Obsah (7)
§ 217§ 130§ 180§ 175§ 126§ 317§ 2891-09-6554 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.oktoober 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, 20308, Narva linn Kriminaalasja arutamise aeg ja koht 15.oktoob
) § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti kandmisele 4 (neli) aastat vangistust; Narva osakonna 1-09-6554 1.1.Harju Maakohtu 11.juuli 2007.a määrusega, juhindudes KarS § 76 alusel oli vabastatud ennetähtaegselt tingimisi katseajaga kuni 27.oktoobrini 2008.a. 24.juuli 2007.a seisuga mõistetud karistuse ärakandmata osa on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 3 (kolm) päeva vangistust. Väärteomenetluse korras karistatud seitsmel korral. Rahatrahve pole tasutud.
§ 217
alusel oli kinni peetud kahtlustatavana kaks päeva, so 15.veebruarist kuni 16.veebruarini 2009.a (I kd, lk 19-22, 31) Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski (riigi poolt määratud korras) juhindudes
§-dest 306, 309, 310 lg 1, 311-313, 315, 318, 319, maakohus o t s u s t a s : RESOLUTSIOON 1.Süüdi tunnistada Viktor Filippov KarS § 118 p 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. 1.1.KarS § 68 lg 1 alusel arvata Viktor Filippovi karistuse kandmise aja hulka eelvangistuses viibitud aeg -
- – 16.veebruar
- a, s.o 2 (kaks) päeva ning lugeda tal kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 2.Viktor Filippovi suhtes käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada ja
§ 130
lg 41 alusel kohaldada Viktor Filippovi suhtes tõkendit vahistamine ja tema karistuse kandmise aja algust arvata alates 16.oktoobrist 2009.a. 3.
§ 180
lg 1, § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Viktor Filippovilt (elukoht: Xxx, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) riigituludesse menetluskulud: sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 49 (nelikümmend üheksa) krooni 30 senti (I kd, toimiku nummerdamata leht). 4.
§ 180
lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Viktor Filippovilt (elukoht: Xxx, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 3 964 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend neli) krooni 40 senti riigituludesse vandeadvokaat Vladimir Rogulski eeluurimisel osavõtu eest (I kd, lk 33-34, nummerdamata leht). 5.
§ 180
lg 1, § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Viktor Filippovilt (elukoht: Xxx, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) riigituludesse menetluskuluna ekspertiisi tasu summas 2 875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni (I kd, lk 49); 6.
§ 175
lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Narva Esimese Advokaadibüroo OÜ (asukoht: Kosmonaudi 9, 20309, Narva linn) kasuks 1 440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) krooni, sh on käibemaks 20 %, s.o 240 2
(9)1-09-6554 (kakssada nelikümmend) krooni kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski osavõtu eest kohtumenetlusest. 6.1.
§ 175
lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Viktor Filippovilt (elukoht: Xxx, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) menetluskuluna kaitsjatasu 1 440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) krooni, sh on käibemaks 20 %, s.o 240 (kakssada nelikümmend) krooni riigituludesse vandeadvokaat Vladimir Rogulski osavõtu eest kohtumenetlusest. 7.Tsiviilhagi arutatavas kriminaalasjas ei ole esitatud. 8.Narva linnas, Tallinna mnt 22 korteri 23 vaatlemisel ära võetud asitõenditega kaks nuga, (I kd, lk 10-12) tagastada
§ 126lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist Xxxle.
9.Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „Viktor Filippov, kriminaalasi 1-09-6554, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. 10.
