lg 2 alusel vähendada Vladimir Danilov`ile mõistetud karistust 1/3 s.o 1 aasta 4 kuu vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Vladmir Danilov`it süüdistatakse selles, et tema viibides 01.juulil 2009.a kella 22:30 – 22:50 ajal alkoholijoobes olles oma elukoha õues, s.o Haapsalu linnas * asuva maja hoovis, kus omavaheliste vaenulike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale * T L`ule, keda lõi kõigepealt 18 cm pikkuse lõiketeraga kööginoaga vasakusse kätte ning kohe seejärel lõi T L`ut sama noaga ühe korra selja piirkonda, tekitades kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused – *, mille tagajärjel kannatanu toimetati kõigepealt Sihtasutusse Läänemaa Haigla ning sealt edasi Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe Haiglasse, kus ta viibis statsionaarsel ravil kuni 06.juulini 2009.a. Oma sellise tahtliku tegevusega, mis seisnes tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht isiku elule, pani Vladimir Danilov toime raske tervisekahjustuse tekitamise, s.o KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Kohtu seisukoht KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule. KarS § 118 p 1 näeb kuriteona ette tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on tekitatud oht elule. V. Danilov tunnistab end talle süüks arvatud kuriteos süüdi ja kohus leiab, et V. Danilov süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ka alljärgnevate kohtus uuritud tõenditega: Sündmuskoha vaatlusprotokolli /tl 2-5 I kd/ kohaselt asub sündmuskoht Lääne maakonnas Haapsalu * maja hoovis, hoov on piiratud puitaiaga, hoovi sissepääs on * poolt jalgväravast. Hoovis otsevaates asub kahekordne puidust viilkatusega maja, mille välisuks on puidust pooleldi avatud asendis lukustamata. Välisuksest paremal on roosipõõsas, visuaalsel vaatlusel avastati, et roosipõõsa all taimestikul on ebakorrapäraselt punast värvi verekahtlane määrdumine ning taimestikust üleval pool maja fassaadil on ebakorrapäraselt punast värvi verekahtlane määrdumine. * maja hoovis jalgväravast paremal on puidust katusealune, mille all on puidust neljakandiline laud, mille ääres kaks rohelist värvi plastikust tooli, puidust lamamistool ja puidust pink. Puidust laual on ebakorrapäraselt kaks Gin`i, õlu ja Jeam Beami metallist alkoholi taarat, ketšupipudel, tuhatoos, välgumihkel, punutud korv jm esemed. Puidust laua juures puidust põrandal on läbipaistev määrdumine. Süüdistatav V. Danilov on andnud järgmisis ütlusi /tl 107-109, 126-128, 159-160, 118-123/. 02.07.2009 ülekuulamisel on öelnud, et tunnistab end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetseb puhtsüdamlikult. 01.07.2009 õhtul istus oma maja * hoovis koos T. L, mõlemad tarbisid alkoholi. Oli sel päeval juba eelnevalt alkoholi tarvitanud. Algul ajasid rahulikult juttu ja mingit tüli ei olnud, kuid see ei kestnud kaua, üldiselt pole T kunagi läbi saanud. Päris vihavaenu pole, kuid alati tülitsevad, kui kokku saavad. Tülid on rahvuslikul pinnal. Seekord alustas esimesena nokkimist T. Ei mäleta kuidas ise käitus, kuid arvab, et vastas samuti solvangutega. Siis läks päris riiuks. Seda küll ei mäleta, et oleks pingil istudes nuga käes olnud ja et oleks sellega T lööma või ähvardama hakanud. Kõike küll ei mäleta, kuid ühel hetkel läks riid nii ägedaks, et T haaras kõrvaloleva pingi ja hakkas teda sellega lööma – lõi teda vastu pead ja tahtis veel samasse kohta lüüa, kuid pani enda 3 Ärakiri 1-10-18 kaitseks näo ette käed ja teine löök tabas käsivarsi. T kordagi vastu ei löönud, kuna sai aru, et on vanem ja nõrgem Edasise löömise vältimiseks keeras ringi ja läks ujuma otse maja kõrval olevasse lahte. Kui 5 minuti pärast tagasi tuli, nägi, et T on ikka samas kohas pingi peal. T küsis tema käest, et kas ta sai veel vähe, haaras sama pingi, millega eelnevalt peksis ja lõi sellega jällegi paar korda keha piirkonda. Siis ägestus, läks endast täiesti välja, läks kööki, võttis seina pealt (noad ripuvad seina peal olevas hoidikus) pikema teraga kööginoa ja läks kohe välja. Oli nii vihane, et tahtis sellega T lüüa. Pidi ennast kaitsma ja teiseks ajas Tta ikka päris vihale. Läks õue, T seisis samas pinkide juures, nii kui teda noaga nägi, lõi T teda jälle pingiga. Selle peale lõigi teda täiest jõust noaga, ei tea, kuhu piirkonda. Kuigi kõike juhtunu asjaolusid ei mäleta, seda mäletab, et T lõi noaga üks kord. Ei jõudnudki rohkem lüüa, T haaras teda ja hakkas maadlema temaga, mille tagajärjel kukkusid hoovis roosipõõsasse. Seal istus T talle kaksiratsi rinnale ja ei saanud teda rohkem lüüa. Keegi kutsus politsei. Tegelikult täpselt ei mäleta, kas T lõi teda pingiga vastu pead ja nägu enne seda, kui teda noaga lõi või juba pärast seda. Oli tegelikult küllaltki purjus ja kindlasti ka endast nii palju väljas, et kõike täpselt ei mäleta. Seda, mis nende vahel hoovis juhtus, ei näinud tema meelest keegi, sest nad olid kahekesi hoovis. A ja A olid toas ja ei saanud midagi näha. Kohale tuli politsei ja ta toimetati haiglasse, sest peksmise tagajärjel sai vigastada ja oli üleni verine. Oli öö läbi haiglas ja hommikul toodi ta politsei poolt jaoskonda ja peeti kinni. Oli oma hoovis T. L peksmise tagajärjel