lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Rainer Amur Süüdistatav ROMAN MAZURIN, isikukood: 38210170291, elukoht: xxx, kodakondsus: EV, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: E L AS, karistatus: varem väärteokorras karistatud 1-l korral; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei kohaldatud Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva RESOLUTSIOON Mõista Roman Mazurin süüdi
MS § 238 lg.2 alusel vähendada Roman Mazurinile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuuline vangistus.
lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Roman Mazurin ei pane 3(kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu .
MS § 310 lg.1 alusel jätta kannatanu PP’i tsiviilhagi rahuldamata kui põhjendamatu. Mõista Roman Mazurinilt välja KrMS § 180 alusel menetluskulud riigituludesse , s.o advokaadi õigusabikulud summas 840,00 krooni (kaheksasada nelikümmend krooni), ekspertiisitasu 2875,00 krooni (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis krooni) koopiate tegemise tasu 62.40 (kuuskümmend kaks krooni ja 40 senti) ning sundraha 6525,00 krooni. (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) . Menetluskulud tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr
mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, millega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuistungil süüdistatav Roman Mazurin seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, kuid ei nõustunud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagiga. Kaitsja Owe Ladva asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kannatanu PP avaldas toimunud kohtuistungil, et jääb esitatud tsiviilhagi juurde ning palub see süüdistatavalt sisse nõuda.. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • • • • • • Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse poolt 19.09.2008.a. koostatud liiklusõnnetuse akt LÕ 2159, sündmuskoha vaatlusprotokoll ning fototabelid, milledest nähtub, et 19.09.2008.a. toimus Tallinnas Ristiku ja Timuti tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduautod Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx ja Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx ning ka asjaolu, et Timuti ja Ristiku tänavate nurgal on maja külge kinnitatud märk „Anna teed“ (t/l 4-5, 6-7, 8-16) Liiklusvahendi vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduautol Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx on muljutud mõlemad vasakpoolsed uksed ja esimene vasakpoolne poritiib. Esipõrkeraud küljest ära rebitud, kapott muljutud ja iluvõre purunenud, parem esiporitiib vigastatud ja vasakpoolne esilatern purunenud. Rooliseadme seisukorda polnud võimalik kontrollida, kuna esimene poritiib on surutud vastu vasakut esiratast. Sõiduki rehvid vastavad tehnilistele nõuetele (t/l 19-20) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 30.07.2009.a. koostatud isiku ekspertiisiaktist nähtub, et PP tuvastati SA Põhja – Eesti regionaalhaiglas ajavahemikus 19.09. – 03.10.2008.a. II kaelalüli hamba murd, peaajuvapustus, vasaku reie põrutus, pindmine haav pealael ning VII kaelalüli ristijätke murru kahtlus vasakul. Nimetatud tervisekahjustused võisid olla saadud meditsiinidokumentidest näidatud ajal s.o. 19.09.2008.a. ja viisil liiklusõnnetuse käigus ning tervisekahjustus (teise kaelalüli murd) on eluohtlik. (t/l 26-28) 19.09.2008.a. koostatud tunnistaja Roman Mazurini ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas Roman Mazurin, et sõitis autoga (registreerimismärk xxx) tööasjus Kopli poole. Sõitis välja Timuti – Ristiku ristmikule, märkamata märki „Anna teed“. Märki ei näinud, kuna oli pime. Kui tundis lööki, taipas, et on toimunud avarii. Nii tema kui kaasreisija olid kinnitatud turvavöödega. Esmalt aitas väljuda tema autos viibinud kaasreisijal, seejärel jooksis teise auto juurde, et seal kannatanut aidata. Helistas kiirabisse ja politseisse ning asus andma teises autos olevale kannatanule esmaabi. Hiljem kutsus kohale ka kindlustusabi. (t/l 31-33) 19.09.2008.a. koostatud tunnistaja AS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et