillud on suurusega kuni 1x1 cm. Liiklusõnnetuse skeem ja foto (tl 6-7) - tehnilise uuringu protokoll (tl 8), millest nähtuvalt sündmuskohal Tartu Vahi tänava tankla vastast leiti ja võeti kaasa 54 erinevas mõõdus sõiduki esitule klaasikildu ja kaks reflektori tükki. Ühel leitud klaasikillul kiri „DJ AUTO“ ja numbrid 141-G1. Sündmuskohta pildistati (fototabel: tl 9-13). - Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) 07.03.2008.a vastuse (tl 31-32) kohaselt oli 22.02.2008.a õhtul Tartus kell 22.00 keskmine õhutemperatuur 3.7 °C, nõrk lausvihm, keskmine tuulekiirus 4.9 m/s; kell 23.00 2.5 °C, mõõdukas lausvihm, keskmine tuulekiirus 3.9 m/s; kell 24.00 1.2 °C, nõrk vihm (või uduvihm) koos lumega, keskmine tuulekiirus 3.8 m/s. - patrullilehe koopia (tl 131-133) kohaselt teostas patrullitoimkond koosseisus Argo Treial ja H.S. patrulli 22.-23.02.2008.a kell 20.00-08.00. Kell 22.20 LJV (liiklusjärelevalve) Vahi tn tankla juures. Kella 22.25 paiku peatas abipolitseinik H.S. Narva mnt poolt mööda Vahi tänavat Nurme tänava poole liikuvat tumedat sõiduautot Volvo, mis ei peatanud ja sõitis juhipoolse nurgaga otsa H. S H. S kukkus saadud löögist maha ja auto põgenes sündmuskohalt. Sõiduki reg. numbrit ei märganud, liikus kas Jõgeva või Aovere suunas. H. S kutsutud kohapeal kiirabi, kes tuvastas mõlema sääreluu murrud. H. S oli riietatud nõuetekohaselt ja seljas oli ka helkurvest. Peatamiskoht hästi valgustatud. - isiku ekspertiisiaktis nr 57 (koostatud 16.04.2008) (tl 40-41) antud eksperdiarvamuse kohaselt esinesid H.S. il mõlema sääre luude murrud, häbemeliiduse lahkuminek, vasaku nimmeristluuliigese rebend, pehmete kudede turse ja nahamarrastused mõlema sääre piirkonnas. Antud vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et määruses näidatud ajal 7
(14)22.02.2008.a esmasest löögist auto väljaulatuvate osadega vastu kannatanu sääri ning kannatanu järgneval kukkumisel vastu kõvasid tömpe pindu, esemeid. H.S. il esinevad kehavigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid mitte enam kui 4 kuud. 15.07.2008.a teostatud isiku kordusekspertiisi aktis nr 4 (koostatud 27.08.2008) (tl 48-49) antud eksperdi-arvamuse kohaselt tekkis kannatanul vigastuste raviks vajaliku pikaajalisest lamamisrežiimist tingituna vaagnapiirkonna ja alajäsemete lihaste kõhetumine ning liikuvuse piiratus hüppeliigestes, mille tagajärjel häirus tugevalt tema liikumisvõime, mistõttu on alust arvata, et vigastused põhjustasid tervisekahjustuse kestusega üle 4 kuu. - 10.09.2008.a arstliku ekspertiisi otsuse nr 443552 (tl 52-53) kohaselt tuvastati H.S. il püsiv osaline töövõimetus, töövõime kaotus 80% on määratud kuueks kuuks; - 10.03.2008.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvatelt fototabelite (tl 1823) andmetel on tumesinist värvi sõiduauto Volvo 850 reg.märgiga XXX XXX vasakpoolne esituli katki, suunatule kattel mõrad ja esitule alusel iluliistul mõra; - ekspertiisiakti nr TR-034-08/1580 (tl 89-96) kohaselt pärinevad sündmuskohalt avastatud ja kaasa võetud klaasikild nr 7 ja pakendis nr 1 ekspertiisiks esitatud reflektori tükid sõiduautolt Volvo 850 reg.nr XXX XXX . Pakendites nr 1 ja 2 ekspertiisiks esitatud klaasikillud võivad pärineda sõiduautolt Volvo 850 reg.nr XXX XXX ; - 10.04.2008.