§ 317
lg 1 ja § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanu – Xxxle (elukoht: Xxx). 10.1.Kohtuotsuse koopia edastada vangistusasutustele (teadmiseks Viktor Filippovi suhtes), Kohtute Raamatupidamiskeskusele, ringkonnaprokurörile ja kaitsjatele ning allkirja vastu süüdistatavale. Edasikaebamise kord Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Otsuse resolutiivosa kuulutatakse 16.oktoobril 2009.aastal. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 17.oktoobrist 2009.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 06.novembrist 2009.a, peale kella 16.00. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates 07.novembrist 2009.a. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. 3
(9)1-09-6554 Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. SÜÜDISTUSE SISU 1.Viktor Filippov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles alkoholijoobes 15.veebruaril 2009.aastal hommikul, korteris aadressil: Narva linn, Xxxpeale ühist alkoholi tarvitamist tekkinud tüli käigus, raske kehavigastuse tekitamise eesmärgil lõi noaga kõhu oma abikaasat Xxxt, tekitades talle kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool keskkõhus, s.o tekitamise ajal eluohtliku tervisekahjustuse. 1.1.Seega Viktor Filippov, tekitades eluohtliku tervisekahjustuse, pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ANTUD EPISOODIS ESITAS RINGKONNAPROKURÖR MIHHAIL HÜTT JÄRGMISED TÕENDID: 2.Kannatanu Xxx ütlused. 2.1.Kannatanu Xxx andis maakohtu istungil ütlused, et 15.veebruaril 2009.a aastal pärast viina tarvitamist toimus tema ja Viktor Filippovi vahel tüli. Kannatanu Xxx hakkas armukadetsema Viktor Filippovit teise naise vastu, kes elab Tallinnas, seoses sellega, et 14.veebruaril 2009.aastal tuli Viktor Filippov Tallinnast. Kannatanu Xxx selgitas, et ta on psüühiliselt ebastabiilne isik ja ei eita, et hakkas solvama Viktor Filippovit. Tema ja Viktor Filippovi vahel toimus kaklus. Kannatanu Xxx sõnade kohaselt läks ta (Xxx) kööki, kust võttis noa. Kannatanu Xxx seletas, et ei eita et võis noaga kallale minna Viktor Filippovile. Selle kähmluse protsessis oli nuga nii kannatanu Xxx käes, kui ka Viktor Filippovi käes ja nuga lihtsalt väändus ja haavas kannatanu Xxx kõhtu. 2.2.
§ 289
lg 1 alusel kannatanu Xxx ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks määras maakohus ringkonnaprokuröri Mihhail Hütti taotlusel kannatanu Xxx kohtueelses menetluses ütluste avaldamise, sest kannatanu Xxx kohtueelsel menetlusel antud ütlused on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Vandeadvokaat Vladimir Rogulski ja süüdistatav Viktor Filippov ei vaielnud vastu ringkonnaprokuröri taotlusele. 2.3.Kannatanu Xxx on kohtueelsel menetlusel (I kd, lk 1-5, 37-42) öelnud, et : “Me abiellusime 2008.a novembris. 14.veebruaril 2009.aastal kella 11.00 paiku hommikul Viktor tuli Tallinnast koju. Ta õnnitles mind Valentini päeva puhul, õhtupoolikul hakkasime Valentini päeva tähistama. Laual seisis liitriline viinapudel, suupisted ja lauanuga. Mina tegin talle etteheiteid ja meil tekkis suusõnaline tüli, tüli käigus lendas laud tükkideks. Mina lükkasin Viktorit. See oli juba enne hommikut, kui ma hakkasin teda ägedalt solvama ja etteheiteid tegema, ütlesin, et kui ta veelkord läheb selle naise juurde, siis ma samuti murran talle truudust ja mul on juba olemas meesterahvas. Viktor loomulikult solvus ja kuidagi ootamatult haaras põrandalt noa ja lõi mulle kõhtu. Ma seisin magamistoas voodi juures, tema ja ukse vahel. Pärast Viktor ise ehmus oma tegevusest, ma tõmbasin noa käest ära ja viskasin minema“. Kannatanu Xxx kinnitas maakohtu istungil, et ta ei lugenud ülekuulamise protokolli ja lihtsalt kirjutas alla. Kannatanu Xxx seletas, et eeluurimisel antud ütlused ei vasta tegelikkusele. 