täitsa teadvuseta, ei mäleta, kuidas kiirabi haiglasse viis, mäletab, et kukkus peale seda, kui T. L noaga lõi. Järgmisena mäletab hommikut haiglas. Kahetseb oma tegu, aga noaga lõi T. L ainult sellepärast, et kaitses ennast tema eest – on * ja T. L *, vanuse- ja jõuvahe on suur. T. L ei salli venelasi, nii kui ta Haapsallu tuleb, hakkab tema suhtes kohe tänitama ja õiendama. Räägib eesti keelt halvasti, T. L räägib hästi vene keelt, kuid temaga vene keelt ei räägi. T. L on ülbe ja ennasttäis inimene, kui ta alkoholi võtab, hakkab veel eriti õiendama ja siis on ta väga ropu suuvärgiga. Tema ise ka, kui on alkoholi võtnud, muidugi ütleb vastu. Käis pärast arsti juures, sest olid T. L poolt pingiga peksmisest rindkeres valud ja hingamine oli valulik. Tl 118-123 on T. L ja V. Danilov vastastamisprotokoll, kus V. Danilov väidab, et ei sõimanud ja ei ähvardanud T. L venekeelsete väljenditega sel õhtul. Ütleb, et ei mäleta, kes seekord alustas teisele neid ütlemisi. Ei tea, et oleks kaks korda noa võtnud, mäletab, et ühe korra tõi noa ja lõi L. Tl 111 on V. Danilov patsiendikaart, mille kohaselt 01.07.2009 kell 23.55 on V. Danilov kiirabiga viidud traumaga SA Läänemaa Haigla, kaebus haav paremal randmel. Anamnees: peksmise käigus löödud pingiga vastu selga, lauaga vastu pead, parema kätte noaga, kurdab peavalu. *. PT.on alkohoolses joobes. Parema randme tagapinnal on 4 sm noahaav. Diagnoos – *. Lokaalses tuimestus teostatud parema randme haava kirurgiline korrastus ja üleõmblus. Pt. jäänud EMO jälgimiseks. Tl 113-117 on Vladimir Danilov läbivaatuse protokoll, milles on tuvastatud V. Danilov parema silma all ja ülalaul verevalum koos tursega, otsmikul paremal pool marrastus koos hematoomidega ning läbimõõduga 2,5 cm ja 1 cm koos tursega, otsmikul paremal pool oimu piirkonnas täpphematoom ulatusega 13cmx7cm, mis ulatub juuste piiri sisse. Paremal pool alalõualuul on 2 cm läbimõõduga hematoom. Mõlema kõrva ümbrus on kuivanud verega koos. Parema käe küünarvarrel lõikehaav L-tähe kujuga 3,5 cm, õmmeldud ja töödeldud briljantrohelisega. Parema käe pöidlal siseküljel 0,3 cm torkehaav. Vasaku käe küünarvarrel mitmed naha marrastused pikkusega 7 cm, 13 cm, 3 cm ja 2 cm. Kannatanu T. L on andnud alljärgnevaid ütlusi /tl 7-10, 118-123/. Tuli perega Soomest jahiga * A H juurde, kuhu jõudsid 30.06 õhtul, * elab *. Jaht jäi seisma Veskiviigi sadamasse. Haapsalus käivad perega tavaliselt kaks korda aastas jõulude ajal ja suvel. V. Daniloviga ei suhtle eriti, hoiavad tast eemale, sest ta on elus pettunud, vihkab Eestit ja eestlasi, oma ego armastaja, tahab, et teda imetletakse ja kardetakse. Varem Danilov teda otseselt ähvardanud ei ole, on kasutanud küll sõnu – urod, fašist ja muid sõimu- ja solvangusõnu. 4 Ärakiri 1-10-18 01.07 õhtul plaanisid grillida, valmistusid selleks. V. Danilov käis pidevalt seal hoovis ja sõimas teda vene keeles urodiks, ubljuokiks, fašistiks, natsistiks. Ütles, et ära lõpetaks, ise solvavaid väljendeid ei kasutanud. Ei võtnud seda tõsiselt, sest Danilov on kogu aeg selliseid sõnu kasutanud, ongi selline inimene. Õhtul grillisid, Dimkat siis nende juures ei olnud. Kuskil kella kümne paiku õhtul läksid A ja A tuppa, last magama panema. Ise jäi grilli juurde pingile istuma. Äkki ilmus kusagilt Dimka välja ja hakkas jälle teda nende samade sõnadega sõimama. Püüdis vestlust arendada, see ei õnnestunud. Küsis Dimka käest, miks ta pole aastate jooksul eesti keelt ära õppinud, sellele järgnes pikk sõim Dimka poolt eestlaste kohta. Siis hakkas Dimka rääkima, et teda peaks ära tapma, ähvardas teda vene keeles ja ütles – ubju tebja ubljudok, zareesu. Ei võtnud ähvardusi tõsiselt. Dimka jõllitas teda ja ta pilk oli selline, et hakkas kartma, et võib tõepoolest oma sõnu tõsiselt mõelda. Siis tõusis Dimka püsti ja läks tuppa, lootis, et läks magama. Siis tuli Dimka uksele ja seisis seal ja nägi Dimka käes suurt ca 30 cm pikkust Fiskars kööginuga. Dimka hakkas tulema käed laiali küürus seljaga kiiresti tema poole ja kuna oli grilli nurgas, ei olnud kuhugi joosta. Nende vahele jäi väike kaheistmeline pink, võttis selle ja hakkas sellega tema ja enda vahel vehkima. Dimka sai pingiga vastu käsi ja pink purunes ja sellest löögist kukkus Dimkal nuga vist maha. Jätkas pingiga vehkimist, sest kartis, et äkki on kuskil veel mõni nuga peidus. Siis Dimka komistas ja kukkus ettepoole kiviktaimlasse lillepeenrasse parema käe peale. Ta sai vist haiget ka, ohkis seal midagi. Küsis, kas ta rahunes maha, vastas jaatavalt ja aitas ta trepile istuma. Nägi, et Dimkal oli parem käsi, kus tal nuga käes oli olnud, randmest kuni küünarnukini verine. Ei tea, kas sai selle haava lagunenud pingi naeltest või kukkumisest. Läks majja ja ütles A ja A, et Dimka tuli talle noaga kallale. Kutsus A endale õue appi nuga otsima. Läksid välja. Dimka istus trepil, tõusis ja läks viigi äärde ujuma. A leidis grilli nurgast noa üles, tahtis üles tõsta, ütles, et ärgu puutugu, et see on politsei asi. A arvas, et Dimka läheb magama. Võttis majapidamispaberiga noast kinni, pani kilekotti ja viis koridori enda seljakotti. Dimka käest oli trepile veretilkasid kukkunud ja A pühkisid trepi puhtaks. Siis tuli Dimka