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvatelt fototabelite (tl 2428) andmetel on abipolitseinik H.S. il 22.02.2008.a seljas olnud vormirõivaste püksid puusa kõrguselt määrdunud poriga, vormikuue mõlema varruka ja selja peal poriga määrdumine, kollane helkurvest on määrdunud; - ekspertiisiakti nr AK-393-08/1510 (tl 83-84) kohaselt ekspertiisiks esitatud abipolitseiniku riietusesemetest vormipüksid võisid olla omavahelises kontaktis sõiduautoga Volvo 850 reg.nr XXX XXX ; - ekspertiisiakti nr TR-032-08/1511 (tl 73-78) kohaselt Tartus Nõmme tn lõpust avastatud sõiduauto rehvijäljed ekspertiisiks esitatud tehnilise uuringu protokolli fototabeli nr 2 fotodele nr 3 ja 4 jäädvustatud rehvijäljed (foto 1 ja 2) võivad olla jäetud sõiduauto Volvo 850 reg.nr XXX XXX rehvidega; - liiklusekspertiisi akti nr LL-81-08/1512 (tl 56-69) kohaselt ei ole ekspertiisi teel võimalik kindlaks teha, kas Volvo 850 liikus pärisuuna vööndis või osaliselt vastassuuna vööndis kurvi „lõigates“. Sõiduauto Volvo 850 liikumiskiirust kannatanule otsasõidu hetkel ei ole võimalik määrata. - liiklusekspertiisiakti nr LL-146-09/2494 (täiendav liiklusekspertiis) kohaselt kulub 24-aastasel meessoost jalakäijal kiirel kõnnil liikudes 4,0 m; 4,7 m läbimiseks aega ca 2,1 s; 2,5 s; rahulikul jooksul liikudes ca 1,3 s; 1,5 s. Jalakäija liikumisel auto ette joostes (auto kaugus ca 18 m; 21 m) puudus sõiduauto juhil võimalus alates otsese liiklusohu tekkimise hetkest (jalakäija sõiduteele astumisest) jalakäijale otsasõitu vältida. Jalakäia liikumisel auto ette kiirel kõnnil (auto kaugus ca 29 m; 35 m) puudus sõiduauto juhil võimalus alates otsese liiklusohu tekkimise hetkest (jalakäija sõiduteele astumisest) jalakäijale otsasõitu vältida, kui jalakäija läbis sõiduteel etteantud vahemaa 4,0 m. Jalakäija liikumisel auto ette kiirel kõnnil ja läbides ette antud vahemaa 4,7 m, on auto kaugus otsasõidu kohast otsese liiklusohu tekkimise hetkel (jalakäija sõiduteele astumisel) sarnane eeltoodud auto peatumisteekonna pikkusega 35 m ning ekspertiisi teel ei saa sellisel juhul vältimise võimaluse suhtes seisukohale asuda. Kohus, asja arutanud ja hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et Kalle Kolgi süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista KarS § 422 lg 1 järgi. 8
(14)Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 22.02.2008.a õhtul kella 22 ajal teostasid Tartus Vahi tänava tankla juures liiklusjärelevalvet Argo Treial ning kannatanu H.S. , kellele sõitis kella 22.36 ajal otsa süüdistatava Kalle Kolgi poolt juhitud Volvo 850 ning lahkus sündmuskohalt. See on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, ekspertiisiaktide, kannatanu, tunnistajate A.Treiali ja T.P ja süüdistatava enda ütlustega. Samuti ei ole vaidlust selles, et otsasõidu tagajärjel sai H.S. raske tervisekahjustuse kestusega üle 4 kuu ning tal tuvastati püsiv osaline töövõimetus töövõime kaotusega 80%, mis on tuvastatud isiku ekspertiisi akti ja arstliku ekspertiisi otsusega. Ekspertiisiaktidega on tuvastatud ka see, et sündmuskohalt leitud klaasikillud ja reflektori tükid pärinevad Kalle Kolgi sõidukilt Volvo 850. Süüdistatav