ta istus auto Mercedes xxx kaasreisija istmel ning nad liikusid Ülemiste keskusest Kopli poole. Nii temal kui autojuhil olid turvavööd kinnitatud. Kavatsesid välja sõita peateele Ristiku – Timuti ristmikul, seejärel tundis ootamatut müksu ning sai aru, et toimus avarii. Nemad kutsusid kiirabi ning asusid abistama avariis osalenud taksojuhti (t/l 34-36) 26.09.2008.a. koostatud tunnistaja AR ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 19.09.2008.a. õhtul põrkasid Timuti ja Ristiku ristmikul kokku kaks 3 • • • • • • sõiduautot ja sõitsid sisse Kolde Lasteaia aeda, mistõttu sõideti maha üks aiapost. 22.09.2008.a. hommikul teavitas sellest liikluspolitseid.(t/l 37-38) 04.10.2008.a. koostatud tunnistaja PPi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et sõitis mööda Ristiku tänavat Mööblimaja poolt Kopli tänava poole ning äkki kadus pilt eest ära. Kui tuli teadvusele, siis lamas auto parempoolsel esiistmel külili. Tuli autost omal jalal välja. Tema auto oli paiskunud Timuti tänava ristmikul paiskunud vasakule poole metallaeda. Teda paremalt poolt ramminud autojuht helistas kiirabisse ja politseisse. Tema küsimusele juhtunu kohta selgitas autojuht, et ei märganud märki „anna teed“. Saabunud kiirabi viis ta Merimetsa Haiglasse. (t/l 39-40) 21.09.2009.a. koostatud kannatanu PPi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et 19.09.2008.a. oli tööl. Sõidab FIE-na taksot. Sõitis Ristiku tänaval suunaga Kopli tänava poole. Klienti autos polnud, kuna sõitis just tellimust täitma. Ootamatult sai löögi vastu enda sõidukit, mille peale kaotas teadvuse. Kes ja kust talle otsa sõideti ta ei tea. Teadvusele tuli enne kiirabi tulekut. Oli oma autos kõrvalistme peal külili. Turvavöö kinni ei olnud. Enne õnnetust sõitis kiirusega 30 – 40 km/h, kuna uuris majanumbreid. Enam ei mäleta, millisele aadressile teda oli kutsutud. Teadvusele tulles märkas, et tema sõidu seisab kõnniteel esiotsa pidi traataias. Sõidukist väljus ise ja tundis tugevaid tasakaaluhäireid. Olemine oli halb, kuid valuaistinguid ei tundnud. Kiirabi viis ta haiglasse, kus oli 10 päeva ning peale seda 4 kuud haiguslehel. Enne kiirabi tulekut sai rääkida teise juhiga ning too ütles, et ta ei märganud liiklusmärki „Anna teed“. Õnnetuse toimumise ajal oli valge aeg, sademeid ei olnud, teekate kuiv ja kokkuvõtteks olid head tingimused liiklemiseks. Liiklusõnnetuse kahju on kindlustus temale osaliselt hüvitanud. Nimelt oli ta oma sõiduki remontinud korralikult 80000,00 krooni eest ning vahetult peale remonti juhtus liiklusõnnetus. Kindlustus hüvitas sõiduki turuväärtuse, kuid mitte remondiks kulunud summat. Kuna sõidukit ei taastatud, siis sai sõiduki romulasse müügist veel 30000,00 krooni.(t/l 41-43) Kannatanu PPi hagiavaldusest nähtub, et ta soovib remondikulude summas 60000,00 krooni hüvitamist liiklusõnnetuse põhjustajalt, kuna remondikulusid kindlustus temale ei hüvitanud. (t/l 43) Kolde Lasteaia juhataja AR15.09.2009.a. vastusest päringule nähtub, et Kolde Lasteaed ei ole 19.09.2008.a. liiklusõnnetuse tagajärjel mahasõidetud aia taastamisega teinud omapoolseid kulutusi ning Kolde Lasteaed ei oma materiaalseid nõudmisi liiklusõnnetuse põhjustaja suhtes. 22.09.2008 koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas Roman Mazurin, et esitatud kahtlustus on temale arusaadav, kuid ta ei soovi käesoleval ajal anda asja kohta ütlusi (t/l 47-48) Inges Kindlustuse 14.10.2009.a. teatisest nähtub, et Inges Kindlustuse poolt on hüvitatud PPile 70000,00 krooni sõiduki hüvitist ning 1000,00 krooni sõiduki teisaldamine sündmuskohalt; 32392,00 krooni SA Põhja Eesti Regionaalhaiglale; 6101,00 krooni Eesti Haigekassale ja 17800,00 krooni OÜ Feston Projektile Kolde Lasteaia aia remondi eest. (t/l 71) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
lg 1 järgi see on mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus. 4 Roman Mazurin on tunnistanud, et ta ei märganud märki „Anna teed“ ning sõitis seetõttu ristmikule välja ning toimus liiklusõnnetus. Vastavalt ekspertiisiaktile tekkis kannatanu PPil liiklusõnnetuse tulemusena raske tervisekahjustus.