tagasi, läks majja kööki, hetke pärast tuli majast välja, oli sel ajal maja otsa juures roosipeenra juures. A oli 2-3 meetrit hoovi poole. Dimka oli umbes 2 meetri kaugusel, uus kööginuga käes. Kui seda nägi, võttis kähku maast ühe lauajupi, vehkida ei saanudki, Dimka oli nii lähedal, jõudis hüüda vene keeles, et rahune, kui ta lõi noaga. Tõstis käe enda kaitseks üles ja sai noaga vastu vasakut kätt ja käele tekkis sügav lõige. Üritas ära joosta, aed oli 2 meetri kaugusel, tahtis üle aia hüpata, lauajuppi siis enam käes ei olnud, tundis kuidas nuga (külm) tuli selga. Ei uskunud, et Dimka teda uuesti noaga lõi. Dimka tõmbas noa välja ja püüdis uuesti lüüa, hüppas talle peale ja kukkusid mõlemad roosipeenrasse, Dimka jäi alla, tema peale. Dimka üritas teda veel rusikaga lüüa, see ei õnnestunud. Üritas Dimkat ühe käega kinni hoida ja teise käega haava oma seljal kinni hoida, see ei õnnestunud. A oli kõrval ja ohkis, ütles talle, et võtaks mingi riide ja pressiks haava kinni. Tundis, et haavast tuleb palju verd, veri jooksis püksivärvli vahelt sisse tuharate vahele, pea hakkas ringi käima ja kartis, et minestab. Kartis, et kui minestab, siis Dimka pussitab ta surnuks. Dimka püüdis pikali olles teda veel rusikaga lüüa, ise lõi Dimkat mitmeid kordi rusikaga näkku, tahtis teda nokauti saada, et muuta ta tegevusvõimetuks. Ei tahtnud talle viga teha, vaid, et Dimka rahuneks ja talle enam kallale ei tuleks. Karjus A, et kutsuks kiirabi ja politsei ning kui nad kohale jõudsid, siis kiirabi toimetas ta Haapsalu Haiglasse ja kuna vigastus oli tõsine, siidi edasi Tallinnasse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpusesse. Sel õhtul oli joonud alkohoolsetest jookidest 4 0,3 liitrist purki Rummi-Colat grillimise ja söömise ajal ja peale grillimist ühe 0,3 liitrise purgi Long Drinki. Tundis ennast kainena ja peale seda, kui Dimka käes nuga nägi, ehmatas ennast täiesti kaineks. Tl 79-80, 81-83 ja 98-99 on tunnistaja A H andnud ütlusi, et 30.06 õhtul * A. L tuli koos * T. L ja kahe lapsega talle külla. 01.07 tegid väikese grillõhtu, V. Danilov nendega ei olnud. Läks tuppa last magama panema, tuppa kostis vahepeal ainult koera haukumine, hiljem tuli tuppa ka A. L, et aidata last magama panna. Mingi aja pärast tuli tuppa T. L ning ütles, et Danilov on täitsa sassis, et tuli talle noaga kallale. L oli käes Whiskarsi kööginuga, hoidis seda noatera otsast kinni. Tahtis nuga enda 5 Ärakiri 1-10-18 kätte võtta, aga T ei lubanud, et äkki seal on sõrmejälgi, otsis kilekoti ja T pani noa kilekotti. Noa käepidemel oli oranž triip. Ei tea, kuhu T selle noa koos kilekotiga pani. Läks koos L õue. Danilov tuli Viigi poolt ujumast, tal olid märjad ujumispüksid jalas, läks sõnagi lausumata tuppa *. Lootis, et Danilov on maha rahunenud. Natukese aja pärast tuli Danilov tagasi õue, käes oli teine nuga ja liikus sellega L suunas. Danilov ütles L vene keeles, et löön su maha, ütles „sarezu“ T, ise liikus kogu aeg T suunas. Danilov oli sellise juhma või tuima olekuga, ta oli päris purjus ka. T taganes ja jõudis maast haarata ühe lauajupi ja sellega Danilovi poole vehkida. See olukord tekitas talle täieliku šoki, ei osanud midagi teha, lihtsalt seisis ühe koha peal. Järsku olid Danilov ja L koos ja nad hakkasid omavahel madistama – kukkusid maja seina ääres roosipõõsasse, ei tea ja ei näinud, millal Danilov lõi L noaga selga. Toivo oli Danilovil kukil, et ei saaks püsti ja L ütles, et tooks talle rätiku, et tal oli nuga seljas ja vajutaks selja pealt haava kinni, kuna veri jooksis püksi. Jooksis tuppa. Hüüdis A appi, tõi rätiku ja hoidis L seljal. Haavast tuli väga palju verd. Kui Danilov oli seal pikali ja T tema otsas istus, siis T küll lõi Danilovit ja ütles, et kas tahad lastelt isa ära võtta. A L helistas politseisse ja kiirabisse. Ei tea, miks Danilovil ja L omavahel tüli oli. Kui Danilov on kaine, siis temaga mingeid probleeme ei ole, kui ta aga joob, võib ägedaks minna ja ka agressiivseks. Kui L külas käisid, siis tavaliselt neil Daniloviga kokkupuudet ei olnud, mõnikord mõned ütlemised tekkisid Danilovi õhutusel, kes tahtis vaielda, kuid T tavaliselt rahustas ta maha. Varem ei ole nende omavahelisi suuri kokkupõrkeid ja probleem olnud. Peale * juhtunut elab V. Danilov kõrvalmajas temast eraldi, on omavahel vähe kokkupuuteid ja Danilov on väga tagasitõmbunud, viks ja viisakas. Tl 91-93 on tunnistaja A L andnud ütlusi, et elab * aastat, Eestis käib * külas. * A H elab koos Vladimir Daniloviga, kellega läbisaamine temal ei ole kunagi hea olnud. V. Danilov on agressiivne ja närviline inimene, on olnud kogu aeg vägivaldne, Danilov ei ole kunagi tema meest T. L sallinud, nende vahel on lausa vihavaen, iga kord kui nad on siin külas käinud, on nende vahel mingi tüli tekkinud, kuid kunagi ei ole see kakluseni läinud. V. Danilov sõimab T. L alati rahvuslikul pinnal, T. L on püüdnud sellest mitte välja teha. 30.06.2009 tulid jälle * koos lastega külla. Esimesel õhtul mingit probleem ei olnud, grillisid kõik koos. 01.07.09 hommikul hakkas V. Danilov kohe alkoholi tarvitama, algul oli kõik rahulik. Vahepeal toimetamiste vahel kuulis, et Danilov, kes jäi päris purju, noris T tüli, karjus „ubju, zarežu, urod“. See