ei eita kannatanule otsasõitu, kuid kinnitab, et ta sõitis liiklusnõudeid järgides ja ei näinud enne otsasõitu teel seisvat politseinikku. Antud asjas on vaidlus selles, kas autot juhtinud süüdistatav põhjustas kannatanule otsasõidu liiklusnõudeid rikkudes või mitte. Ükski tunnistajaist kuriteosündmust vahetult pealt ei näinud. Süüdistatav väitis kohtus, et ta liikus Vahi tänaval lubatud sõidukiirusega, nägi paremal teeservas politseiautot ning järsku kahte kollast sähvatust ja käis müts. Hiljem lisas süüdistatav, et ta pole kindel, kas ta nägi politseiautot või ei. Kohtus avaldati süüdistava poolt eeluurimisel antud ütlused, kus süüdistatav on rääkinud, et ta ootamatult nägi, kuidas helkurvestiga politseinik jooksis talle tee peale ette, kuna oli pime, ei saanud ta pidama ja käis väike mütsatus vastu vasakpoolset esitiiba. Samuti on ta eeluurimisel väitnud, et sündmuse toimumise ajal ta ei näinud, et kuskil oleks olnud politseiauto, kuid hilisemal ülekuulamisel kinnitas, et ta nägi paremal pool valgustatud parklas, mis asub kurvi peal, politseiautot. Kohtus põhjendas Kalle Kolk vastuolusid eeluurimisel antud ütlustega asjaoluga, et meedia poolt kajastatu mõjutas tema ütlusi ning ta tarvitas ülekuulamise ajal rahusteid ja antidepressante. Samas kinnitas süüdistatav, et ta sai aru, mida talt küsiti ja andis adekvaatseid vastuseid. Kohtul on raske uskuda Kalle Kolgi elukogemust ja haridustaset silmas pidades, et ta ei saanud protokolli sisust aru või kirjutas alla millelegi, millest ta täpselt aru ei saanud. Kalle Kolk on omakäeliselt kinnitanud, et protokoll on loetud ning tema sõnade järgi õigesti kirjutatud. Sellest hoolimata on kohus seisukohal, et süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütluste kõrvalejätmiseks ei ole alust ja tema ütlusi tuleb hinnata koos asjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et süüdistatava väide selle kohta nagu kannatanu oleks hüpanud tema sõidukile ootamatult ette, mistõttu ta ei suutnud reageerida ja vältida kannatanule otsasõitu on ümber lükatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Kannatanu ütlustest lähtudes puudub igasugune alus järelduseks, et ta oleks suurel kiirusel lähenevale autole ootamatult ette hüpanud enda elu ohustades. Kannatanu ütluste kohaselt läks ta süüdistatava poolt juhitud sõiduki peatamiseks üle tee telgjoone vastassuunda, et ta autole ette ei jääks. Ta liikus suhteliselt kiiresti 2-3 sammuga üle tee, vastassuuna algusest paar sammu edasi. Peatamismärguande andmise hetkel oli sõiduk umbes 100 meetri kaugusel. Peatumismärguande ja otsasõidu vahe oli 5 sekundi ringis. Võttes arvesse, et kannatanu vormil olid helkurribad ning seljas helkurvest ning ta viibis sõiduteel enne otsasõitu mitmeid sekundeid, ei pea kohus võimalikuks, et süüdistatav sai märgata kannatanut ainult vahetult enne otsasõitu või ei saanud üldse märgata teda. Autot peatava liikluspolitseiniku head nähtavust toetab ka asjaolu, et paar minutit varem oli politseipatrull samas kohas kinni pidanud tunnistaja T.P. poolt juhitud sõiduauto ning tunnistaja kinnitas kohtus, et liikudes kiirusega 50-60 km/h märkas ta 100 kuni 150 meetrit enne Vahi tänava tanklat tänavavalgustuses seismas politseinikke ning enne peatumist jõudis ta mõelda, kui suur on ta kiirus, vaadata spidomeetrile, fikseerida, et ta kiirus ei ole üle 60 km/h ja seisma jääda. Ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatava vaateväli olnuks millegagi takistatud. Tunnistaja Argo Treiali ütluste kohaselt oli valgustatus ja nähtavus hea ning ühelgi autol märguande peale pidamasaamisega probleeme ei olnud. Tunnistaja T.P. ütluste kohaselt oli väljas pime ja tibutas, 9
