KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.03.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-10355 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA P

§76lg.4 määrata Aleksandr BOGDANOVILE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Aleksandr BOGDANOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Aleksandr BOGDANOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Aleksandr BOGDANOV kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Aleksandr BOGDANOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Bogdanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Bogdanov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.09.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §22 lg.3 - §184 lg.1 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta alates 14.04.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav ei ole vangis läbinud sotsiaalprogramme, samuti ei ole osalenud hõive tegevusega. Vangistuse ajal on kinnipeetavat materiaalselt toetanud ema. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav tunnistab, et oli narkosõltlane ja süstis fentanüüli, heroiini, mooni jm. On osalenud narkovõõrutusravil rehabilitatsioonikeskuses ja saanud metadooniravi, kuid siiski hakanud narkootikume uuesti tarvitama. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda. Kinnipeetaval on hästi arenenud suhtlemis- ja väljendusoskused, ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo 2 toimepanemise risk keskmine. Täitise andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 174 337,67 krooni ulatuses. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav kannab kuuendat kohtulikku karistust. Aastatega on kinnipeetava narkosõltuvus süvenenud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama elukaaslasele kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, millel võlgu ei ole ja kus elab elukaaslane koos oma tütrega. Kinnipeetaval puudub omandatud eriala ja garanteeritud töökoht. Kuigi elukaaslane on lubanud kinnipeetavat vabaduses toetada, on ta töötu ning elatub sotsiaaltoetustest. Kinnipeetavat on vabanemise korral lubanud toetada ka vanemad, kes töötavad. Kinnipeetaval on suured rahalised võlgnevused. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: kriminaalkorras karistatud 6 korda, vangistuses karistatud distsiplinaarkorras, kinnipeetaval on narkosõltuvus, mille puhul ei ole võõrutusega ravikuurid tulemusi andnud, katseaja tingimusi ei ole ta varasemalt täitnud ja pani toime uued kuriteod, varasem lähedaste toetus ja abi ei ole andnud tulemusi. Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksandr Bogdanov taotles vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil enda vabastamist Prokuröri abi Aivar Lembit ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega samadel põhjustel, mis on kirjas kriminaalhooldusametniku arvamuses ja Viru Vangla iseloomustuses. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistuses on talle määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 14.04.

1. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga selles osas, et korduvkaristatus on selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel 3 pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb pooleteise kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb kuu aja pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht elukaaslase juures. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on tegemist kinnipeetava elukaaslasele kuuluva 2-toalise heas korras ja võlgadeta korteriga. Kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral töökoht. Kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et tema ema on hiljuti saanud KÜ Põhja allee 24 esimeheks ja võtab poja tööle kojamehena. Maakohus leiab, et isegi juhul, kui see töökoht ei ole kinnipeetavale kohe võimaldatud, on talle vabanemise korral võimalik panna lisakohustuseks töö otsimise perioodiks võtta end töötuna arvele Töötukassas. Kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu tagab talle nii legaalselt tööle asumise, kui ka töötuna vormistamise, samuti sotsiaaltoetuste taotlemise. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et materiaalselt on kinnipeetavat esialgu nõus toetama ka vanemad, kelle sissetulekud seda võimaldavad (1 pension ja 2 töötasu). Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval täitmata rahalisi kohustusi summas 174 337,67 krooni ulatuses. Prokuröri abi arvates välistab sellise suurusega võlg kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, s.o. 1 kuu enne tähtaega, vangistusest, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb 1 kuu pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks. 4 Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on teda karistatud narkootikumide seotud kuriteo eest, Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud oma narkosõltuvust. Maakohus leiab siinkohal, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. 1 kuu enne tähtaega, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida sotsiaalabiprogramme, eriti sõltuvusainete vastaseid. Kui kinnipeetav vabaneb 1 kuu pärast tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlik läbimine antud kinnipeetava poolt ei ole tõenäoline. Maakohus leiab, et kui kinnipeetav vabaneb katseajaga 1 aasta, on nii ühiskond kui ka elukaaslase 7-aastane laps, kellega kinnipeetav kavatseb hakata ühes korteris elama, vähem ohustatud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise risk keskmine. Maakohus leiab, et seda riski on võimalik alandada katseajaks käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega kinnipeetavale. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab 5 kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 6