on Danilovi põhiväljend ja tavaline käitumine T. L suhtes. T. L püüdis Danilovi väljendid ja solvangud naljaks pöörata ja Danilovit rahustada. Õhtul peale kella 22.00 oli toas ja hakkas last magama panema. Nägi läbi klaasi, et Danilovi ja T. L vahel oli sõnavahetus, mis kasvas üle tüliks. Lootis, et T suudab ka seekord olukorda kontrolli all hoida. Mingil hetkel tuli T tuppa, käes oli tal suur kööginuga ja ütles A. H'ile, et peidame selle noa ära, Dimka on endast täiesti väljas ning ähvardab T sellega tappa. T oli siis veel suht rahulik ja püüdis tüli lõpetada. Arvatavasti enne seda, kui T tõi noa tuppa, oli toimunud Danilovi ja T vahel hoovis mingi kaklus, kuna mingil hetkel kuulis, et nende vahel sõnasõda läks ägedaks, hääletoonid tõusid, nad karjusid ja koer hirmsasti haukus. Arvas, et olukord lahenes, sest nägi läbi akna, et Danilov läks ujuma. Rohkem ei näinud ega kuulnud midagi. Ei näinud nugade võtmise ei esimest ega teist korda. Oli magamistoas, kui kuulis müra, müdinat ja karjumist, sai aru, et hoovis toimub midagi hirmsat, mingi kaklus. Jooksis välja ja kohe ukse kõrval vasakul pool roosi põõsa sees oli pikali Danilov ja tema rinna peal kaksiraksi istus *. Hakkas karjuma T, et mida ta teeb, siis nägi, et T selg on üleni verine ja ta hoiab Dimkat kinni. Siis sai aru, et T sai Dimka käest nuga. A. H hoidis T selja peal, haava kohal rätikut, mis oli üleni verine. Kutsus kohe politsei ja kiirabi ning mõlemad tulid üsna kiiresti. T. L viidi Haapsalu Haiglasse, kust kella 2 ajal öösel toimetati edasi Tallinna Haiglasse. Tl 84-85 on tunnistaja Aivar Kleemann ütlused, mille kohaselt 01.07.2009 oli ta tööl Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuses ja said väljakutse 22.50 ajal Haapsalu *, kus kedagi olevat noaga löödud. Sündmuskohal nägi, et maja välisukse kõrval oli lillepeenras üks mees pikali ja teine istus tal kaksiratsi kõhupeal. Selgus, et alumine mees V. Danilov oli noaga mitmel korral löönud T L, kes 6 Ärakiri 1-10-18 nüüd tal peal istus ja kinni hoidis. Peale seda, kui kiirabi võttis kannatanu oma hoole alla, leidis sealt samast, kus mehed pikali olid, lillepeenrast, musta käepidemega verise lauanoa. Noaga lööja oli kokku kasutanud kahte erinevat lauanuga, mis mõlemad sai toimetatud politseijaoskonda. Tl 23-25 on T L kohta koostatud ekspertiisiakt nr 50 (06.08.2009), kus ekspert on andnud arvamuse: 1. Ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel diagnoositud T L *, mille tüsistusena tekkis * ja *. 2. Tervisekahjustused on saadud terava vägivalla toimel, võimalik, et määruses märgitud ajal ja viisil – 01.07.2009 löögist torke-lõikevahendiga ning lõikmaisest lõikeserva omava esemega (näiteks noaga). 3. T L esinenud tervisekahjustused on eluohtlikud. 4. Ravidokumentide andmetel on * kanal suunaga alt-ülesse pikkusega 7.0 cm ja maksimaalse laiusega 5,0 cm. 5. Ei saa välistada, et antud vigastused võivad olla tekitatud määruses kirjeldatud noaga, kuid täpsema tulemuse saamiseks tuleks teha DNA-eskpertiis. Prokuröri süüdistuskõne Prokurör leidis, et kuriteo toimepanemine V. Danilov poolt on tõendamist leidnud ja õieti kvalifitseeritud. Prokurör leidis, et käesolevas kriminaalasjas ei saa rääkida V. Danilov puhul tegutsemisest hädakaitse seisundis. V. Danilov on toime pannud tahtlikult KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaitsja leidis, et ei ole alust vaielda selle süüdistuse vastu. See, mida tegi kaitsealune ja teo kvalifikatsioonile ka vastu ei vaidle. Kaitsja tahab kohtu tähelepanu pöörata sellele, et kohtualune *. Ja selle perioodi ajal mingeid taolisi juhtumisi ei olnud. Arusaamatused tekkisid siis kui tuli kannatanu sinna majja ja samamoodi juhtus ka 01. juulil ja arvab, et kui süüdistatav tunnistab oma süüd kohe algusest, et lõi noaga kannatanut, ei ole alust süüdistatavat mitte uskuda ka selles osas, et mis põhjusel ta lõi kannatanut noaga. Danilovi väitel alustas kannatanu esimesena tüli - lõi rusikatega ja pingiga. Kaitsealuse poolt oli tõesti ületatud hädakaitsepiir, ta ei osanud muud vastupanu osutada noorele füüsiliselt tervele kannatanule. Sellepärast kasutaski sellist kaitset. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega - kannatanu, tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja T. Liivak kohta tehtud ekspertiisiaktiga, V. Danilov patsiendikaardi ja V. Danilov läbivaatuse protokolliga, asitõendite vaatlusprotokolliga on tõendamist leidnud V. Danilov poolt talle süüks arvatud kuriteo toimepanemine. Ka V. Danilov ise kinnitab, et lõi T. L noaga, kuid vaid ühel korral ja seda ka vaid selleks, et ennast kaitsta. Kohus leiab, et V. Danilov ütlustest tuleneb, et ta ise väga täpselt neid sündmusi ei mäleta. Seda on ta kinnitanud juba kohe esimesel ülekuulamisel peale sündmust. See, et V. Danilov oli sündmuse toimumise ajal alkoholijoobes, on tõendamist leidnud T. L, A. L, A. H ja ka V. Danilov enda ütlustega. Ka V. Danilov patsiendikaardil on märgitud – patsient alkoholijoobes. Kohus leiab, et V. Danilov'il esinenud joove on selgelt mõju avaldanud ka tema mäletamisele, hiljem on ta püüdnud sündmuse käiku meenutada, kuid tema ütlused ei lange kokku teiste