(14)tee võis olla niiske, tänav oli hämarapoolne, aga valgustatud; 100 kuni 150 meetrit enne Vahi tänava tanklat märkas ta tänavavalgustuses seismas politseinikke. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et nähtavus sündmuskohal olnuks halb. Vahetult enne süüdistatavat kinni peetud tunnistajal ei olnud nähtavuse ega peatumisega probleeme. Kuigi väljas oli pime ning tibutas, oli Vahi tänav sündmuskohal piisavalt valgustatud, paremal pool teed asuvad puud ei varjanud sõiduteed ega liikleja vaatevälja sõiduteel. Samuti on välistatud kaitsja poolt väidetu, et T.P. peatatud sõiduk võis piirata nähtavust. T.P. ütluste kohaselt peatas ta tema poolt juhitud Renault Espace’i Vahi tn tankla ja kivimaja vahelisel alal ning auto tagumine osa oli Vahi tänava kujuteldavast äärest 5-10 meetri kaugusel. Tunnistaja Argo Treial kinnitas, et suunas T.P. juhitud auto kõrvale, et see ei varjaks Vahi tänaval liikuvate autode nähtavust. Kuigi süüdistatav kinnitab, et tema sõidukiirus ei olnud suurem kui 50 km/h, ei pea kohus seda väidet tõeseks. Liiklusekspertiisi aktis on märgitud, et Volvo 850, s.o süüdistatava poolt juhitud sõiduki sõidukiirust kannatanule otsasõidu hetkel ei ole võimalik tuvastada. Kohus ei pea võimalikuks arvestada täiendekspertiisiaktis tehtud järeldustega, mis lähtuvad eeldusest, et Kalle Kolgi poolt juhitud auto liikumiskiirus oli 50 km/h, kuna see asjaolu ei ole millegagi tuvastatud. Kannatanu ütluste kohaselt liikus süüdistatava auto kiiremini kui 50 km/h, mida ta järeldas nii silma järgi kui talle kuuldunud kõrgetest pööretest ning kuuldes lähenevat sõidukit, liikus ta kiirel sammul 2-3 sammuga üle sõidutee telgjoone ja andis peatumismärguande, kui sõiduk oli temast umbes 100 meetri kaugusel. Peatumismärguande ja otsasõidu vahe oli umbes 5 sekundit. Seega juhul, kui süüdistatava juhitud sõiduk läbis ligikaudu 100 meetrit ligikaudu 5 sekundiga, pidi süüdistatava sõidukiirus olema suurem kui 50 km/h, tõenäoliselt ligi 70 km/h, kuna 50 km/h sõitev auto läbib 5 sekundiga 69,4 m, kuid 70 km/h sõitev auto 97,2 m. Kohus möönab, et kannatanu antud lähteandmed on hinnangulised ja ei võimalda süüdistatava sõidukiirust täpselt tuvastada, kuid kannatanu puhul on tegemist mitte tavalise elukogemusega isiku, vaid politseinikuga, kellel on kogemust sõidukite kiiruse hindamisel. Kannatanu ütlustest nähtuvalt liikus ta üle sõidutee keskosa, andis peatumismärguande ja nähes, et auto ei peatu, vaid sõidab talle peale, jõudis hüpata vasakule. Kõik need toimingud nõudsid teatud aja, kindlasti rohkem kui paar sekundit. Seega on põhjendatud alus järelduseks, et süüdistatav liikus lubatust suurema sõidukiirusega ning ei olnud piisavalt tähelepanelik. Liikluses lasub igal sõidukijuhil kõrgendatud