, § 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 18 novembri 2009 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja H.Paas Prokurör Ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Meelis Haava, ik: 36602070026, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 06. 08.2009 Kaitsja Harland Paas RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 18 novembri 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-11772, Meelis Haava süüdistuses
Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: M.Haava’le oli esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 19.07.2009.a. kella 13.50 ajal Saare maakonnas Muhu vallas Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare mnt 70-ndal km sõiduautot Peugeot 407 registreerimismärgiga xxx xxx alkoholijoobeseisundis alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 0, 85 mg ja 05.08.2009 kell 11.50 ajal juhtis Kuressaare - Püha Masa mnt 3,3 km mootorsõidukit Peugeot 407 reg nr xxx xxx joobeseisundis, etanoolisisaldusega väljahingatavas õhus 1,33 mg/l, laiendimääramatus +- 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,21 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Meelis Haava toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo; Samuti oli talle esitatud süüdistus selles, et tema, isikuna, kellele on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 20.03.2009.a. kohtuotsusega nr 1-09-3896 lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks
PÄRNU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas Meelis Haava süüdi
§-de 329 ja 424 järgi ning mõistis karistuseks 1 aastase vangistuse, KrMS § 238 lg2 alusel mõistis karistuseks 8 kuulise vangistuse.
§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pööras täitmisele temale 20. märtsi 2009.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt
august 2009.a.
kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada, kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega. Antud juhul on M.Haavale mõistetud vangistus üle kahe aasta ja nimelt 2 aastat ja 2 kuud, mis välistab temale mõistetud vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. Apellatsioonikohtu istungil kaitsja tõdes, et M.Haavale mõistetud üle kahe aastast vangistust ei ole
alusel võimalik üldkasuliku tööga asendada ja selgitas, et sellise taotluse rahuldamine toob iseenesest endaga kaasa kõigepealt mõistetud karistuse lühendamise kuni 2 aastani ja seetõttu ei pidanud vajalikuks apellatsioonis eraldi sellist taotlust esitada. Sellest tulenevalt kohtukolleegium märgib, et maakohus on süüdlasele mõistetud 1 aastast vangistust piisava põhjalikkusega motiveerinud. Kooskõlas
sätestatuga on kohus arvestanud eelkõige karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusega, seejärel on andnud hinnangu süüdistatava isikule ja võimalusele mõjutada teda edaspidi käituma õiguskuulekalt. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on kuritegu, mis peab endaga kaasa tooma range karistuse ja leiab, et kuritegude kogumi eest sanktsiooni keskmisest määrast lühema karistuse mõistmine on süüdlase süü suurust arvestades karistus, mille veelgi leevendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Vähetähtis ei ole ka fakt, et M.Haavat on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholjoobes. 3 Teda on varem analoogsete kuritegude toimepanemiste eest karistatud nii rahaliste karistuste kui ka vangistusega ning teda on varem ka karistusest tingimisi vabastatud. Vaidlustatud kriminaalasjas pani ta uued kuriteod toime katseajal. Ülaltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud 1 aastase vangistuse muutmiseks seaduslikud alused puuduvad ja kergema karistuse mõistmist tingivaid juriidilisi argumente ei sisalda ka apellatsioon. Sellest tulenevalt ei ole alust lühendada ka temale
Kohtukolleegium peab vajalikuks selgitada, et vaagimaks isiku suhtes üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt siseveendumus, et vabaduses viibides isik, kes on juba rikkunud katseaja nõudeid pannes toime uue kuriteo, ei pane toime uusi õigusrikkumisi ja suudab elada õiguskuulekat elu. Samuti peavad esinema isikut või tegu iseloomustavad erandlikud asjaolud, mis annavad aluse mööda vaadata eelmise kohtuotsusega tehtud karistusähvardusest. Oli ju eelmise kohtuotsusega jäetud karistus täitmisele pööramata just tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. M.Haava käitumine, järjepidev kuritegude toimepanemine näitab, et ta ei oska vabaduses viibides seaduskuulekalt käituda, seega puudub kohtukolleegiumil vähimgi veendumus sellest, et M.Haava vabaduses viibides ei jätka ute analoogsete kuritegude toimepanemist. Süüdistatava ütluste kohaselt on tal probleeme alkoholiga. Kohtukolleegiumi tõdemuse kohaselt ei sobi isikule, kellel on kalduvus tarbida alkoholi või sõltuvusprobleeme alkoholi suhtes, karistusena üldkasuliku töö kohaldamine. Kriminaalasja materjalidest ega apellatsiooni sisust tulenevalt pole sedastatavad ei toimepandud kuritegude tehioludes ega ka süüdlase isiku suhtes mingeid erandlikke asjaolusid, mis annaks seadusliku aluse vaagida temale mõistetud vangistuse asendamist. Apellatsioonis esitatud asjaolud Soome Vabariigis elamise, töötamise, laenude osas kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt sellisteks erandlikeks asjaoludeks ei ole. Nii välisriigis elamine, sealsed kohustused ja haige ema aitamise vajadus olid süüdistatavale teada ka ajal, kui ta katseajal pani toime uued kuriteod. Kõik need asjaolud ei ole mõjutanud M.Haavat õiguskuulekale käitumisele ning kolleegiumi veendumuse kohaselt ei anna sellised asjaolud alust ka temale mõistetud vangistuse asendamiseks. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse lühendamiseks ja reaalse vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, ehk maakohtu otsuse tühistamiseks, seaduslikud alused puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 18 novembri 2009 otsus muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MALLE PREIMER PAAVO RANDMA 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.