kriminaalajas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et V. Danilov ütlustega ei lange kokku V. Danilov'il ja T. L'ul tekkinud vigastused. V. Danilov ütles, et lõi T. L'ut noaga vaid ühel korral, kuid ekspertiisiaktist nähtuvalt on T. L'ul ka lõikehaav *, milliste vigastuste tekkimise kohta on seletust andnud T. L – lõikehaav tekkis kui V. Danilov noaga esimest korda püüdis lüüa ja ta käe kaitseks ette sai. V. Danilov'i vigastused kinnitavad samuti T. L, mitte aga V. Danilov ütlusi. V. Danilov kinnitas, et T. L lõi teda pingiga pähe ja ka keha piirkonda. T. L kinnitab, et vaid vehkis pingiga enesekaitseks ja V. Danilovit lõi alles korduvalt rusikaga näkku peale seda, kui V. Danilov oli teda juba noaga löönud. Kohus leiab, et kui T. L oleks käitunud V. Danilov ütluste kohaselt – oleks löönud V. Danilov'it pingiga pähe, siis 7 Ärakiri 1-10-18 oleks pidanud V. Danilov'il peas olema oluliselt raskemad vigastused, kui vaid hematoomid, mis on vaatlusel tuvastatud. Samuti ei ole ei patsiendikaardil ega isiku läbivaatusel tuvastatud V. Danilov'il vigastusi keha piirkonnas. Hematoom silma ümber võis aga tekkida nii nagu T. L seda kirjeldab – kui ta V. Danilovit rusikaga korduvalt näkku lõi. Samuti kinnitavad kannatanu ütluste õigsust tunnistaja A. H ütlused, kes kuriteosündmust pealt nägi, kes aga V. Danilov ütluste kohaselt sündmuste juures ei viibinud. Seega leiab kohus, et kannatanu ütlused kuriteo sündmuse kohta on usaldusväärsed, mida aga ei saa öelda süüdistatava ütluste kohta. V. Danilov on põhjendanud T. L noaga löömist sellega, et ta vaid kaitses ennast. Kohus leiab, et ajal, mil toimus V. Danilov poolt T. L noaga löömine, ei esinenud ei vahetut rünnakut ega rünnaku ohtu V. Danilov vastu, mille eest ta oleks olnud õigustatud ennast kaitsma. Sel õhtul toimunud sündmused võib jagada kaheks – esimene tüli toimus T. L ja V. Danilov vahel, peale mida T. L viis tuppa noa, millega V. Danilov oli teda ähvardanud. Nuga on asitõendina vaadeldud ja sellel noal ei ole täheldatud määrdumisjälgi. Peale seda läks V. Danilov ujuma ja kohalviibijad lootsid, et olukord on rahunenud. V. Danilov kinnitab, et kui ujumast tuli, siis lõi T. L teda uuesti pingiga, seepeale vihastas ja läks nuga tooma, et ennast kaitsta. Sellist sündmuste käiku ei kinnita kannatanu ja tunnistaja A. H ütlused – mõlemad kinnitavad, et kui V. Danilov tuli ujumast, läks ta sõnagi lausumata tuppa. T. L ja A. H lootsid, et ta läks magama, kuid peagi tuli Danilov õue tagasi, käes teine nuga ja asus sellega koheselt T. L ründama. Kohus loeb T. L ja A. H ütlustega tõendatuks, et peale seda, kui V. Danilov tuli ujumast, tema vastu mitte mingisugust rünnakut ei toimunud. Seega ei esinenud hädakaitse seisundit ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid V. Danilov käitumises ei esine. Seega loeb kohus tõendatuks, et V. Danilov on talle süüdistuses süüks arvatud teo toime pannud – ta lõi T. L noaga kahel korral – esimesel korral sai T. L kaitseks käe ette ja seetõttu tekkis T. Lk * lõikehaav ja koheselt peale seda lõi V. Danilov kannatanut noaga selja piirkonda, millega vastavalt eksperdiarvamusele tekitas T. L *, mille tüsistusena tekkis *. Vastavalt eksperdiarvamusele olid T. L esinenud tervisekahjustused eluohtlikud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V. Danilov poolt KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et V. Danilov on Kars § 118 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud kaudse tahtlusega. Teist inimest noaga selga lüües saab iga tavaline inimene aru, et sellega võib saabuda mis tahes tagajärg. Lüües teist inimest pika kööginoaga selga, on võimalus, et nuga ulatub siseorganiteni, arusaadav ja seeläbi möönab isik teist inimest noaga selga lüües mistahes tagajärje, sealhulgas ka raske tervisekahjustuse saabumist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V. Danilov on toime pannud KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüküsimus KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks V. Danilov süü talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V. Danilov tuleb süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi süüdi mõista. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § 118 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Prokurör leidis, et V. Danilovit tuleb KarS § 118 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada vangistusega 4 aastat, vähendades karistust
S § 74 ja § 75 sätetel vabastada V. Danilov vangistuse kandmiselt tingimuslikult 24 kuulise katseajaga. Kaitsja ei vaielnud prokuröri poolt taotletud karistusele vastu. 8 Ärakiri 1-10-18 Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on V. Danilov puhul süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri õiendile /tl 162/ on V. Danilov karistatud üks kord väärteo korras – liiklusseaduse rikkumise eest trahviga 480 krooni, milline trahv on tasutud. Kohus leiab, et vangistuse saab mõista karistusliigi alammääras – 4 aastat, sest kohus leiab, et V. Danilov'it on võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma ka sanktsiooni alammääras mõistetud karistusega. Kuna käesolevat kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluse korras, tuleb