hoolsuskohustus, seda enam olukorras, kus väljas on pime ja vihmane ning teekate märg. Samuti on süüdistatav andnud tõele mittevastavaid ütlusi oma sõiduki paiknemise kohta otsasõidul. Kannatanu kinnitas, et süüdistatava auto „lõikas“ kurvi. Nähes, et auto võib talle peale tulla, hüppas ta vasakpoolse kõnnitee suunas, mis on igati loogiline, eeldades, et sõiduk liigub pärisuunavööndis. Kuna kannatanu asus enne otsasõitu sõidutee telgjoonest mõni meeter vasakul ning lebas õnnetusejärgselt osaliselt vasemal teepeenral, pidi Kalle Kolgi poolt juhitud auto otsasõidu hetkel olema kaldunud vastassuunavööndisse. Kohus ei nõustu kaitsja poolt väidetuga selle kohta, et politseinikud peatasid 22.02.2008.a õhtul sõidukeid eirates Liiklusjärelevalve teostamise korra § 30 lg 3 ja 5 p 1,2,4 ning § 31 ja Liikluse reguleerimise korra § 4 sätteid, mille kohaselt tuleb sõiduk üldjuhul peatada parempoolsel teepeenral; sõidukit ei tohi peatada piiratud nähtavusega teelõigul, kurvis ja ristmikul; liiklusjärelevalve teostaja tegevus olema liiklejale arusaadav ja üheselt mõistetav, märguanne peab olema antud õigeaegselt, et juht ootamatu manöövri või kiiruse järsu muutmisega ei põhjustaks liiklusohtlikku olukorda ega segaks teiste sõidukite ja jalakäijate liiklemist. Kohus leiab, et sõiduki peatamine sõidutee parempoolsel peenral on nõutav üldjuhul ning kannatanule ei saa ette heita, et ta antud juhul pidas põhjendatuks peatumismärguande andmisel paikneda keset sõiduteed. Ka tunnistaja Janek Sarapuu kinnitas kohtus, et antud kohas tulebki sõidukite peatamiseks liikuda puude varjust sõiduteele. Piiratud nähtavuse osas tugineb kaitsja liiklusekspertiisi aktis nr LL-81-08/1512 (tl 58) märgitule, et nähtavus on piiratud paremale, teega 10
(14)külgnevale alale (tankla) juurdesõiduteele, kus asus politseiauto ning sündmuskohas on suhteliselt lühike, kuid järsk kurv. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaitsja on aktile viidanud valikuselt, nimetatud aktis on eelnevalt sedastatud, et nähtavus sõiduteele ei ole piiratud. Seega asus piiratud nähtavusega alal vaid politseiauto, mis oli sõiduteest eemal, kuid politseinikud liikusid sõidukite peatamiseks sõiduteele, kus nähtavus oli hea. Samuti ei paiknenud politseinikud sõidukite peatamisel kurvis, vaid enne kurvi sirge teeosa lõpus, mis ristub tankla juurdesõiduteega, kus paiknes politseiauto. Antud kohta ei saa tankla juurdesõiduteed pidada ristmikuks LE mõistes, LE § 2 p 42 kohaselt ei moodusta ristmikku parkla, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee teega lõikumise koht. Eeltoodu alusel on tõendatud, et Kalle Kolk liikus enne sündmuskohta kuni otsasõiduni kiirusega, mis ei vastanud teeoludele, tee seisundile, ilmastikutingimustele ning nähtavusele, kaldus vastassuunavööndisse ja eiras Vahi tänaval maja nr 38 ees sõiduteel oleva Lõuna Politseiprefektuuri abipolitseinik H.S. ’i poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet, millega põhjustas ettevaatamatusest H.S. ile raske tervisekahjustuse. Kohus leiab, et liiklusnõuete rikkumine oli raske tervisekahjustuse saabumise eeldus, kuna ilma selleta ei oleks tagajärge, s.o süüdistatava poolt liiklusnõuete rikkumisest hoidumise korral ei oleks