KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruaril 2010. a, Tartu kohtumajas, Väärteoasja number 4-09-22405 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungisekretär Ja

§ 218lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Lõuna Politseiprefektuuri 28.09.2009.

a väärteootsus nr 2780,09,006262 Kaebuse esitaja Marek Smirnov (isikukood: 37811242715; elukoht: X) Kaitsja Advokaat Aivar Hint Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur (aadress: Riia tn 132, Tartu) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1, kohus otsustas:

1. Jätta Marek Smirnovi kaebus rahuldamata.
2. Jätta muutmata Lõuna Politseiprefektuuri 28.09.
3. a otsus väärteoasjas nr 2780,09,006262, millega Marek Smirnovi karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni. Menetluskulud jätta Marek Smirnovi kanda. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või Swedbank`is numbrile 221023778606 viitenumbriga
4. Saata käesoleva kohtuotsuse koopia Marek Smirnovile, advokaat Aivar Hintile ja Lõuna Politseiprefektuurile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri 28.09.
5. a otsusega nr 2780,09,006262 väärteoasjas karistati Marek Smirnovi

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses s.o 6000 krooni.

Otsuse kohaselt viibis Marek Smirnov 26.07.

1. a Tartu linnas kell 14.20 Risti tänav X maja ees, kus lõi jalaga sõiduauto Lexus IS 200 reg nr XXX XXX parempoolse külje uksele mõlgi. Tekitatud on varaline kahju. 13.10.
2. a saabus Tartu Maakohtusse Marek Smirnovi kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 28.09.
3. a otsuse tühistamiseks, kuna tema viibis väärteo toimepanemise ajal X ning seega pole väärtegu toime pannud. Kohtu seisukoht ja põhjendused

§ 218

lg 1 sätestab vastutuse kui varavastane süütegu on toime pandud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Tegemist on viitelise iseloomuga paragrahviga. Kuna Marek Smirnovi on karistatud autoukse rikkumise eest, tuleb analüüsida

§ 203

koosseisu, mis näeb ette võõra vara rikkumise või hävitamise.

§ 203

järgi vastutaks õiguse subjekt juhul, kui võõra vara rikkumise ja hävitamisega on tekitatud oluline kahju.

§ 218

lõiget 1 kohaldatakse aga juhul, kui varavastane süütegu, antud juhul võõra vara rikkumine, on toime pandud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.

§ 218

lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Vastavalt

RakS §-le 8 p 1 on kahju oluline, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“, §-le 1 on töötasu alammääraks täitööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Seega ei tohi

§ 218

kohaldamiseks

§-i 203 järgi tekitatud kahju ületada 40350 krooni. Objektiivne koosseis on seega täidetud, kui võõrast asja on rikutud ja kahju suurus ei ületa 40350 krooni. Asjaks on käesoleval juhul Lexus IS 200, registreerimisnumbriga XXX XXX. Tunnistaja S. P. sõnul (tl 51) kuulus auto tema isale, seega oli rikutud auto Marek Smirnovile võõras. Asi on muuhulgas rikutud, kui asja on mõjutatud selliselt, mis muudab tema substantsi, kuid ei muuda asja lõplikult kasutuskõlbmatuks. Rikutud asjaks on Lexus IS 200, registreerimisnumbriga XXX XXX, mille parempoolne uks on mõlkis. Seda tõendavad valvemenetleja poolt sõiduki vigastustest tehtud fotod (tl 14) ning Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaablite P. V. ja A. R. poolt tehtud ettekanded (tl 33 ja 34), mille kohaselt nad said 26.07.