S § 74 lg 1 alusel vabastada tähtajalise vangistuse kandmiselt tingimuslikult koos allutamisega käitumiskontrollile. V. Danilov on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral liiklusrikkumise eest, milline trahv ka tasutud. Kohus leiab, et käitumiskontrolli teostamisega V. Danilov üle on võimalik suunata ta õiguskuulekale käitumisele ja täita karistuse eesmärke – arutleda teemadel, mis aitaksid lahendada konflikte rahumeelselt ja õpetada sallivust ümbritsevate inimeste suhtes. Katseaja pikkuse määramisel tuleb arvestada Riigikohtu seisukohaga, mis on väljendatud otsuses nr 3-1-1-99-06 “…karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem.” Seega tuleb V. Danilov suhtes katseaja pikkuseks määrata karistusena mõistetud vangistusest pikem aeg. Tõkend V. Danilov suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 112/, mis tuleb tühistada. Vastavalt V. Danilov ütlustele pidas politsei ta peale seda, kui ta oli öö haiglas olnud, kinni. Prokurör eitas kohtuistungil kohtule väljavõtte Lääne PP Haapsalu PJ arestimajja paigutatud isikute arvestuse raamatust /tl 9 II kd/, millest nähtub, et V. Danilov on olnud paigutatud arestimajja 02.07.09 kell 08.38-10.
lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust kannatanu võib kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osalemine kriminaalmenetluses ei võta õigust omada esindajat, kusjuures sama seadusesätte lõige 4 alusel võib kannatanul olla kuni kolm esindajat.
lg 1 alusel on menetluskulud: 1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Teadaolevalt on 10 Ärakiri 1-10-18 Riigiprokuratuur seisukohal, et kaitsjatasu arvestamisel tuleb lähtuda tehtud toimingutest, mitte kulutatud tundidest. Ei ole õiglane, et vähemvõimekas kaitsja, kes kulutab sama töö tegemiseks rohkem aega kui võimekas kaitsja, saaks kõrgemat tasu. Kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel on prokuratuur seni lähtunud põhimõttest, et tasu suurus ühes menetlustoimingus osalemise eest ei tohi ületada kuni 31.12.
lg 1 määratleb, et kannatanule hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek kui kannatanule ei säilitata töökohal palka, hüvitatakse menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmise palga ulatuses tööandja tõendi alusel. Kuna käesoleva kriminaalasja materjalide juures ei asu nõuetekohast tõendit tööandjalt, mis kinnitab kui suure summa ulatuses jäi T L saamata töötasu menetleja kutsel Haapsallu ilmumisega seoses, siis ei kuulu nimetatud haginõue käesolevas kriminaalasjas rahuldamisele. Seega käesolevas kriminaalasjas kannatanu T Li poolt Vladimir Danilovi vastu esitatud tsiviilhaginõudest kogusummas 194 980 krooni kuulub käesolevas menetluses rahuldamisele nõue summas 10 763 krooni ning ülejäänud nõue tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kannatanu poolt ei ole kriminaalasja materjalide juurde esitatud nõude suurust kinnitavaid dokumente. 11 Ärakiri 1-10-18 Kaitsja esitas tsiviilhagi osas alljärgnevad vastuväiteid - kannatanu esitas hagi 190 000 krooni /I k tl 136/. Kannatanu palub läbi vaadata see hagi võlaõigusseaduse § 128 alusel. Antud hagi ei saa minu arvates rahuldada -võlaõigusseadus tõesti lubab läbi vaadata asju, mis ei teki lepingust. Need on niinimetatud mittelepingulised kohustused, mida reguleerib 10. osa. VÕS § 1045 lg 1 p 2 reguleerib kahju tekitamist, mis on tekitatud tervise rikkumisega. Teine moment -
Sealt lg 4 – kannatanule ei säilitata töökoha palka, hüvitatakse keskmine palk vastavalt tööandja tõendi alusel. Sellist tõendit meil ei ole, on tõend, et ta oli kusagil merel, aga lepingut, mis alusel ta merel oli, seda esitatud ei ole. Seoses sellega, et ta kunagi oli merel, siis selle alusel ta tegigi arvustuse. Kui ta merelt tagasi tuli, siis oli ta töötu. Sellepärast dokumente ei ole esitatud - 13 päeva oli ta töövõimetu, aga nõue on esitatud 63 päeva eest. Ei ole dokumenti, mis annaks aluse läbi vaadata tsiviilasja. Antud kohtuistungil me ei saa lahendada seda küsimust. Teised kulutused seoses jahi hoidmisega - meil ei ole selliseid andmeid, et ta mis Soomes maksaks ja mispärast Haapsalus peaks maksma V. Danilov selle eest. Kui ta merel töötas, siis jaht seisab tal ka sadamas ja ta peab selle hoidmise eest maksma. Leidis, et tsiviilhagi ei saa siin läbi vaadata, see tekitab vaidlusi, kas on õige alus nõuda neid summasid ja nende nõudmine ei ole tõendatud. Ja seaduse alused ei ole need, mille alusel saaks nõuda seda nõuet. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas. Võlaõigusseaduse
sätestatud korras, kus kulude hüvitamise kohta menetlusosalisele on kehtestatud erireeglid. Menetluskulud tekivad näiteks kannatanul küll ilmselgelt seoses sellega, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, kuid otseselt tekivad kulud kannatanul seoses menetleja kutsel ilmumisega ja ka sellega, kui ta endale valib esindaja. Et menetlusosalised saaks oma õigusi ja kohustusi teostada, on
sätestatud kord, et seoses menetlusega tekkinud kulud hüvitatakse menetlusosalisele menetleja määruse alusel ja nende kulude hüvitamine riigile otsustakse menetluse lõpplahendis. Nii saab menetlusosaline oma kantud kulud kiiremini hüvitatud.