2.4.Süüdistatav Viktor Filippov maakohtu istungil temale esitatud süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi tunnistas ennast süüdi täielikult ning kinnitas (I kd, 26- 30), et on abielus Xxxga alates 2008.a novembrist. 14.veebruarilk 2009.aastal tuli Tallinnast kus otsis tööd ja õnnitles abikaasat Valentini päeva puhul. Õhtul olid mõlemad abikaasad keskmises joobeseisundis. Süüdistatava ja kannatanu vahel toimus tüli. Xxx armukadetes Viktor Filippovit teise naise vastu. Tüli kestis terve öö. Xxx hakkas Viktor Filippovit solvama ja pärast Xxx ütles, et 4
(9)1-09-6554 hakkab samuti talle truudust murdma. Kui Xxx ütles need sõnad truuduse murdmise kohta, siis Viktor Filippov vihastas, jooksis võõrastetuppa ja haaras põrandalt noa. Xxx seisis sel ajal magamistoas voodi juures. Viktor Filippov haaras noa ja niipea, kui haaras noa, lõi automaatselt Xxxle kõhtu. Maakohtu istungil süüdistatav Viktor Filippov ei eitanud kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. 2.5.Tunnistaja Xxx (I kd, lk 6-9) kinnitas maakohtu istungil, et 15.veebruaril 2009.aastal oli ta teenistuses ja kella 18.25 paiku sai korrapidamisest väljakutse sõita aadressile Narva linn, Xxx, kuhu sõitis kiirabi öösel saadud noavigastusele. Sündmuskohale ilmus Xxx samal päeval kella 18.50 paiku. Välisukse tegi lahti meesterahvas, kes seletas, et tema abikaasal oli noavigastus, mille ta sai tänaval veel eelõhtul ja vigastus ei ole raske. Korteri läbivaatlusel oli kindlaks tehtud, et korteriesiku põrandalt oli avastatud vereplekk maha uhutud plekkide ja paljaste jalgade verejäljed, mis viisid tuppa. 3.Peale selle, maakohus avaldas ja vahetult uuris kohtuistungil ringkonnaprokuröri taotlusel järgmised tõendeid; 3.1.sündmuskoha vaatluseprotokoll (I kd, lk 10-18) ning sinna juurde kuuluvad fototabelid, millest nähtub, et vaadeldav korter asub Narvas Xxxesimesel korrusel. Korteriesiku sissepääsu juures on põrandal sissepääsust 1m kaugusel kuivanud vereplekk suurusega 1,5x40 cm, kust lähevad külalistetuppa paljaste jalgade verejäljed suurusega 39 cm. Esikust vasakul on vannitoa uks, mille vaatlusel on põrandal ja seespool ust verised määrdunud jäljed erineva v ormi ja suurusega. Esiku vaatlusel on avastatud kaks paari naiste poolsaapad, mille vaatlusel nende pealispinnalt ega taldadelt mingeid verejälgi ei ole avastatud. Valamu juurest on avastatud mahauhutud verejäljed, valamus, pesemata sööginõude hulgast on avastatud kööginuga, mille pealispinnalt on avastatud veejäljed. Magamistoa vaatlusel on põrandal avastatud mahauhutud vereplekk suurusega 45x60 cm, verejäljed on ka sissepääsust otse asuva voodi juures, voodilinal ja vooditekil on kuivanud verejäljed. Sündmuskohalt on kaasa võetud kaks nuga; 3.2.isiku kohtuarstliku 01.aprilli 2009.a ekspertiisi akt nr 35 (lk 47-49), milles kohtuarstekspert on andnud arvamuse, et Xxxl esines kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool keskkõhus. Vigastus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise esemega (näiteks noaga), võimalik, et määruses näidatud ajal 15.veebruaril 2009.aastal. Vastavalt Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 sätestatule kõhuõõnde tungiv torke- lõikehaava põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentides puuduvad andmed Xxxl alkohoolse joobe esinemise või selle puudumise kohta 15.veebruar 2009.a 4.Süüdistatav Viktor Filippovi kaitsja omalt poolt ei taotlenud mingite tõendite uurimist. MAAKOHTU SEISUKOHT 5.Vastavalt
