KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-08-2527 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju

§ 184

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 11 kuud,

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta,

§ 329

järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristusena vangistus 1 aasta ja 11 kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 11.05.2006.

a kohtuotsusega otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 4 kuud 22 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Aleksei Blagihh’ile vangistus 3 aastat 3 kuud 22 päeva. Karistusaja alguseks luges kohus 04.09.

1. a. Seega lõppeb kinnipeetava karistusaeg
2. detsembril
3. a. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud Aleksei Blagihh’i iseloomustusest ilmneb, et teda on korduvalt (19 korral) karistatud distsiplinaarkorras. Viimase distsiplinaarkaristuse on Aleksei Blagihh saanud 30.11.
4. a, s.o vahetult enne tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemise võimalust. Lisaks kohaldati isikule kuni 13.01.
5. a täiendavaid julgestusabinõusid. Kinnipeetaval on omandatud põhiharidus. Vangistuse ajal ei ole kinnipeetav töötanud ega õppinud. A. Blagihh ei ole motiveeritud osalema alkoholist/narkootikumidest loobumisele suunatud sotsiaalprogrammides. Samuti eitab kinnipeetav narkootikumide tarvitamist, kuigi on varasemalt viibinud metadoonravil ning karistatud narkootiliste ainete suurtes kogustes käitlemise eest.
6. aastal on sooritanud suitsiidikatse, et saavutada oma eesmärki. Viimane ametlik töökogemus pärineb 1999.a, kui töötas maalrina ehitusel. Vabaduses tegeles juhutöödega ehituse valdkonnas. Kinnipeetaval on 80% ulatuses töövõime kaotus, mis on tingitud peatraumast. Päritoluperega (ema ja isa) on suhted säilinud posti ja telefoni teel. Vabanemisel on sugulased nõus kinnipeetavale osutama moraalset toetust. Tema käitumises on esinenud manipulatiivset iseloomu, enesehinnang on kõikuv ning esineb kohanemisraskusi reeglitele allumise osas. Kinnipeetav lahendab probleeme ebaadekvaatseid lahendamisstrateegiaid kasutades (nt vägivallaga ähvardades) ning tagajärgedega mitte arvestades. Vangla iseloomustuse kohaselt tõstab uue kuriteo ja ohtlikkuse riski A. Blagihh’i peatrauma ja mäluhäired, samuti nõrgeneb oluliselt enesekontroll alkoholijoobes olles või narkootikume tarvitades. Kriminaalhooldaja ettekandest selgub, et Aleksei Blagihh’il on vabanedes võimalik elama asuda oma vanemate juures eramajas aadressil xxx. Vanemad saavad pensioni ning on nõus A. Blagihh’i esialgu materiaalselt toetama. A. Blagihh’il on garanteeritud töökoht firmas OÜ xxx. Sissetulekuallikaks oleks töövõimetuspension ja tulevikus tööleasumisel töötasu. Kriminaalhooldusametniku hinnangul mõjutavad Aleksei Blagihh’i käitumist vabaduses vaimne puue, alkoholi/narkootikumide probleemid ja vägivaldsus. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendavateks teguriteks on kriminaalhooldusnõuetele mitteallumine eelmise katseaja jooksul, lisaks on A. Blagihh vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras 19 korral (ei allunud vanglaametniku korraldustele). Need faktorid tunnistavad, et Aleksei Blagihh’i käitumine uuel katseajal võib olla negatiivne ja uue kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Kriminaalhooldusametnik ei nõustu Aleksei 2

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on A. Blagihh temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab käesoleval ajal karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemise, mootorsõiduki joobes juhtimise ja karistusest kandmise kõrvalehoidumise eest. Nii Tartu Vangla kui ka kriminaalhooldaja poolt tehtud A. Blagihh’i iseloomustusest nähtub, et isik ei ole varasemalt allunud kriminaalhooldusnõuetele, mis tõstab kuriteo ja ohtlikkuse riski. Samuti on A. Blagihh’il olnud probleeme alkoholiga ja narkootikumidega. Alkoholi tarbimisel nõrgeneb oluliselt tema enesekontroll. Isik kaldub hoolimatule elustiilile. A. Blagihh’il on põhiharidus, viimane ametlik töökogemus pärineb 1999. aastast. Kinnipeetavale on vabanemisel tagatud töökoht OÜ-s xxx, kuid oma 80% töövõime kaotusega on töötamine raskendatud ning esinevad mäluhäired võivad suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Karistuse kandmise ajal on A. Blagihhi korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Selline käitumine näitab, et distsipliini puudumise tõttu ei ole ta karistuse kandmiseks vabaduses piisavalt motiveeritud. Ehkki A. Blagihh’il on vabaduses olemas elukoht ja garanteeritud töökoht ja vabanemise formaalsed alused on täidetud, leiab kohus, et A. Blagihh’i vangistusest vabastamine ei ole praegusel ajal otstarbekas. Kohus on seisukohal, et A. Blagihh ei ole käesolevaks ajaks teinud järeldusi oma varasemast käitumisest ning puudub alus arvata, et ta suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada. Kriminaalhooldaja väljatoodud riskifaktorid on oluliseks takistuseks A. Blagihh’i seadusekuulekusele vanglast vabanemisel. Käesoleval ajal on vangistuse tähtaja lõppemiseni veel alla aasta. Arvestades A. Blagihh’i poolt toime pandud kuritegude raskusega ei oleks tema ennetähtaegne vabastamine ka kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Kohtunik Rutt Teeveer 3