lg 1 p 1 loeb menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja p 2 loeb kriminaalmenetluses menetluskuludeks ka kannatanule
kohaselt makstavad summad.
lg 1 määrab, et kannatanule hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud – p 1 saamata jäänud sissetulek lõike 4 järgi – kannatanule, kellel ei säilitata töökohal palka, hüvitatakse menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel. Kui kannatanu ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast miinimumpalgast; p 3 – sõidu- ja ööbimiskulud. Seetõttu käsitleb kohus T. L poolt esitatud menetluskulude väljamõistmise nõuet allpool menetluskulusid käsitleva osa juures. Asitõendid Tl 86-88 on asitõendite – 2 kööginoa, kilekoti ja salvrätiku vaatlusprotokoll koos fototabelitega. Kilekott on verekahtlase määrdumisega ja kilekotis on 2 kööginuga ja salvrätik (valget värvi, millel lilla lille kujutis). Kööginuga – musta värvi kummist käepidemega, käepideme tagumine ots oranži värvi, samuti on oranži värvi triip käepidemel enne kööginoa metallist tera. Kööginoa mõõtmed 32 cm, millest 12 cm on käepide ja 20 cm metallist tera. Teine kööginuga, musta värvi plastikust käepidemega, noa metallist teral on verekahtlane määrdumine, nuga mõõtmetega 30,5 cm, millest käepide 12,5 cm ja tera 18 cm (asitõendid on üle antud Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi – tl 8990). Tl 101-103 on asitõendi – puidust istepingi detailide vaatlusprotokoll koos fototabelitega. Vaadeldud on kolme erinevate mõõtemetega puidust lauda, milledel kõikidel määrdumisjäljed ning pudist pingiosa, millel osaliselt määrdumis- ja kulumisjälgedega (asitõendid on üle antud Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi – tl 104-105).
lg 3 p 4 alusel tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada salvrätt, kilekott ja puidust istepingi detailid.
Menetluskulud
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud kriminaalmenetluse kulud, millised lõike 2 kohaselt hüvitab
järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1.
lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt
lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 2,5 x 4350= 10 875 krooni. 2.
lg 1 p 3 on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, mis käesolevas kriminaalasjas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil seoses Isiku ekspertiisi nr 50 22.07.2009 teostamisega tekkinud kulu 2875 krooni /tl 26/. 14 Ärakiri 1-10-18 3. Vastavalt
lg 1 p 5 on menetluskulud kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see 155 krooni 50 senti /tl 177-179/. 4.
lg 1 p 2 loeb kriminaalmenetluses menetluskuludeks ka kannatanule
kohaselt makstavad summad.
lg 1 määrab, et kannatanule hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud – punkt 3 – sõidukulud. Lääne PP on menetleja määrusega T. L tasunud sõidukulude katteks 4202 krooni /tl 156/. Kohus leiab, et menetleja on tasunud osa summasid T. L'ule ilma seadusliku aluseta ja need summad tuleb jätta riigi kanda, põhjendatult tasutud sõidukulud tuleb välja mõista süüdistatavalt V. Danilov'ilt.
lõige 5 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega: p 2 –
Vabariigi Valitsus 22.12.2005 määrusega nr 322 ongi kinnitatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord). Korra § 3 sätestab sõidukulude hüvitamist – lõige 2 – kui menetlus toimub väljaspool menetlusest osavõtja elukohta, hüvitatakse talle sõidukulud Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määrusega nr 453 „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud määrades, tingimustel ja korras. Eelnimetatud määrus on kehtetuks tunnistatud alates 01.07.2009, kuna määruse aluseks olnud õigusakt on kehtetu. VV võttis 25.06.2009 vastu määrusega nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“, milline jõustus 01.07.2009. Määruse § 22 l g1 sätestab, et töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muudemõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad kulud) hüvitamist. Lõige 2 sätestab, et töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Menetleja on aga tasunud T. L bensiinikulu, mille kohta T. L kuludokumenti esitanud ei ole. Seega on bensiinikulu 1200 krooni T. L alusetult tasutud. Samuti ei ole T. L esitanud laevapileteid summas 3002 krooni nagu see määruses kirjas on. Tl 136, kus T. L on teinud tsiviilhagi arvestuse, on näha, et 2 korral Helsinki-TallinnHelsinki 26+15.98+90 EUR (milliste kulutuste kohta on ka tl 150-152 tõendid esitatud) ja sinna on summaks kirjutatud 191,89 EUR s.o 3002 EEK. Tegelikult on 26+15.98+90=131.98 EUR, mis teeb 2065 EEK. Seega on laevasõidu eest alusetult tasutud menetleja poolt 937 krooni. Seega tuleb kannatanu T. L'ule menetleja poolt väljamõistetud sõidukuludest V. Danilov'ilt välja mõista 2065 krooni ja riigi kanda jätta 2137 krooni. Kuna menetleja oli juba T. L'ule tema poolt nõutud sõidukulud hüvitanud, siis sõidukulude teistkordse hüvitamise nõue tsiviilhagis on täiesti põhjendamatu. T. L palub talle hüvitada saamata jäänud tööpäeva tasu 2278 krooni 15.10.2009.
