KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 26.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-22068 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Aivar LEMBIT Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei ANDREJEVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Sergei ANDREJEV sünd. 28.02.1978, isikukood 37802282210, kodakondsuseta, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 08.10.2004 ja lõpp 06.11.2012 Jätta Sergei ANDREJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus ja määrata tema poolt Sergei ANDREJEVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks 300 (kolmsada) krooni (s.h. vangistusest ennetähtaegne vabastamine 250 krooni, käibemaks 50 krooni). Välja mõista Sergei ANDREJEVILT kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 300 (kolmsada) krooni riigituludesse. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 28.12.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Andrejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Andrejev on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 08.10.2004 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §214 lg.2 p.1, 3; §117 järgi ning karistatud KarS §64, §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 8 aastat 29 päeva alates 08.10.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 14 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav lõpetas vanglas riigikeele algkursuse, valdab riigikeelt suhtlustasandil ning soovib omandada kesktaset. Kinnipeetav töötab Viru Vanglas pesumajas. Murru Vanglas on läbinud Eluviisitreeningu. Kinnipeetava lähivõrgustikus on ema, kellega suhted on head. Oma isaga kinnipeetav ei suhtle, abikaasast on lahutatud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Sellest võib järeldada, et kinnipeetaval on riskiv ja hoolimatu elustiil. Vabaduses kuritarvitas kinnipeetav alkoholi ja proovis erinevaid narkootilisi aineid. Kinnipeetaval on hea intellektuaalne arenemine, ta on enesekriitiline, mõistab enesemuutusvajadust. Kinnipeetav teeb individuaaltööd psühholoogiga – teemadeks on eneseanalüüsioskused, probleemide sõnastamine ja tuleviku planeerimine. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused suhtlemiseks ja kohanemiseks vastavad elukogemustele, üldiselt ei kasuta ta vägivalda, kuid võib kasutada verbaalset agressiooni. Suhtlusel on kinnipeetav kinnine, ebausaldav, tunnistab, et tal on probleemid, kuid ei oska neid väljendada. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja arvestab siinkohal kinnipeetava vabaduses käitumist mõjutavaid asjaolusid ning uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riski. Samuti tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: kinnipeetav omab võlgnevusi erinevate rikkumiste eest summas 41 333,28 krooni, kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, seega ei ole ta erinevatest karistustest järeldusi teinud ning toimepandud kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks, kinnipeetavale on antud võimalus oma elustiili muutmiseks kriminaalhoolduse näol, mida ta ei soovinud kasutada, rikkudes registreerimisnõuet ning pannes toime uusi õiguserikkumisi, kinnipeetavat on vangistuse jooksul korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, kinnipeetaval on olnud sõltuvusprobleem enne vangistust ning sellega mittetegelemine. Kinnipeetava lähedaseks on tema ema, suhted on toetavad, omavahel suheldakse telefoni teel. Õe ja eksabikaasaga on suhted katkenud. Ema sõnul ei tea ta poja sõltuvusprobleemist ega tema tervislikust seisundist midagi. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema juurde. Tegemist on 1-toalise kõigi mugavustega korteriga, võlgnevusi korteri eest ei ole, seal elavad kinnipeetava ema ja õepoeg, kelle ametlik hooldaja on kinnipeetava ema. Ema sõnul loodab poeg vabanemise korral saada tööd tuttava A juures, kuid andmed A kohta puuduvad. Ema on poega materiaalselt vabanemise korral nõus toetama, ema töötab töötasuga 4500 krooni. Kinnipeetaval on võlgnevusi summas 41 333,28 krooni. