4-08-9571/60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril
2. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-09-9571 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Tõlk - Väärteoasi Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi kaebemenetluses Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Alo Raid Vaidlustatud lahend Lõuna Politseiprefektuuri 15.09.
3. a otsus väärteoasjas nr 2602,08,017365 Menetlusalune isik Alo Raid, isikukood: 36510222718; elukoht: X Kaitsja Advokaat Pille Toom Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja komissar Hillar Leet RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 2, kohus otsustas: Kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri 15.09.
4. a otsus väärteoasjas nr 2602,08,017365, millega karistati Alo Raidi LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni), osaliselt, s.o mõistetud karistusmäära osas. Vähendada mõistetud karistusmäära ja karistada Alo Raidi LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 35 (kolmkümmend viis) trahviühikut, s.o 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011( SEB Pank) või arvele 221023778606 (Swedbank), viitenumber on
5. 1 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
6. detsembril
7. a alates kella 13.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri 15.09.
8. a otsusega väärteoasjas nr 2602,08,017365 karistati Alo Raidi liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni selle eest, et tema 30.07.
9. a kell 21.23 Tartus Sanatooriumi tänaval, juhtides mootorsõidukit pidurdas järsult, kui see polnud vajalik ohutuse tagamiseks, mistõttu toimus tagant otsasõit taga sõitnud mopeedi poolt. Liikluseeskirja nõude rikkumisega tekitati varaline kahju sõiduauto Opel Calibra reg nr XXX XXX omanikule ja mopeedi omanikule K. K sõidukitele tekitatud vigastuste näol. Menetlusalusele isikule on süüks arvatud liikluseeskirja (edaspidi LE) § 128 p 2 nõuete rikkumine. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistajate ütluste ja menetlusaluse isiku ütlustega, Alo Raidi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik Alo Raid esitas 30.09.
10. a Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja tema suhtes väärteomenetluse lõpetamist ning S. I. süüditunnistamist. Kaebuse esitaja leiab, et tema kui ees liikunud sõiduki juht, ei saa kuidagi vastutada tagapool liigelnud sõidukijuhi vigade eest. Ta jättis oma tegevusega küllalt aega ja ruumi autost ohutuks möödumiseks. Alo Raid leiab, et rollerijuht hoidis ilmselt liiga väikest pikivahet antud sõidukiiruse juures ja oli tähelepanematu, sest tema rolleril puudus pidurdusjälg üldse. Alo Raid leiab, et tema poolt pole sooritatud väärtegu liiklusseaduse § 7417 järgi, mis tähendab äkilist pidurdamist. Samuti leiab Alo Raid, et tunnistaja S. I. on liiklusõnnetuses osaline ja tema ütlused on oletused ja valekuulduste edastamine, ei haaku kuidagi tema poolt otsasõiduga. Ta on seisukohal, et mingit äkkpidurdamist ei ole toimunud, tema autol olev ABS-süsteem ei võimalda sooritada äkkpidurdust. Kohtuväline menetleja T. T. ei ole otsuse tegemisel tema vastulauses tooduga arvestanud. Tartu Maakohtu
11. 03.
12. a otsusega tühistati Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 15.09.
13. a otsus väärteoasjas nr 2602,08,017365 osaliselt, so karistuse osas ja karistati Alo Raidi LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 4200 krooni. 2 Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas 12.10.
14. a maakohtu otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu ja saatis Alo Raidi väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kohtuistungil 30.11.
15. a jäid menetlusalune isik Alo Raid ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kaitsja leidis veel, et antud asjas on tõendatud, et just S. I. põhjustas pikivahe mittehoidmisega liiklusõnnetuse ja varalise kahju kolmandatele isikutele. Kui ta oleks käitunud õiguskuuleka isikuna ja oleks hoidnud nõutud pikivahet, siis oleks olnud liiklusõnnetus välditav. Kui S. I. poleks Alo Raidi juhitavale mootorsõidukile otsa sõitnud, ei oleks tekkinud kolmandatele isikutele varalist kahju. On olemas põhjuslik seos S. I. käitumise, tema poolt LE § 129 nõuete rikkumise ja kahju tekitamise vahel. Lõuna Politseiprefektuuri 15.09.