lõige 5 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega: p 1 – kannatanule makstava tasu suuruse ning maksmise korra ja p 2 –
Vabariigi Valitsus 22.12.2005 määrusega nr 322 ongi kinnitatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord). Korra § 2 sätestab, et menetlusest osavõtjale, kellele ei säilitata töökohal palka, hüvitatakse uurimisasutusse, prokuratuuri või kohtusse ilmumise korral töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel, milles on märgitud töökoht ja amet ning keskmise päevapalga suurus. Lõike 2 kohaselt kui kannatanu ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast palga alammäärast. Kannatanu ei ole kohtule esitanud tööandja tõendit, seega tuleb hüvitis töölt eemalviibitud aja eest arvutada palga alammäärast, milleks oli 2009. a 4350 krooni, tunnitasu alammäär 27 krooni - seega 8 x 27 = 216 krooni. T. L on hagiavalduses kirjutanud, et kahe esimese päeva, s.o 08.07.09 ja 10.09.09 päevatasu sisaldub saamata jäänud töötasu nõudes. Seda nõuet kohus aga ei rahuldanud. Kuid kohus leiab, et nende kahe päeva eest ei tule T. L'ule ka menetluskuluna samata jäänud töötasu välja mõista, sest on 15 Ärakiri 1-10-18 ju T. L ise öelnud, et sel ajal ta ei töötanud ja seega ei jäänud tal ka menetleja kutsel ilmumisel töötasu saamata. Lähtudes eeltoodust tuleb riigil T. L'ule tasuda menetluskuluna saamata töötasu ühe päeva eest miinimumpalga alusel, s.o 216 krooni, milline menetluskulu tuleb omakorda välja mõista V.Danilov'ilt riigituludesse. 5.
lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust kannatanu võib kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu ja
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. T. L on esitanud taotluse hüvitada talle esindajale makstud tasu 12 000 krooni. T. L on esitanud tõendi – tl 153, et ta on AB Kasak&Missikule tasunud 12 000 krooni esindamise eest Lääne PP-s /kr.asi 09250100420/, mis on just käesolev kriminaalasi. Tl 155 on selgitus selle summa eest teostatud töö kohta. Esindaja on avaldanud, et tegu oli kokkulepehinnaga, arvestades eeldatavat töö mahtu kannatanu esindamisel kohtueelses menetluses. Reaalselt kulunud tööaeg: kohtumised kliendiga, konsultatsioonid 3,5 tundi, Osalemised kahel ülekuulamisel koos menetlustoimingu paika sõitmisega 8,5 tundi, osalemine vastastamisel koos menetlustoimingu paika sõitmisega 4,5 tundi, kokku 17 tundi. Advokaadibüroo keskmine tunnitasu on 1700 krooni. Kohus ei nõustu prokuröri poolt kaitsjatasu suhtes esitatud seisukohtadega, kus tasu arvestamisel on aluseks võetud tasu maksmise kord riigi õigusabi korral. Riigi õigusabi on õigusabi liik, millega kindlustatakse õigusabi ka isikutele, kes seda ise endale võimaldada ei saa. Kohus ei nõustu seisukohaga, et tasu maksmisel ka valitud esindajale tuleb lähtuda sellest, et tegemist on toiminguga ja mitte ajakulust, sest muidu saab vähemvõimekas kaitsja tasustatud rohkem, kui võimekas kaitsja. Kohus leiab, et täiesti kohaldamatu on eelkirjeldatud seisukoht käesoleval juhul, kus enamus esindaja tasust koosneb ülekuulamistest ja vastastamisest osavõtmise tasust. Ilmselgelt ei sõltu kaitsja võimekusest kuidagi ülekuulamise ajakulu ning käesolevas asjas ei ole näha, et kaitsja oleks kuidagi tahtlikult menetlustoiminguid venitanud. Selge on see, et ülekuulamise ajaline kestus sõltub sellest, mis aja jooksul kõik asjas tähtsust omavad küsimused vastuse saavad. Samuti ei loe kohus põhjendatuks, et menetlustoimingu hulka tuleb arvestada ka konsultatsioonid ja vestlused kaitsealusega. Seda eriti olukorras, kus kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi, sest kui ütlused annab kannatanu vastavalt ise tajutule ja oma mäletamisele tuginedes, siis tsiviilhagi esitamine nõuab ilmselgelt ettevalmistamist ja eraldi konsultatsioone. Samuti ei ole arusaadav, miks kokkuleppel valitud kaitsjate osas toimingute suhtes on vastavalt Riigiprokuratuuri seisukohtadele lubatud kohaldada kuni kolmekordset tasu, sõiduaja tasu ja sõidukulud tuleb tasuda aga nii nagu riigi õigusabi puhulgi. Samas esindaja ei ole taotlenudki sõidukulude hüvitamist, vaid ainult sõidule kulutatud aja tasustamist. Kriminaalasja toimikust on näha, et T. L on osalenud koos kaitsjaga 08.07.2009 ülekuulamisel 2 tundi 30 minutit, vastastamisel 01.09.2009 1 tund 10 minutit ja ülekuulamisel 15.10.2009 1 tund 25 minutit, seega menetlustoimingutel kokku 6 tundi 5 minutit. Kohus leiab, et põhjendatud on ka tasu maksmine kliendi konsulteerimise eest 3 tundi 30 minutit, kuna seoses kuriteoga kannatanu vastu tekitati talle ka õigusvastaselt kahju, millega seonduvalt on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi, seega esindaja tegevus ei saanudki piirduda vaid ülekuulamistel osalemisega. Seega kokku konsulteerimise ja menetlustoimingutel osalemisega on esindaja kannatanu kasuks teinud juriidilisi eriteadmisi nõudvat tööd kokku 9 tundi 35 minutit, kus tunnitasuks kujuneb umbes 1260 krooni (kui lähtuda kogu makstud summast 12 000 krooni). Kui sellele lisada veel ka sõidule kulutatud aeg (milline aeg siiski kohtu meelest ei pea olema tasustatud juriidilisi eriteadmisi nõutava töö tunnitasuga võrdselt), siis kohus leiab, et valitud esindajale makstud tasu on kooskõlas tehtud töö ja ka keskmiselt väljakujunenud õigusteenuste hindadega ja seetõttu mõistliku suurusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu T. L'ule tuleb hüvitada riigieelarvest tema poolt valitud esindajale M. Missik'ule makstud tasu 12 000 krooni ja see menetluskulu tuleb V. Danilov'ilt riigituludesse välja mõista. 16 Ärakiri 1-10-18 /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.