4-09-23618/6

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-09-23618 Otsuse kuupäev 25.02.2010.a. Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi Aare Kööbi kaebus Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissar Martin Rist`i 13.10.2009.a. otsusele väärteoasjas nr 2402,09,001568 Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: Aare Kööp, ik:35402120262, elukoht: xxxx Kohtuväline menetleja: Ida Politseiprefektuur, asukoht: Rahu tn 27 Jõhvi Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 25.02.201.a., Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: Aare Kööbi kaebus rahuldada osaliselt. osaliselt. Tühistada Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna korrakaitseosakonna preventsioonipreventsiooni- ja patrullitalituse patrullitalituse komissar Martin Risti 13.10.2009.a. otsus väärteoasjas nr 2402,09,001568 Aare Kööbi Kööbi suhtes Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks osas, osas, muus osas jätta otsus muutmata. muutmata. Aare Kööbile määrata LS § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kohtuotsuse Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. ASJAOLUD. SJAOLUD. 2 27.10.2009.a. esitas menetlusalune isik Aare Kööp Viru Maakohtusse kaebuse Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissar Martin Risti 13.10.2009.a. otsusele väärteoasjas nr 2402,09,

1. Kaebuse kohaselt määrati menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja 13.10.2009.a. otsusega väärteoasjas nr 2402,09,001568 LS § 7422 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses, s.o 8400 krooni ja LS § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kaebuse esitaja tunnistas ja tunnistab oma süüd- mootorsõidukiga kiiruse ületamist. Väärtegu on otsuses kirjeldatud õigesti. Otsuses esineb siiski viga, kuna selles on kirjas, et vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Kaebuse esitaja väidab, et esitas vastulause elektronposti teel 28.09.2009.a. Kaebuse esitaja soovib kaebuses esile tuua samad asjaolud, mis vastulauseski. Kiiruse ületamise põhjus oli äritegevusega seotud külaliste vastuvõtt piiril, kuhu oli koos äripartneritega hilinemas. Omab avariideta sõidustaaži 35 aastat. Viimastel aastatel on töö iseloomu tõttu sunnitud sõitma 45-50 tuhat km aastas, kuna on Narva-Jõesuus asuva Meresuu Spa-d majandava äriühingu juhatuse liige, siis peab sõitma väga tihedalt Tallinnast Narva-Jõesuusse ja tagasi. Seega on juhilubade olemasolu hädavajalik igapäevaste tööülesannete täitmiseks. Kaebuse esitamise hetkeks on tasutud rahatrahv 8400 krooni. Kaebuse esitaja kahetseb toimepandud väärtegu ja lubab edaspidi kindlasti mitte toime panna liiklusseaduse rikkumisi. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas ja määrata karistuseks üksnes rahatrahv, mis on juba tasutud. Kaebusele on lisatud Ida PP-le 28.09.2009.a. esitatud pöördumine (kaebuses märgitud vastulause), kohtuvälise menetleja otsus, maksekorraldus 8400 krooni tasumise kohta. 25.11.2009.a. saabusid kohtule kohtuväliselt menetlejalt väärteoasja materjalid. 13.01.2010.a. saabus kohtusse elektronposti teel Aare Kööbi esindajalt vandeadvokaat Tõnu Tuulaselt teade selle kohta, et Aare Kööp ei saa osaleda kohtuistungil 20.01.2010.a. kuna viibib välismaal. Lisaks, et A.Kööp on ka edaspidi tihti välislähetustes, mistõttu võib kohtuistungitest osavõtt olla raskendatud ka edaspidi. A.Kööp palub arutada asja ilma tema osavõtuta ja arvestada kõiki asjaolusid, mida ta on kaebuses esitanud. 15.01.2010.a. esitas kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha esitatud kaebuse kohta. Väärteootsuse määramiseks olid kohtuvälise menetleja esindajal järgmised asjaolud: Karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistavate õiguserikkumistega. Menetlusaluse isiku poolt oli toimepandud just lubatud sõidukiiruse oluline ületamine. Menetlusalust isikut on korduvalt ka varasemalt karistatud lubatud piirkiiruse ületamise eest. Karistusena on isiku suhtes eelnevalt piirdutud ainult rahatrahvi määramisega. Isik on küll tasunud kõik talle määratud rahatrahvid, kuid samas jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Karistuse eesmärgiks ei saa olla karistus iseenesest, vaid ta peab püüdma ära hoida uusi süütegusid. Aare Kööp käitumisest ei nähtu, et määratud rahatrahvid on suutnud teda panna käituma seadusekuulekalt ja hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetel oli otsuse vastuvõtmise momendil (s.o 13.10.2009.a) menetlusalusel isikul 8 kehtivat väärtegu, millest 5-l korral on menetlusalust isikut karistatud lubatud piirkiiruse ületamise eest. Lubatud piirkiiruse ületamistest ühel korral on isikut karistatud ka samalaadse (LS §74`22 lg.3) õigusrikkumise toimepanemise eest. Karistusregistriseaduse § 3¹ kohaselt on 3 karistatud isik see, kelle karistusandmed ei ole kustutatud karistusregistrist. Sama seaduse § 25 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist kui väärteo eest määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Samas § 26 lg 5 järgi katkeb tähtaeg, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. Väärteootsuse tegemisel ei ole eraldi märgitud menetlusaluse isiku poolt elektroonselt edastatud pöördumist, kuna kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et seda ei saanud käsitleda vastulausena. Samas on otsuses arvestatud kergendava asjaoluna pöördumisest tulenevat süü tunnistamist. Eeltoodut arvestades jõudis kohtuvälise menetleja esindaja veendumusele, et menetlusaluse isiku Aare Kööp suhtes tuleb kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, millest tulenevalt leitakse, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. 