16. a otsusega on S. I. ka selle eest karistatud. Käesolevas asja ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid Alo Raidi poolt kolmandatele isikutele varalise kahju või tervisekahjustuse põhjustamist. Seega on Alo Raidi karistamisel ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust. Samuti on kaitsja seadnud kahtluse alla tunnistajate poolt antud ütlused nende juhitud rollerite kiiruste kohta. Kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri esindaja komissar H. L. leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Liiklusõnnetusega seonduvate süütegude puhul tuleb anda õiguslik hinnang kõigile selles osalenud isikute käitumisele. Asjaolu, et S. I. karistati LE § 129 nõuete rikkumise eest ja tema tegevus on samuti kahju tekkimisega põhjuslikus seoses, ei välista Alo Raidi süüd kahju tekkimises. Mopeedijuhil oli ka õigus eeldada, et sõidukijuht käitub liikluseeskirja nõuete kohaselt, mitte ei peatu ootamatult keset sõiduteed, nagu tegi Alo Raid. Tal ei olnud vaja järsult peatuda ohutuse tagamiseks. Peatuda oleks saanud ohutult, sõites tee parempoolse ääre lähedale või teepeenrale. Selliselt peatudes pidi Alo Raid ette nägema kaasneda võivaid materiaalseid tagajärgi. II Tõendid ja kohtu põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Alo Raidi kaebus tuleb rahuldada osaliselt. LS § 7417 lg 1 alusel on võimalik mootorsõidukijuhti karistada liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Tegemist on blanketse koosseisuga, kus liiklusnõuded, mille rikkumist isikule ette heidetakse, on sätestatud liikluseeskirjas. Käesoleval juhul on selleks LE § 128 p 2, mille kohaselt juht ei tohi järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks. Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, et mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid said vigastusi. Alo Raidi ütlustega on tõendatud, et tema juhitud sõiduautol Opel Calibra, mis kuulus sel ajal AS-le KRK L, oli stange vigastatud, kahjusummat ei oska ta öelda. Sama kinnitavad ka tunnistaja R. P. ütlused. Tunnistajate S. I. ütlused tõendavad, et kuna roller jäi auto alla kinni, läks sellel esihark kõveraks. Asjaolu, et K. K. rolleril oli esihark kõver ja esiratta plastikkate 3 katki, kinnitavad veel R. P. ütlused. K. K. ütlused tõendavad, et ta viis rolleri tuttava kätte remonti, kuid kui suur remondimaksumus on, ta veel ei tea. Mõlema sõiduki vigastusi on kirjeldatud ka liiklusõnnetuse aktis (tl 12-13). Sõiduauto Opel Calibra reg nr-ga XXX XXX omanik oli liiklusõnnetuse toimumise ajal AS KRK L ja roller kuulus K. K, seega ei ole kahjustatud Alo Raidi vara, vaid varaline kahju tekkis kolmandatele isikutele. Sellega on täidetud üks LS § 7417 lg-s 1 ettenähtud väärteo koosseisuline tunnus - varalise kahju tekitamine. Järgnevalt hindab kohus, kas Alo Raid on rikkunud LE § 128 p 2 nõudeid. Alo Raidi ütluste kohaselt sõitis ta oma kodust Tartus välja, kuid märkas siis, et on kodu võtmed kaasa võtnud. Ta otsustas auto peatada ja võtmed tagasi viia. Enne peatumist vaatas ta küljepeeglisse ja nägi, et läheneb terve kamp rollerisõitjaid. Ta otsustas nad mööda lasta ja siis ümber keerata, et koju tagasi minna. Ta võttis paremale teeserva, mitte teepeenrale, pidurdas, kuid mitte järsult, ja toimus otsasõit ühe rolleripoisi poolt. Kiirus oli ca 30 km/h. S. I. ütlustest nähtub, et
17. a suvel sõitsid nad koos H. O, R. P, K. K. ja veel kahe poisiga rolleritega. Sõitu alustasid nad Raja tänavalt, keerasid sinna tänavale, kus juhtus avarii ja jõudsid Alo Raidi poolt juhitud autole järgi. Auto võttis ees hoo üles, nad sõitsid umbes 60 m sellel sabas, siis tegi auto äkkpidurduse keset teed. Tema oli sõitjatest esimene, vahe sõiduautoga oli 2-3 autopikkust ja ta sõitis autole otsa, auto tagurdas rollerile peale ja see jäi auto alla kinni. Enne pidurdamist põlesid autol ainult pidurituled. Tema kiirus oli ca 30 km/h. Tunnistaja K. K. tunnistas, et nad
