Toimik nr 1-09-721 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.märtsil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-721 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Prokurör Prokuröri abi Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla materjalid Pavel Ursaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 03.03.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Pavel Ursak, isikukood: 37903306026, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Pavel Ursak talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Ursaki elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pavel Ursak on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.02.2009 kohtuotsusega KarS § 329 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 alusel loeti kergem karistus 2 kuud vangistust kaetuks raskeima 26.02.2008 Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistusega s.o 4 aastat 5 kuulise vangistusega, lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.10.2007 ja lõpp 01.05.2012. 1
(4)Pavel Ursak andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 93). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.01.2010. Kinnipidamisasutusest süüdimõistetu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on süüdimõistetut 4 korral distsiplinaakorras karistatud. Vanglas viibimise ajal alates 12.05.2009 on osalenud kunstiringis. Käib regulaarselt kirikus. Kinnipeetav on osalenud individuaalvestluses psühholoogiga teemaks väärtushinnangud, sotsiaaltöötajaga teemaks peresuhted, Agressiivsuse asendamise treeningprogrammis, tööalase nõustamise programmis ja Taastava õiguse programmis, mille raames tegeles isik enese- ja kuriteo analüüsiga. Vabanedes asub elama aadressile xxxtee xxx. Korter kuulub kinnipeetavale. Enne vangistust töötas firmas xxx. Oma töökogemust müügijuhina, projektijuhina, tislerina, keevitajana, ehitajana. Vabanedes jätkas töötamist oma ettevõttes xxx, mille kohta on ka tõend. Kinnipeetava sõnul tuli enne vangistust majanduslikult hästi toime, võlad ja rahalised nõuded puuduvad. Olemas toetav sotsiaalne võrgustik. Vangistuse jooksul on isik ühe kinnipeetava suhtes kasutanud füüsilist ja mitme kinnipeetava suhtes vaimset vägivalda. Seoses füüsilise vägivalla toimepanemisega on algatatud isiku suhtes kriminaalmenetlus. Kinnipeetava sõnul tekib tal inimestega, kes ei arvesta teistega, lahkarvamusi ja tülisid. Viru Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi AAT.VANGISe andmetel on isik programmis osalemise ajal õigustanud konfliktide lahendamiseks vägivalla kasutamist. Omab oskuseid, kuidas probleeme teisiti lahendada, kuid puudub selleks tahtmine. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda. Varasemalt on isikut korduvalt karistatud erinevate varavastaste kuritegude eest, viimane karistus on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest ning karistusest kõrvalehoidmise eest. Seega on kuritegude dünaamika muutunud. Negatiivse poolena loeb Viru Vangla, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja samuti on varasemalt allutatud kriminaalhooldusele, kus isik on rikkunud sealseid nõudeid. Negatiivse poolena võib välja tuua, et isik ei ole katkestanud suhteid kriminaalkorras karistatud isikutega ja jätkab nendega suhtlemist ja mis võib olla uue kuriteo toimepanemise riskiks. Isikul on küll oma põhimõtted ja arusaamad, kuid kas kinnipeetav on teinud järeldusi oma eelnevatest kuritegudest ja suudab elada edasi õiguskuuleka kodanikuna, on Viru Vangla arvamuse kohaselt kaheldav. Tõenäosus uue kuriteo toimepanemiseks 2 aasta jooksul on 73% mitte vägivaldse kurite toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%. Viru Vangla arvamuse kohaselt on kinnipeetava vabastamine antud hetkel liialt ennatlik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Pavel Ursaki ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla KarS § 76 alusel. Kriminaalhooldusametniku hinnangul maandab riske asjaolu, et Pavel Ursakil on võimalus koheselt tööle asuda, tal on olemas turvaline elukoht ja olemas toetus ema ning tuttavate poolt, samuti võib täheldada muutusi isiku arusaamades seaduskuulekast elulaadist. Isikul on formaalselt olemas kõik tingimused KarS § 75 tulenevate lisakohustuste täitmiseks. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohaldada elektroonilist järelvalvet 5 kuud. Pavel Ursak taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Prokuröri ei nõustu kriminaalhooldaja arvamusega, et uue kuriteo toimepanemise riski maandab oluliselt töökoha omamine. Sama töökoht OÜ EcoComfort oli isikul ka siis, kui ta pani toime uue raske esimese astme narkokuriteo kehtiva katseaja jooksul. Seega, töökoha omamine ei takista P. Ursakil kuidagi kuritegude toimepanemist. Täielikult jäetud kriminaalhooldaja poolt analüüsimata riskid, mis tulenevad sellest, et P. Ursak oli juba 2 korral ennetähtaegselt vabastatud ( aastal 2002 ja veebruaris 2007) ja viimane narkokuritegu oligi toime pandud katseajal peale ennetähtaegset vabanemist. Süüdimõistetul oli korduvaid võimalusi näidata ennast parimalt poolt ja asuda elama 2
(4)seadusekuulekalt, kudi tema elukäik näitab vastipidist. Kuritegelik eluviis on P. Ursaki elusse juurdunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Pavel Ursak tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 10 korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab 5 korda. Isikut on korduvalt määratud kriminaalhooldusele kuid katseajal on toime pannud uued kuriteod. Isikut on kahel korral vabastatud tingimisi enne tähtaega. Viimati vabanes 23.02.2007 Harju Maakohtu 12.02.2007 kohtumäärusega tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Katseajal, 3 kuud 25 päeva peale vabanemist pani toime uue esimese astme narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise, mille eest teda Pärnu Maakohtu 26.02.2008 kohtuotsusega karistati 4 aasta 5 kuulise vangistusega. Nimetatud otsusele liideti Pärnu Maakohtu 07.11.2005 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 1 kuu 20 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust. Viimati karistati Harju Maakohtu 02.02.2009 kohtuotsusega karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest 2- kuulise vangistusega. Nimetatud karistus loeti kaetuks 26.02.2008 Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistusega s.o 4 aastat 5 kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust. Karistusregistri teatise (lk 7-15) kohaselt on isikut 22 korral karistatud väärteokorras, nendest 15 korral Liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Pavel Ursaki puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 4 korral distsiplinaarkorras karistatud, nendest 2 korral on karistuse liigiks valitud kartser. Hetkel on kõik karistused kehtivad. Rikkumiste arv näitab, et vangistuse ajal ei ole Pavel Ursak oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul on isik ühe kinnipeetava suhtes kasutanud füüsilist ja mitme kinnipeetava suhtes vaimset vägivalda. Seoses füüsilise vägivalla toimepanemisega on algatatud isiku suhtes kriminaalmenetlus Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse ajal osalenud kõikvõimalikes sotsiaalprogrammides: Agressiivsuse asendamise treeningprogrammis, tööalase nõustamise programmis ja Taastava õiguse programmis, mille raames tegeles isik enese- ja kuriteo analüüsiga Samuti osales individuaalvestluses psühholoogiga teemaks väärtushinnangud, sotsiaaltöötajaga teemaks peresuhted. Regulaarselt käib kirikus ning võtab osa kunstiringi tööst. Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument Euroopa Liidu pass kehtivusega 07.09.2012. Vabanedes on Pavel Ursakil kindel elukoht tema enda korteris aadressil xxx xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele (lk 6). Süüdimõistetule on garanteeritud töökoht xxx ( kohtu toimik lk 5). 3
(4)Arvestades Pavel Ursaki poolt toimepandud kuritegude ohtlikust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Pavel Ursaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest hoiduks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Isik oli juba kahel korral enne tähtaega vabastatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elu- ja töökoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Töökoha omamine ei takistanud tal raske esimese astme narkokuriteo toimepanemist kehtiva katseaja jooksul. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu temale Harju Maakohus 02.02.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 16.03.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4
(4)