kannatanule saabunud tervisekahjustusi. KarS § 422 on blanketne kuriteokoosseis, mis tuleb sisustada teiste õigusaktidega, mis kehtestavad nimetatud paragrahvis loetletud sõidukite liiklus- ja käitusnõuded. Liiklusnõuded on kehtestatud mootorsõiduki puhul Liiklusseaduses ja viimase alusel kehtestatud „Liikluseeskirjaga“ (LE). Antud juhul Kalle Kolk rikkus Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a määruse nr 48 „Liikluseeskiri“ §-s 123, §-s 3, §-s 5 ja §-s 11 toodud liiklusnõudeid. Liikluseeskirja (LE) § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud tee olusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. LE § 3 kohaselt on sõidukite liiklus Eestis parempoolne. LE § 5 ning LE lisa 1 kohaselt peab liikleja juhinduma „Liikluseeskirja“ lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust. LE § 11 kohaselt ei tohi keegi oma tegevusega ohustada või takistada liiklust. Raske tervisekahjustuse mõiste sisustab KarS RS § 81 p 1, mille kohaselt süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku paragrahvi järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud raske tervisekahjustuse tekitamine, hinnatakse kehalist haigust raskena, kui tervisekahjustus kestab vähemalt 4 kuud või tervisekahjustusega kaasneb töövõime kaotus vähemalt 40%. Isiku ekspertiisiakti nr 4 kohaselt põhjustasid saadud vigastused H.S. tervisekahjustuse kestusega üle 4 kuu ning arstliku ekspertiisi otsuse nr 443552 kohaselt tuvastati H.S. il töövõime kaotus 80%. Kohus on seisukohal, et Kalle Kolk pani teo toime kaudse tahtlusega. Jättes oma sõidukiiruse kohandamata vastavalt tee- ja ilmastikuoludega ning nähtavusega, sõites vastassuunavööndisse ning eirates politseiniku peatumismärguannet, pidi Kalle Kolk pidama võimalikuks, et ta rikub LE § 123, § 3, § 5 ja § 11 nõudeid ning möönma, et liiklusnõuete rikkumise tagajärjel võib tekkida liiklusõnnetus, milles võivad inimesed saada raskeid tervisekahjustusi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu seisukoht karistuse kohta 11
(14)Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 422 lg 1 järgi karistatakse mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, kuni viieaastase vangistusega. Prokurör taotleb süüdistatavale karistuseks 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust, mis KarS § 74 lg 1 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Kalle Kolk ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisaks nõuab prokurör KarS § 50 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 aastaks ja 6 kuuks. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid nõustub prokuröri seisukohaga karistuse osas. Käesolevas kriminaalasjas on Kalle Kolk pannud toime teise astme kuriteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kalle Kolk on varem kriminaalkorras karistamata, väärteo eest mõistetud karistus on käesolevaks ajaks kustunud. Samas ei saa jätta tähelepanuta Kalle Kolgi käitumist kogu õigusrikkumise käigus ja peale inimesele otsasõitu õnnetusejärgselt. Ta lahkus sündmuskohalt, jättis kannatanu abitusse seisundisse ja asus ennast varjama ning ei ole käesoleva ajani tundnud huvi kannatanu abistamiseks. Kohtu seisukohalt on käesoleval juhul põhjendatud