KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 26.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-65 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Aivar LEMBIT Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitri KOVALJOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Dmitri KOVALJOV sünd. 07.05.1978, isikukood 37805072228, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 10.12.2003 ja lõpp 12.01.2013 Jätta Dmitri KOVALJOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 04.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Kovaljov on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 10.12.2003 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 8 järgi ning karistatud KarS §64, §65 ja §68 kohaldamisega vangistusega 9 aastat 1 kuu 2 päeva alates 10.12.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 10 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal asunud omandama kutseharidust ega osalenud sotsiaalprogrammides, on osalenud individuaalvestlustes psühholoogiga. Vangistuses toetavad kinnipeetavat majanduslikult sõbrad, kellega kinnipeetav suhtleb telefoni ja kirja teel. Võlanõudeid on kinnipeetaval 28 749,20 1 krooni. Kinnipeetav süstis vabaduses iga päev heroiini, narkootikumide hankimine ja tarbimine oli tema elustiiliks. Kinnipeetav on negatiivse hoiakuga, omaette hoiduv ning temaga suhtlemisel esineb agressiivsust, ta võib keelduda vestlusest. Kinnipeetav on töövõimetu, kuid komisjonis ei ole käinud. Vanglas hoiab kinnipeetav omaette ning on teiste suhtes tõrjuv. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on nõrgalt väljendunud ja tema sotsiaalne võrgustik on nõrk. Kinnipeetava tulevikuplaanid ei ole konkreetsed. Viru Vanglal puudub veendumus, et kinnipeetav pöördub vabanedes õiguskuulekale eluviisile ja tema vabastamine on enneaegne, sest uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava puhul on kõrge. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, sest kinnipeetav ei ole vaatamata korduvatele karistustele õppust võtnud ja jätkanud kuritegelikku eluviisi. Tema senine käitumine on näidanud, et tal on kuritegelikud hoiakud ja tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetava puhul on mitmeid riski suurendavaid tegureid, nagu elukoha ja isikut tõendava dokumendi puudumine. Seetõttu ei ole tal ka võimalust seadusliku sissetuleku saamiseks ja ravi jätkamiseks. Lisaks suurendab ohtu see, et kinnipeetaval puudub sotsiaalne tugivõrgustik ning tema sotsiaalsed oskused on nõrgad. Uue kuriteo riski võib suurendada tema narkootiliste ainete juurde tagasipöördumine, kuna vabaduses oli narkootikumide hankimine ja tarvitamine tema elustiiliks. Kriminaalhooldusametnik arvestas siinkohal ka asjaolu, et vangistuses on kinnipeetavale määratud 11 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava kuritegude toimepanemise muster on üsna kirju, teda on kriminaalkorras karistatud seitse korda, reaalset vangistust kannab kuuendat korda. Vestluses kontaktisikuga selgus, et kinnipeetaval on liikumispuue ja kõnedefekt, vanglas asub ta invakambris. Kinnipeetav tutvustas ennast kui T K elukaaslast. Vesteldes telefoni teel T K selgus, et kinnipeetav ei ole mitte tema elukaaslane, vaid tema poja tuttav, kellega koos kandis ta vanglakaristust Rummus. Enne vangistust elas kinnipeetav emaga, kes nüüdseks on surnud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama T K juurde, kuid viimane seda ei luba ja sellega nõus ei ole. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava dokumendiks sünnitunnistus, muud isikut tõendavat dokumenti ei ole kinnipeetav kunagi taotlenud. Võlanõudeid on kinnipeetaval summas 28 749,20 krooni. Kinnipeetava käitumist mõjutavad asjaolud on järgmised: elu- ja töökoha puudumine, isikut tõendava dokumendi puudumine, toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine, sotsiaalsed nõrgad oskused, võlgade ja suure võlasumma olemasolu, kriminaalkorras karistatud seitsmel korra, vabadusekaotust kannab kuuendat korda, vangistuses 11 distsiplinaarkaristust, kinnipeetav on agressiivse käitumisega, eelnevatest karistustest ei ole teinud järeldusi ja jätkanud kuritegelikku eluviisi, vabaduses on süstinud heroiini. Maakohtu istung Kinnipeetav Dmitri Kovaljov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Aivar Lembit maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, reaalset vangistust kannab kuuendat korda. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 10 distsiplinaarkaristust. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides. Vabanemise korral on kinnipeetav soovinud elama asuda xxx. Nimetatud korter kuulub T K, kes ei ole nõus kinnipeetavat elukohaga kindlustama, s.t. ta ei ole nõustunud, et kinnipeetav tuleks vabanemise korral tema korterisse elama. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetav on korduvalt karistatud muuhulgas ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetaval vaid põhiharidus, eriala puudub ja kutseoskuseid ei ole ta asunud omandama ka vangistuses. Käesoleval ajal on kinnipeetav invaliid xxx, mis teeb töö või muu legaalse sissetuleku leidmise vabaduses eriti keeruliseks. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest ja kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, puudub kinnipeetaval igasugune kehtiv isikut tõendav dokument. Seega ei ole tal vabanemise korral võimalik taotleda pensioni seoses töövõime kaotusega, muid sotsiaaltoetusi, samuti sotsiaalelamispinda, asuda tööle või võtta end töötuna arvele. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetav enne vangistust vabaduses olles süstinud endale iga päev heroiini. Samas ei ole ta vangistuses olles läbinud ühtegi võõrutusprogrammi. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav on käesolevaks ajaks iseseisvalt vabanenud narkootikumidest ja vabanemise korral tagasipöördumist endisele teele ei toimu. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Seega ei ole kinnipeetaval vabanemise korral võimalik saada ei moraalset ega materiaalset toetust 3 ja puudub inimene, kes hoiab ennetähtsegaselt vabanenud vangil silma peal ning raskuste tekkimisel toetaks ja abistaks. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Karistusaja lõpuni 12.01.2013 on veel jäänud väga pikk aeg. Maakohus soovitab kinnipeetaval vangistuse ajal taotleda endale kehtiv isikut tõendav dokument, elamis- ja tööluba, samuti sotsiaalelamispind. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4