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise riskid järgmised: kriminaalkorras karistatud viiel korral, vangistuses viiendat korda, toimepandud kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks, distsiplinaarkorras karistatud 28 korral, kriminaalhooldusel viibinud, kuid rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Andrejev taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Aivar Lembit kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus Sergei Andrejevi vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalses vangistuses viibinud kolm korda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on talle vangistuses määratud 28 distsiplinaarkaristust. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal. Karistusaja lõpuni on jäänud üle kahe ja poole aasta. Maakohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude raskust ja nende toimepanemise asjaolusid, on kinnipeetav käesolevaks ajaks kandnud ära liiga vähe talle mõistetud karistusest. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetava minevikule toetudes on ta võimeline niivõrd pika katseaja läbima vabaduses ilma probleemideta ja täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist isikuga, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Vabanemise korral on kinnipeetav soovinud asuda elama ema juurde. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on tegemist emale kuuluv 1-toalise korteriga, kus lisaks emale elab veel tema hoolduse all olev kinnipeetava 6-aastane õepoeg. Maakohus leiab, et kinnipeetava vabanemine eelnimetatud korterisse ei ole otstarbekas ja mõistlik. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetav enne vangistust vabaduses kuritarvitanud alkoholi ja narkootikume. Kuigi kinnipeetav on ise kinnitanud, et enam ta sõltuvusaineid tarvitama ei hakka, ei ole ta selle kinnituseks osanud öelda, kuidas ta seda kavatseb saavutada. Arvestades aastaid, mil kinnipeetav on sõltuvusaineid tarvitanud (alates 2003), ei ole ka maakohus selles veendunud ja ei pea võimalikuks sellise minevikuga isiku vabanemise 1-toalisesse korterisse, kus elab ka 6-aastane laps. 3 Vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Kuigi ta kinnitas ise maakohtu istungil, et tal on plaan koheselt peale vabanemist tööle asuda, ei pea maakohus seda reaalseks ja arvestab siinkohal asjaolu, et kuigi ta käesoleval ajal vangistuses töötab, ei ole ta vabaduses töötanud alates 2003-ndast aastast. Koolis ta korrapäraselt ei käinud, ametlikult töökohalt tislerina oli ta vallandatud. Arvestades ka kinnipeetava kriminaalset minevikku, ei ole ta käesoleval ajal tööjõuturul konkurentsivõimeline. Kuigi kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema on kinnitanud oma valmisolekut poega materiaalselt toetada, ei pea maakohus seda võimalikuks, kuna sama arvamuse kohaselt on ema töötasu 4500 krooni kuus ja sellest summast peab lisaks emale endale ära elama ka 6-aastane laps. Täitise andmetel on kinnipeetaval ka võlad üle 40 000 krooni ulatuses. Kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku moodustab ema, kellega suhted on head, suheldakse telefoni teel. Samas ei tea ema poja sõltuvusprobleemidest ja tervislikust seisundist midagi. Kuna samasugune sotsiaalne võrgustik oli kinnipeetaval olemas ka enne vangistusse sattumist, nähtub sellest, et ema ei suuda pojale mingit mõju avaldada ja teda kuritegude toimepanemisest eemal hoida. Kinnipeetava poolt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja riigikeele algkursuse läbimise ja töötamise vangistuses hindab maakohus positiivseks, kuid leiab, et üksnes need asjaolud ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks käesoleval ajal. Arvestades kinnipeetava korduvat karistatust, sõltuvusprobleeme, asjaolu, et kuritegude dünaamika on läinud raskemaks ja muutunud (varavastastest kuritegudest isikuvastaseni), peab maakohus põhjendatuks Viru Vangla iseloomustuses nimetatud ettepanekuid – osaleda ka edaspidi tööhõives, alustada võlgade kustutamist, läbida kuritegeliku käitumise muutust motiveeriv individuaalprogramm Õige hetk. Karistuse jätkuv kandmine kinnipidamiskohas võimaldab kinnipeetaval kasvatada distsiplineeritust, ümber vaadata oma ellusuhtumine, hinnata oma probleemide valdkondi ja tegeleda edasi oma sõltuvusprobleemidega. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal võimalikuks ja leiab, et see on ennatlik. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle poolt osutatud õigusabikulud summas 300 krooni kuuluvad riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4