Toimik nr 1-08-11207 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.veebruaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-11207 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Hannes Laasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 25.02.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Hannes Laas, isikukood: 38102190297, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Hannes Laas talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Hannes Laasi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Hannes Laas on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.11.2008 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 184 lg 1, § 329 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, kandmisele kuulus 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 26.04.2006 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 26.06.2007 seisuga 2 aastat 2 kuu 17 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse algus 11.03.2008. 1
(4)Karistuse kandmise algus 11.03.2008 ja lõpp 27.09.
- Hannes Laas andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 49). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.12.
- Kinnipidamisasutusest Hannes Laasi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse ajal 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. 18.08-09.09.2009 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis „Tööalane nõustamine vanglas“ ja 17.04.2008-02.02.2009 võttis osa sotsiaalprogrammist „Viha juhtimine“.Vabanedes asub elama ema juurde aadressil xxx xxx Kinnipeetava ema, Lxxx Txxxa on valmis igati poega vabanemisel toetama. Kinnipeetaval on algharidus, puudub motivatsioon põhihariduse omandamiseks. Isik omab töökogemust maalrina, viimistlejana, komplekteerijana. Peamiselt on töötanud mitteametlikult. Vabanedes asub tööle xxx. Sissetulekut kasutas ebaotstarbekalt- kasiinod, narkootilised ained. Kinnipeetav on alkoholijoobes pannud toime kuriteod, sh raske kehavigastuse tahtliku tekitamise. Kriminaalkorras on karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Isik on kuritegu toime pannes kasutanud füüsilist vägivalda. On esinenud olukordi, kui isik on kaotanud enesevalitsuse. Käitub impulsiivselt, ei ole võimeline oma toimepandud tegusid analüüsima. Isikul puudub probleemide lahendamise oskused. Teatud vanglaametnikesse suhtub kinnipeetav negatiivselt, kuna on seisukohal, et kõik negatiivne, mis temaga toimub on vanglaametnike süü. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korral. Reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava Hannes Laasi tingimisi elektroonilise järelevalve alla vabastamist, kuna isiku suhtes on varasemalt rakendatud käitumiskontrolli ning varasem käitumiskontroll ei ole kinnipeetava osas soovitud tulemusi andnud. Vaatamata asolule, et kinnipeetava kuritegelikule teele sattumise ohtu vähendavateks teguriteks on toetav sotsiaalne võrgustik ning võimalus asuda tööle, on Viru Vangla seisukohal, et kinnipeetava vabastamine ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla on ennatlik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Hannes Laasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja ei poolda Hannes Laasi ennetähtaegset vabastamist, kuna uue kuriteo sooritas katseajal, olles vabastatud elektroonilise järelevalve alla ja varasemalt on teda kriminaalkorras karistatud üle 10 korra. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Hannes Laas taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Tegemist on 11 korral varem karistatud isikuga, keda on ka korduvalt enne tähtaega vabastatud. Kriminaalhooldus ei ole selle süüdimõistetu puhul effektiivne meede. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Hannes Laas tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2
(4)läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 11 korda kriminaalkorras karistatud sealjuures korduvalt reaalse vangistusega. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest, avaliku korra vastastes ja võimuesindaja suhtes toimepandud süütegudes ning ka liiklussüütegude eest. Isikut on kahel korral vabastatud tingimisi enne tähtaega. Harju Maakohtu 14.06.2007 määrusega vabastati Hannes Laas vangistusest ennetähtaega katseajaga kuni 03.09.
- Katseajal pani toime uue kuriteo suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku vahendamise, karistuse kandmisest kõrvalehoidumise, vargused mille eest Harju Maakohtu 14.11.2008 otsusega karistati teda 1 aasta 4 kuulise vangistusega. Nimetatud karistusele liideti Tartu Maakohtu 26.04.2006 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 2 kuud 17 päeva vangistust, liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud 17 päeva vangistust. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 8-12) on näha, et isikut on 6 korral karistatud väärteokorras, nendest 3 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja 1 korral Alkoholiseaduse rikkumiste eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Hannes Laasi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. 05.05.2009 karistati noomitusega vanglaametniku seaduslikele korraldustele mitteallumise eest. 30.11.2009 karistati lühiajalise kokkusaamise keeluga kambris keelatud eseme omamise eest. Nimetatud rikkumised näitavad, et vangistuse ajal ei ole Hannes Laas oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal osales sotsiaalprogrammides „Tööalane nõustamine vanglas“, „Viha juhtimine“. Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument kehtivusega 04.07.
- Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama ema juurde aadressil xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, Hannes Laasi ema, LxxTxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 8). Lxx Txxx on valmis poega toetama ennetähtaegse vabanemise korral. Süüdimõistetule on garanteeritud töökoht xxx ( garantiikiri isiklikus toimikus). Tööle võtmist tõendab ka firma omanik Ixxx xxx Arvestades Hannes Laasi poolt toimepandud kuritegude ohtlikust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Hannes Laasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik oli juba kahel korral enne tähtaega vabastatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elu- ja töökoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. 3
(4)Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu temale Harju Maakohtu 14.11.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 13.03.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4
(4)