karistada süüdistatavat sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuna Kalle Kolki ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning peale õnnetust ei ole ta uusi õigusrikkumisi toime pannud, leiab kohus, et mõistetud vangistus tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata ja määrata katseaeg pikkusega 2 aastat ja 6 kuud koos käitumiskontrolliga. Kohus peab vajalikuks kohaldada ka lisakaristust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine katseajaks. Tsiviilhagi Kannatanu esitas tsiviilhagi varalise kahju osas summas 28 395.80 krooni, s.o saamata jäänud töötasu nõue perioodi 22.11.2008 kuni 06.04.2009.a eest, mil kannatanu viibis palgata puhkusel, samuti esitas kannatanu nõude vajaduste suurenemisest tekkinud lisakulutuste (ravimid, taastusravi, meditsiinilised abivahendid) hüvitamiseks, jättes summa täpselt määratlemata ning kohtu otsustada. Moraalse kahju osas esitas kannatanu tsiviilhagi summas 200 000 krooni, põhjendades nõude suurust liiklusõnnetuse tagajärjel läbi elatud füüsilise ja hingelise valuga ning tema lapseootel abikaasal õnnetuse tõttu tekkinud šokiga ning sellest tingitud haiglas viibimisega. Tsiviilhagile on lisatud kannatanu poja F.S sünnitunnistuse koopia ja AS G4S palgatõend. Kohus leiab, et tsiviilhagi varalise kahju osas tuleb rahuldada osaliselt. Kannatanule tuleb hüvitada saamata jäänud töötasu perioodi eest, mil ta õnnetusest tingitud halva tervisliku seisundi tõttu viibis palgata puhkusel. Seega tuleb Võlaõigusseaduse § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Kalle Kolgilt kannatanu H.S. kasuks 28 395.80 krooni. H.S. tsiviilhagi lisakulutuste osas tuleb jätta rahuldamata, kuna nimetatud kulutuste summa on hagis määratlemata ja tõendamata, kuigi neid kulutusi olnuks võimalik dokumentaalselt tõendada ning kulude täpse summa määratleda. Tsiviilhagi mittevaralise kahju osas tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud 12
(14)kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui süüdistatava materiaalsest olukorrast. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et süüdistatav tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse, millega kaasnes töövõime kaotus 80 % ulatuses. Tervisekahjustusega kaasnes hingeline trauma, kuna kannatanu lapseootel abikaasa sai juhtunust šoki ja vajas haiglaravi, lisaks olid kannatanul üleelamised seoses sellega, et ta ei saanud peale lapse sündi täita abikaasa- ja isakohustusi, vaid vajas ise abi. Võttes arvesse, et kannatanu on käesolevaks ajaks osaliselt paranenud ja ta ei jäänud liikumisvõimetuks, samuti seda, et haiglas suudeti kannatanu abikaasa rasedus päästa ning laps sündis tervena; ning teisalt seda, et tsiviilhagi ei osutuks süüdistatavatele, kel puudub töökoht, liigselt koormavaks, on põhjendatud rahuldada tsiviilhagi mittevaralise kahju osas pooles ulatuses ning seega tuleb VÕS § 127, § 130, § 134, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel Kalle Kolgilt kannatanu H.S. kasuks välja mõista 100 000 krooni mittevaralise kahju katteks. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et juhul, kui riigilõiv on tasumata, tuleb tsiviilhagi mittevaralise kahju osas jätta läbi vaatamata.