§-le 61 hindab maakohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühtelgi tõendil maakohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu. Maakohus, hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, loeb süüdistatava Viktor Filippovi süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks süüdistatava Viktor Filippovi, tunnistaja Xxx ütlustega ning nendega kooskõlas olevate kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega. 5.1.Kannatanu Xxx kohtumenetlusel muutis oma eeluurimisel antud ütlusi ja seletas seda sellega, et ta ei lugenud oma ütlusi, mis kirjutas menetleja ülekuulamise käigus protokolli. 5
(9)1-09-6554 Eeluurimisel Xxx kinnitas, et noaga kohtu lõi teda abikaasa Viktor Filippov, aga maakohtu istungil kannatanu kinnitas, et ta ise ründas noaga Viktor Filippovit ja kui Viktor Filippov võttis ära Xxx käest nuga, sattus Xxx juhuslikult terava noa otsa. 5.2.Seoses sellega on kohane viida kohtupraktikale RKKKo nr 3-1-1-113-06 ja nr 3-1-1-3-07 millest tuleneb, et...kohtueelses menetluses antud ütluste alusel võib teatud määral korrigeerida kohtumenetluses antud ütlusi. Võimalik on nt mäluviga, kus isik ei peegelda oma hilisemates ütlustes algsündmust ennast.... . Sellisel juhul on kohtueelses menetluses antud ütlustel nn põhiütlusi toetav, täpsustav iseloom. Kui aga on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erinevatel ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. Seega maakohus leiab, et kannatanu Xxx ei osanud arusaadavalt selgitada maakohtule miks ta erinevatel ajaperioodil andis diametraalseid vastaspoolseid ütlusi. Seetõttu maakohus ei rajane oma süüdimõistva otsuse kannatanu Xxx nii kohtueelses uurimises kui ka kohtumenetluses antud ütlustele. 5.3.Süüdistatav Viktor Filippov on järjekindlalt ja kogu aeg väitnud seda, et tüli käigus lõi noaga oma abikaasa Xxxle kõhtu. Maakohtul ei ole põhjust selles süüdistatava Viktor Filippovi ütlusi mitte uskuda, sest ainult süüdistataval Viktor Filippovil sellest seltskonnast oli motiiv kannatanu Xxx noaga löömiseks. Xxx ja Viktor Filippovi vahel alkoholi tarvitamise käigus tekkis tüli ja sõnavahetuse käigus Xxx solvas Viktor Filippovit. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja süüdistatava Viktor Filippovi ütlused riimuvad omavahel selles osas, et noaga löök toimus magamistoas, kuna magamistoas on põrandalavastatud mahauhutud vereplekk suurusega 45x60 cm. Peale selle, süüdistatav Viktor Filippov kinnitas, et Xxx peale lööki jätkas liikumist ja käis mitu korda magamistoas, köögis, korteriesikus. Selles osas süüdistatava Viktor Filippovi ütlused langevad kokku sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et korteriesiku sissepääsu juures on põrandal sissepääsust 1m kaugusel kuivanud vereplekk suurusega 1,5x 40 cm, kust lähevad külalistetuppa paljaste jalgade verejäljed suurusega 39 cm. Tunnistaja Xxx ütlustega on välistatud versioon, et noalöögi võis Xxx saada õues. Tunnistaja Xxx kinnitas, et ajal kui Xxx oli Filippovite pere korteris, olid vereplekid korteriesiku põrandal ning oli avastatud jalgade verejäljed, mis viisid tuppa. Maakohtuistungil ringkonnaprokuröri küsimusele tunnistaja Xxx vastas, et trepikojas ja õues vereplekke ta ei näinud. Kuna tunnistaja Xxx ütlused riimuvad süüdistatava ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga, siis maakohus ei näe põhjust nimetatud tunnistaja ütlusi mitte uskuda. Süüdistatava Viktor Filippovi ütlused langevad ka kokku eksperdi arvamusega, millest nähtub, et Xxxl avastatud vigastus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise esemega (näiteks) noaga võimalik, et määruses näidatud ajal-15.veebruaril 2009.aastal. 6.Maakohtu arvates on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused-süüdistatava Viktor Filippovi poolt kannatanu Xxxle ühe korra noaga kõhtu löömine, millega tekitas talle kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremale poole kõhu keskosasse, mis on eluohtlik tervisekahjustus, kohtulikul uurimisel ammendavalt tuvastamist leidnud. KarS §-s 118 sätestatud kuriteokoosseis on materiaalne, s.o tagajärge nõudev, mistõttu subjektiivse tunnuse analüüsimisel on vajalik lähtuda süüdistatava Viktor Filippovi suhtumisest tagajärge. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks 6