lg 1 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära, lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, võib selle suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Kohus juhindub karistuse mõistmisel
§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus ning abi andmist kannatanule vahetult peale teo toimumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatavat on varem karistatud väärteokorras ühel korral. Kohus leiab, et ei ole otstarbekas karistada Roman Mazurinit rahalise karistusega hoolimata asjaolust, et seadus näeb sellise võimaluse ette. Kohus nõustub prokuröriga, et Roman Mazurinit on võimalik karistada lühiajalise tingimisi vangistusega. Prokurör taotles Roman Mazurini karistamist 10 kuulise vangistusega koos
sätete kohaldamisega ning lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Kohus leiab, arvestades Roman Mazurini senist käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, et Roman Mazurinit on võimalik karistada 8 (kaheksa ) kuulise vangistusega koos
jätta karistus täitmisele täielikult pööramata, kui Roman mazurin ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu . Samuti tuleb võtta temalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohus leiab, et lühiajaline miinimumilähedane lisakaristuse kohaldamine
1 alusel on vajalik mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma liiklusalaste süütegude toimepanemisest ,samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegemist oli küll ettevaatamatusest toime pandud kuriteoga, kuid ainult tänu õnnelikule juhusele ei olnud liiklusõnnetusel kõige traagilisemaid tagajärgi. Tsiviilhagi. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui mittevaraline (lg 1) . Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud 5 väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (lg 4). Kohus on seisukohal, et kannatanu PPi poolt esitatud tsiviilhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Inges Kindlustuse kirjast nähtuvalt on PPile hüvitatud sõiduauto turuväärtus sum-mas 70000,00 krooni. Kuna avariijärgselt autot ei taastatud, viis kannatanu selle metalli kokkuostu ning talle maksti selle eest 30000,00 krooni. Seega on PP saanud hävinenud auto eest rahalisi vahendeid 100000,00 krooni ulatuses. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 34 lg 1 kohaselt loetakse asi hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud. LKindlS § 34 lg 2 kohaselt koosneb asja hävimisest tulenev kahju asja harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste utiliseerimise põhjendatud kuludest. Kindlustus on antud juhul hinnanud auto müügihinnaks 70000,00 krooni. Kohus on seisukohal, et auto harilikku väärtust, vanust ja müügihinda vaadates on kindlustuse poolt arvesse võetud ka auto seisukorda. Kannatanu on soovinud tsiviilhagi hüvitamist summas 60000,00 krooni, kuid kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on sõiduauto hoolduseks ja remondiks kulutatud summa 43854,95 krooni. Kohus märgib, et esitatud dokumentidelt nähtub põhiliselt hoolduse tegemine (õlivahetus, rehvitööd, täpsustamata elektritööd). Faktilisteks auto parandamise töödeks saab kohtu arvates lugeda esimeste amortisaatorite, esimeste piduriketaste ja klotside, vasema sisemise rooliotsa ja stabilisaatori kondi vahetuse 31.03.2008.a; tasumiste piduriklotside vahetuse 07.04.2008.a. ning roolivõimendi, pihustite ja keti vahetuse 31.05.2008.a. Esimesest remonttööst oli liiklusõnnetuse toimumise momendiks möödunud 5 kuud ja viimasest 3,5 kuud. Kohus on seisukohal, et eelmainitud kuupäevi vaadates ei ole võimalik öelda, et auto parandamiseks oleksid kulutused tehtud vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist. Kannatanu sõnul oli ta füüsilisest isikust ettevõtja – taksojuht. Sellest lähtudes oli kannatanu poolt auto kasutamine aktiivne ning tavapärasest suurem ka auto üldine kulumine, mida näitavad korduvad õlivahetuste, rehvitööde ja elektritööde teostamised. Seega on kohus arvamusel, et PPile on kindlustusandaja poolt tasutud õiglane hüvitis ning auto realiseerimisel metalli kokkuostu on ta saanud rahalisi vahendeid hulgal, mis kohtu arvates katavad tema poolt auto remondile tehtud kulutused. Lähtudes eeltoodust jätab kohus KrMS § 310 lg.1 alusel PPi tsiviilhagi rahuldamata. Leili Raedla Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.