1. a kella 14.27 ajal väljakutse Tartus Risti X maja ees, kus leidsid lõhutud auto registreerimisnumbriga XXX XXX. AS-i Valoor poolt auto parandamise hinnapakkumisest nähtuvalt (tl 48) vajab sõiduauto Lexus IS 200, registreerimisnumbriga XXX XXX, juhi kõrvalistuja uks remonti ning remondi hind jääb alla 40350 krooni. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Marek Smirnov mõjutas autot selliselt, mille tulemusena tekkis parempoolsesse uksesse mõlk. Kohtuistungil tunnistajate S. P, M. P, M. M. ja K. H. ütluste (tl 51, 52, 70, 71) kohaselt nägid nemad 26.07.
2. a Tartus, Risti X maja ees K. K.ja M. S.i kaklust, mis tipnes sellega, et Marek Smirnov andis tülile vahelesegajate sõidukile Lexus IS 200 jalaga hoobi, mille tagajärjel tekkis juhi kõrvalistuja ukse sisse mõlk. Kaebuse kohaselt ei ole Marek Smirnov süütegu toime pannud, kuna ta viibis 26.07.
3. a kella 14.20 paiku aadressil X. Marek Smirnov on 23.12.
4. a kohtuistungil öelnud (tl 53), et K. K. poolt kohtuistungil räägitu on õige. K.K. on aga samal istungil väitnud (tl 50), et tema ja Marek Smirnovi vahel 26.07.
5. a Risti tänav X maja juures konflikti ei olnud, millele tunnistajad oleksid saanud vahele astuda. Kohus on veendumusel, et see ei ole tõsi. 27.01.
6. a kohtuistungil kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt (tl 73) kutsuti 26.07.
7. a politsei hädaabinumbril politseipatrull kohale. K. K. oli politseipatrullile öelnud, et teda peksis elukaaslane Marek Smirnov, kuid tema vastu ütlusi anda ei tahtnud. Seda tõendavad nii vanemkonstaabel P. V. kui A.R. ettekanded (tl 33, 34). Nimetatud isikud on aga menetlusosalistele võõrad, mistõttu puudus politseinikel põhjus mitte tõe avaldamiseks. Lõuna Politseiprefektuuri 26.07.
8. a patrullilehelt (tl 12) on tabelisse lühiettekandena tehtud tööst märgitud „ Risti X kaklus. Kontrollitud K. K, sünd. 05.05.1985, elukoht X, avaldust ei tee“ Kellaaeg on märgitud 14.
9. Põhjus mitte tõe rääkimiseks võib olla K. K, kellele Marek Smirnov on elukaaslane. Isikul on põhiseadusest tulenev õigus jätta tunnistamata oma lähedase vastu. Lisaks võivad K. K. tunnistusi mõjutada hirm vägivalla ees. Kohtu toimikus on andmed politseisse laekunud erinevate teadete kohta (tl 36-38), millest nähtub, et Marek Smirnovil on olnud probleeme enesetalitsemisega. Varasematele probleemidele viitab ka K. K. poolt kohtuistungil öeldu (tl 51): „Marek Smirnoviga varasemalt on konflikt ühel korral olnud“. Vastavalt KrMS §-dele 61 ja 62 ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid oma siseveendumuse kohaselt. Kuna Marek Smirnov ja K. K. ei tunnista kohtule, et nad 26.07.
10. a konfliktis olid, mis on aga eelpool tõendatud, ja Marek Smirnov on kohtuistungil väitnud, et oli kella 14 paiku X tänaval asuvas kodus ning kella 14 paiku oli X tänaval ka tema abikaasa (tl 53), ei ole nende poolt antud ütlused kohtule usaldusväärsed. Seega on selge, et Marek Smirnov ja K. K. kaklesid Risti tänav X maja juures väärteo toimepanemise päeval. Tunnistajate S. P, M. Pi, M. M. ja K. H. ütluste (tl 51, 52, 70, 71) kohaselt nägid nemad 26.07.
11. a Tartus, Risti X maja ees K. K. ja M. Smirnovi kaklust, mis tipnes sellega, et M. Smirnov andis tülile vahelesegajate sõidukile Lexus IS 200 jalaga hoobi. S. P. ja M. M.ütlustega (tl 52, 70) on tõendatud, et Marek Smirnov lõi jalaga juhi kõrvalistuja ukse pihta mõlgi, kuna nemad nägid seda pealt. M. Smirnovi kaitsja on välistanud M. Smirnovi poolt auto rikkumise, kuna kaebaja viibis 26.07.
12. a haiguslehel, mille tõttu on loomulik, et isik viibib haigena kodus (tl 72). Kohus on seisukohal, et kuna toimiku andmetest ei nähtu, et isik oleks 26.07.
13. a liikumisvõimetu olnud ning kohtuistungil on Marek Smirnov ka ise öelnud, et käis väljas maasikaid viimas

§ 218lg 1 objektiivne koosseis.

Vastavalt

§ 15lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Vastavalt

§ 16

lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. M. Smirnov vihastas temale ja K. K.kakluse ajal vahele tulnud isikute peale, kes autosse istuma läksid ning emotsioonide ajel lõi ta jalaga vastu autot. Autot jalaga kõvasti lüües pidi M. S. aga teadma, et mõlgi tekkimine on väga tõenäoline. Seega on M. Smirnov toime pannud

§ 218

lg 1 sätestatud teo otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab M. Smirnov

§ 218lg 1 alusel.

Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 218lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti.

Lõuna Politseiprefektuuri 28.09.2009. a otsusega karistati M. Smirnovi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub Lõuna Politseiprefektuuri otsusega, mille kohaselt M. Smirnovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttelt ei nähtu, et isik oleks varasemalt teiste vara rikkunud või hävitanud. Seetõttu ei ole vajalik kohaldada kõige rangemat karistust – aresti. Lõuna Politseiprefektuur on oma 28.09.2009. a otsusega määranud ühe kolmandiku suuruse rahatrahvi

§-s 218 lg 1 sätestatud rahatrahvi maksimaalsest määrast. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja M. Smirnovi süüd selle toimumises, samuti eri- ja üldpreventiivset eesmärki, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on M. Smirnovi puhul saavutatavad alla keskmise karistusmäära kohaldamisega ning M. Smirnovi tuleb karistada

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni.

Seega jätab kohus M. Smirnovi kaebuse rahuldamata ning Lõuna Politseiprefektuuri 28.09.2009. a otsuse väärteoasjas nr 2780,09,006262, millega M. Smirnovi karistati

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, muutmata. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Kr

MS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kaitsjatasu summas 3600 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud M. Smirnovi kanda. Peet Teidearu Kohtunik