08.02.2010.a. edastas kohtuväline menetleja esindaja kohtule nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. PÕHJENDUSED. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud Aare Kööbi kaebusega, vandeadvokaat T.Tuulase poolt saadetud teabega, väärteoasja materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Väärteoasja materjalide alusel on tuvastatud, et 15.09.2009.a. on koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et Aare Kööp 15.09.2009.a. kell 19.47 juhtis Lääne-Virumaal Tallinn - Narva mnt 113 km-l mootorsõidukit kiirusega 136+/-5km/h. Lubatud kiirus antud teelõigul oli 90km/h, sellega ületas A.Kööp kiirust mitte vähem kui 41km/h, millega rikkus Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid. Ida PP 13.10.2009.a. otsusega väärteoasjas nr 2402,09,001568 määrati Aare Kööbile karistuseks Liiklusseaduse 7422 lg 3 alusel rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses, s.o. 8400 krooni ja Liiklusseaduse § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsuses on leitud, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokolis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ütlused, protokoll kiirusemõõteseadme kasutamise kohta). Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusaluse isiku poolt on toime pandud väärtegu LS § 7422 lg 3 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Lisaks on otsuses leitud, et menetluslaune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjustada seaduskuulekalt käituma ja seetõttu ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada ka lisakaristust. Kohus leiab, et Aare Kööp`le süüks arvatud rikkumine, milline on kvalifitseeritud LS § 7422 lg 3 alusel on tõendamist leidnud väärteoasja materjalidega, selle rikkumise on Aare Kööp ka omaks võtnud, millest tulenevalt kohtuvälise menetleja otsus selles osas tühistamisele ei kuulu. Aare Kööp on temale määratud karistuse rahatrahvi 8400 krooni tasunud. 4 Lisaks on Aare Kööbile kohtuvälise menetleja otsusega määratud LS § 7422 lg 5 alusel lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kaebuses on Aare Kööp palunud tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas. Kaebaja on põhjendanud taotlust sellega, et kiiruse ületamise põhjus oli äritegevusega seotud külaliste vastuvõtt piiril, kuhu oli koos äripartneritega hilinemas. Omab avariideta sõidustaaži 35 aastat peab sõitma väga tihedalt Tallinnast Narva-Jõesuusse ja tagasi, seega on juhilubade olemasolu hädavajalik igapäevaste tööülesannete täitmiseks. Veel on kaebuse esitaja avaldanud, et kahetseb toimepandud väärtegu ja lubab edaspidi kindlasti mitte toime panna liiklusseaduse rikkumisi. Kohtuväline menetleja enda seisukohas kaebusele on avaldanud, et A.Kööbi suhtes tuleb kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ning esitanud enda arvamuse aluseks olevad põhjendused, mida kohus siinkohal üle ei korda. Liiklusseaduse § 7422 lg 3 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Liiklusseaduse LS § 7422 lg 5 alusel kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Aare Kööp`i poolt on lubatud sõidukiirust ületatud mitte vähem kui 41 km/h, seega on kiiruse ületamine olnud alampiiri lähedane, kuid kuulub LS 7422 lg 3 kohaldamisalasse, seega on õigustatud ka LS § 7422 lg 5 kohaldamine toimepandud rikkumise eest. Kohus leiab , et lisakaristuse kohaldamine ja Aare Kööbilt kohtuvälise menetleja otsusega juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud. A.Kööpi on korduvalt karistatud lubatud piirkiiruse ületamise eest. Karistusena on isiku suhtes eelnevalt piirdutud ainult rahatrahvi määramisega. Isik on küll tasunud kõik talle määratud rahatrahvid, kuid samas jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, millest tulenevalt leiab kohus, et rahatrahv karistusliigina pole suutnud A.Kööbi käitumist positiivselt mõjutada ning lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud eelkõige eripreventiivsetel kaalutlustel ja karistuse ühiskonna turvalisust tagava ülesande täitmiseks. Kuna tegemist on lisakaristuse esmakordse kohaldamisega A.Kööbi suhtes ja rahaline karistus on määratud sanktsiooni keskmisest rangem, siis leiab kohus, et pole põhjendatud lisakaristuse kohaldamine samuti sanktsiooni keskmisest määrast rangemalt. A. Kööbi poolt on lubatud sõidukiirust ületatud 41 km/h, seega on kiiruse ületamine olnud temale inkrimineeritava väärteokoosseisu alampiiri lähedane ja sedagi tuleb karistamisel arvestada. Ülaltoodule lisaks ka A.Kööbi poolt süü tunnistamist ja tema süü suurust arvestades leiab kohus, et piisavaks lisakaristuse määraks on mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmine üheks kuuks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 tühistab kohus Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissar Martin Rist`i 13.10.2009.a. otsuse väärteoasjas nr 2402,09,001568 Aare Kööbi suhtes Liiklusseaduse § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks osas, muus osas jätab otsuse muutmata ning määrab Aare Kööbile LS § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1 (üheks) kuuks. Kohtunik: /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus
3. märtsil
4. a. Nooremreferent Lea Herne