(9)1-09-6554 süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohustusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Seega on nii kaudsele tahtlusele kui ka kergemeelsusele omane tagajärje ettenägemine. 6.1.Maakohus ei soostu vandeadvokaat Vladimir Rogulski seisukohaga, et süüdistatav Viktor Filippov tekitas raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest. Raske tervisekahjustuse tekitamise objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises ja raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele KarS § 118 punktides loetletud tunnustest. Eluohtlik on alati selline tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Seega peab olema tegemist eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega ja nii see käsitletavas kriminaalasjas ka on. Käesoleval juhul on olemas põhjuslik seos Viktor Filippovi käitumise ja saabunud tagajärje vahel ning seega realiseeris süüdistatav Viktor Filippov KarS § 118 objektiivse külje. 6.2.Selleks, et tuvastada subjektiivne külg, tuleb piiritleda Viktor Filippovi käitumises tahtlust ja ettevaatamatust. RKKKo nr 3-1-1-28-01 tuleneb see, et kaudne tahtlus eeldab, et isik tahaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Seega peab käesoleval juhul tuvastama, et lüües noaga, pidas Viktor Filippov võimalikuks kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamist. RKKKo nr 3-1-1-12403 on sedastatud, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse võrdlusest tuleneb, et mõlemal juhul näeb isik ette tagajärge. Seega intellektuaalne element-tagajärje ettenägemine-langeb neil kahel süüteo subjektiivsel tunnusel kokku. Järelikult ei ole neid võimalik selle tunnuse alusel eristada. See saab toimuda üksnes voluntatiivse ehk tahtelise elemendi abil- kui intensiivselt suhtus isik tagajärje saabumisse, mida ta oma tegevusega tahtis saavutada. Kaudse tahtluse ja hooletuse vahel asuvat süüteo subjektiivset tunnust-kergemeelsust-ongi võimalik kaudsest tahtlusest piiritleda peamiselt voluntatiivse elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Seega tuleb Viktor Filippovi süüdimõistmisel esmalt tuvastada, kas ta nägi ette raske tervisekahjustuse saabumist ning alles seejärel saab langetada otsuse selle kohta, kas ta möönis selle saabumist või lootis selle mittesaabumisele. 6.3.RKKKo nr 3-1-1-128-06 on märkinud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. Iseäranis tuleb arvestada seda, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral on subjektiivse külje intellektuaalne moment kokkulangev, st vältimatult tuleb eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel analüüsida, kas kehavigastuse tekitamisel möönis teo toimepanija tagajärje saabumist enda tegevuse tulemina või lootis, et see ei saabu. RKKKo nr 3-1-1-142-03 p 23 on seejuures toonitanud, et isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida. Lootus, et selline tagajärg ei saabu, peab RKKKo-st nr 3-1-1-142-05 tulenevalt olema aga isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt 7