§ 38
lg 3 kohaselt on kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi riigilõivust vabastatud varalise kahju hüvitamise nõudes. Sellest sättest lähtuvalt on kohtud seniajani enamasti järeldanud, et mittevaralise kahju puhul tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 näeb ette, et kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine on riigilõivust vabastatud. Kohus on seisukohal, et nimetatud säte kehtib ka kriminaalmenetluses, vastasel korral on ebavõrdses olukorras isikud, kellele mittevaraline kahju tekitati kuriteoga. Ka Riigikohus on oma 12.05.2009.a lahendis nr 3-1-1-41-09 asunud analoogsele seisukohale: „…
§ 38
lg 3 sätestab tõepoolest, et kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi on riigilõivust vabastatud varalise kahju hüvitamise nõudes. Samas ei näe säte ette, et kriminaalmenetluses oleks riigilõivust vabastatud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuded, seda eelkõige vältimaks alusetuid avaldusi kriminaalmenetluse alustamiseks ja kriminaalmenetluse koormamist põhjendamatute nõuete lahendamisega. /…/ RLS § 22 lg 1 p 11 sõnastus ei seo riigilõivuvabastust üksnes varalise kahju hüvitamise nõudega (vt võrdluseks RLS § 22 lg 1 p 3). Samuti puudub alus asuda seisukohale, et seadusandja soovis võimaldada riigilõivuvabastust vaid kehavigastuse, muu terviserikke või toitja surmaga seotud mittevaralise kahju hüvitamise hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Sellisel juhul paneks riik ebavõrdsesse olukorda isikuid, kellele on selline kahju tekitatud kuriteoga, võrreldes nendega, kelle õigus mittevaralise kahju hüvitamiseks tervise kahjustamise tõttu tekkis muul alusel. Lisaks võib selline lähenemine põhjustada samast kuriteost tulenenud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist tsiviilkohtumenetluses ja varalise kahju hüvitamise nõude esitamist kriminaalmenetluses, mis on kohtusüsteemi kui terviku seisukohalt ilmselgelt ebamõistlik lahendus. Seega leiab kolleegium, et RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus kehavigastuse, muu terviserikke või toitja surmaga seotud mittevaralise kahju hüvitamise hagi esitamisel kehtib ka sellise nõude esitamisel kriminaalmenetluses“. Asitõendid - abipolitseiniku vormikuub, vormipüksid, kollane helkurvest, mis on hoiule antud Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoidlasse (tl 29), tuleb tagastada
§ 126
lg 3 p 2 alusel Lõuna Politseiprefektuurile; - sõiduauto VOLVO 850 reg nr XXX XXX esitule tükid, reflektori tükid, vasakpoolne esilatern ja suunalatern, mis on hoiule antud Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoidlasse (tl 29), tuleb hävitada
§ 126lg 3 p 4 alusel otsuse jõustumisel; 13
(14)- sõiduauto VOLVO 850 reg nr XXX XXX , mis on hoiul Lõuna Politseiprefektuuri garaažis asukohaga Riia mnt 132 (tl18-19), tuleb tagastada
§ 126lg 3 p 2 alusel Kalle Kolgile otsuse jõustumisel; - CD-plaat märkega „T.P.
ütluste seostamine olustikuga 11.03.2008", mis asub kriminaalasja toimiku juures (tl 122-123), tuleb jätta
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
Menetluskulud
§ 180
lg 1 alusel tuleb Kalle Kolgilt välja mõista järgmised menetluskulud: 1)
§ 175
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni; 2)
§ 175
lg 1 p 2 alusel ekspertiisitasud kokku 20 085 (isiku kohtuarstlik ekspertiis 2875 krooni (tl 42), liiklustehniline ekspertiis 4800 krooni (tl 70), jäljeekspertiis 1920 krooni (tl 79), kiuekspertiis 5300 krooni (tl 85), jäljeekspertiis 5040 krooni (tl 97); liiklustehniline täiendekspertiis (150 krooni). 3)
§ 175lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 165.20 krooni.
Menetluskulud kokku 26 775.20 krooni.
§ 175lg 1 p 1 alusel tuleb välja mõista Kalle Kolgilt kannatanu H.S.
kasuks viimase poolt tema esindajale makstud kaitsjatasu summas 25 488 krooni. Madis Kägu Kohtunik 14
(14)