(9)1-09-6554 mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes. 6.4.Viktor Filippovil ei olnud võimalik tugineda ja tõsimeelselt loota sellistele tema poolt äratuntud ja konkreetsetele asjaoludele, mis oleks lubanud tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Maakohus leiab, et ei ole tõendatud, et Viktor Filippov läks ise abi kutsuma ja isegi kui mindi abi järgi, siis patsiendikaardi nr 1654 koopia (lk 44) järgi alles neliteist tunni pärast (noaga löök oli 15.veebruar 2009.a kell 04.00, kiirabi kutsumine 15.veebruar 2009.a kell 18.45). Seega möönis Viktor Filippov tagajärje saabumist enda tegevuse tagajärjel, tal ei olnud millelegi loota ja ta ei teinud ka ise midagi, et tagajärge ära hoida. Nimelt eeldab tahtlus (ka kaudne tahtlus) muuhulgas ka seda, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Lüües kannatanut paremale poole kõhu keskosasse, kus asuvad elutähtsad organid, kujutab inimene ette mistahes vigastusi ja mistahes tagajärge ning see kehtib ka antud juhul Viktor Filippovi kohta, kes möönis oma tegevuse käigus igasugust liiki kehavigastuste tekitamist ning see on käsitatav tahtliku teona kaudse tahtluse vormis. 7.Karistusest. 7.1.Seega Viktor Filippov, tekitades eluohtliku tervisekahjustuse, pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest seadus näeb ette karistusena vangistuse 4-12 aastat. Viktor Filippovi vastutust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 2 mõttes on süüteo toimepanemine kannatanu Xxx õigusvastase, s.o solvava käitumisega. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Viktor Filippov on varem samalaadilise kuriteo eest Harju maakohtu 26.juuni 2005.a otsusega karistatud kriminaalkorras (lk 54), mis näitab, et tegemist on vägivaldse isikuga. Samuti on Viktor Filippovit karistatud väärteomenetluse korras seitsmel korral, kolm rahatrahvi on tasumata. Tsiviilhagi käsitletavas kriminaalasjas pole esitatud. Karistamise alus on isiku süü, arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 7.2.Maakohus leiab, et arvestades Viktor Filippovi poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ning seda, et teda on varem kriminaalkorras karistatud, tuleb tema puhul kohaldada reaalset vangistust sanktsiooni alammäära lähedases määras, kuna talle pikaajalise vangistuse määramine ega ka karistusest tingimisi vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud. 7.3.Asjaolud, et väidetavalt on Viktor Filippovil olemas vabaduses tema lähedane – abikaasa Xxx, kes on raskes tervislikus seisundis, ei oma olulist tähendust karistuse mõistmisel. Küll võib see asjaolu omada tähendust vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimuse otsustamisel. 8.Käsitletavas kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud kaks nuga, mis on hoiul Narva politseiosakonnas (I kd, lk 10-12), tagastada
§ 126lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist Xxxle.
9.Valitud tõkend allkiri elukohast lahkumise keeld tühistada ning kohtusaalis kohaldada vahistamist. Maakohus leiab, et vahistamise kohaldamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni on vahistamise aluseks, et viibides vabaduses võib Viktor Filippov toime panna uusi kuritegusid. Karistusaja hulka tuleb arvata eelvangistuses viibitud kaks päeva s.o 15.-16.veebruar 2009.a (I kd, kl 19-21, 31-32). 10.Tulenevalt
§-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. 8
(9)1-09-6554 Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära suuruses, s. 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, Viktor Filippovi kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 49 (nelikümmend üheksa) krooni 30 senti. Veel on menetluskuluks Viktor Filippovi kaitsjale kohtueelse menetluse käigus väljamakstud riigi õigusabi tasu 3 964 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend neli) krooni 40 senti- määrus (I kd, lk 33-34). Menetluskuluks on ka Viktor Filippovi kaitsjale kohtumenetluse käigus väljamaksmisele kuuluv õigusabi tasu 1 440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) krooni.
§ 175
lg 1 p 5, § 180 lg 1 alusel on Viktor Filippovi menetluskuluks ekspertiisi summa 2 875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni (I kd lk 49). Mihhail Komtśatnikov maakohtunik Tiiu Karelaid rahvakohtunik 9 Velda Palm rahvakohtunik
(9)