18. a suve lõpupoole sõitsid na rolleritega Sanatooriumi tänaval. Nad lasid ristmikul ühe sõiduauto mööda ja sõitsid siis talle umbes 100 m järgi. Auto oli imelik, sest tal ei põlenud tuled, kuigi oli juba hämar. Auto hakkas kiiremini sõitma ja siis jäi äkki nende ees seisma, tundus et vajutas pidurid plokki. S. sõitis autole tagant otsa. S. rolleri ja sõiduauto vahe oli kuskil kolm autopikkust. Tunnistaja H. O. ütlustest nähtub samuti, et nad lasid Sanatooriumi tänava ristmikul ühe auto mööda ja hakkasid siis sellele rolleritega järgi sõitma. S. oli kõige ees, autost umbes 2-3 autopikkuse kaugusel, tema ja S. vahel oli veel üks inimene rolleriga. Kiirus oli umbes 30 km/h. Auto sõitis üsna tee keskel, ühe korra vilgutas tulesid ja siis järsku olid rattad plokkis, peale pidurdamist tagurdas ta tagasi. S. mopeedi ratas jäi auto alla. Suunda autojuht ei näidanud, põlesid ainult pidurituled, muid manöövreid auto ei teinud. Tunnistaja ei ole kindel, kas ees liikunud sõiduk sõitis kogu aeg ühesuguse kiirusega. Tunnistaja R. P. ütlused tõendavad, et tema sõitis oma rolleriga S. I. järel. Järsku üks auto pidurdas keset teed, tema sai pidama aga S. ei saanud ja sõitis autole tagant sisse, ta käis kõhuga vastu pagasnikut ja jäi rolleri peale püsti. Auto tagurdas kergelt rollerile otsa. Sündmuskoha vaatlusel on tuvastatud (protokoll tl 15), et Sanatooriumi tänava sõidutee laius on 5,15 m, pärisuunavööndis kruusase ala laius on 0,85 m ja vastassuunas 0,8 m. Sõiduauto Opel Calibra paremast esinurgast kuni sõidutee ääreni on 0,85 m ja paremast tagumisest nurgast 0,9 m. Kohus leiab, et tunnistajate S. I, K. K, H. O.ja R. P. ühesuguste ütlustega on ümber lükatud Alo Raidi ütlused selle kohta, et ta võttis paremale tee serva ja siis pidurdas. Kõik tunnistajad kinnitavad, et Alo Raidi poolt juhitud auto sõitis neil ees väikese kiirusega ca 30 km/h ilma ühtegi manöövrit tegemata ja siis pidurdas järsku. Sellised tunnistajate ütlused on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusel tuvastatuga, mille kohaselt üsna kitsal tänaval (laius 5,15 m) paiknes Opel 4 Calibra paralleelselt teega sõiduteel kruusasest alast 85-90 cm kaugusel, st mitte päris teepeenra ääres. Tunnistajad S. I. ja R. P. on kirjeldanud, et Alo Raid pidurdas äkki, järsult. Tunnistajad K. K. ja H. O. on pidurdamist kirjeldanud nii järsuna, et tundus, et „rattad olid plokkis“. Käesoleval juhul tuleb arvestada sellega, et sõiduauto kiirus oli väga väike, pidurdamine toimus kuival püsikattega teel (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll tl 15-16), mistõttu on pidurdusteekond väga lühike. S.I. on karistatud LS § 7436 lg 2 p 3 järgi selle eest, et ta ei hoidnud pikivahet. Ta ei ole väärteootsust vaidlustanud. Seega puudub tal huvitatus ja põhjus anda sündmuse kohta tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Kõigi tunnistajate ütlused liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta on ühesugused ja kohtul puudub alus nendes kahelda. Tunnistajate S. I, K. K, H. O. ja R. P. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et Alo Raid pidurdas nende ees sõites neile ootamatult ja järsult. Asjaolu, et tegemist ei olnud sujuva ohutu pidurdamisega vaid ohtliku tegevusega vaatamata väikestele kiirustele, kinnitab asjaolu, et pärast kokkupõrget liikus Alo Raidi juhitud sõiduauto tagasi, mistõttu mopeed jäi selle alla kinni. VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kuna Alo Raidile on süüks arvatud vaid LE § 128 p 2 nõuete rikkumine, ei saa kohus anda hinnangut sellele, kas Alo Raidi käitumises esines muid liiklusnõuete rikkumisi. Kaitsja on seadnud kahtluse alla tunnistajate poolt antud ütlused nende juhitud rollerite kiiruste kohta. Kohus leiab lisaks eeltoodule (tunnistajate ütluste usaldusväärsus), et käesolevas asjas puudub vajadus analüüsida tunnistajate ütlusi mopeedi kiiruste ja võimalike pikivahede pikkuse kohta, kuna need ei oma tähtsust Alo Raidi süüküsimuse lahendamisel. S. I. tegevusele on õiguslik hinnang antud tema suhtes läbi viidud väärteomenetluses. Tunnistajad ega Alo Raid ise ei ole viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis oleks tinginud järsu pidurdamise vajaduse. Kuna liiklusohtu ei olnud, mis oleks juhi järsku pidurdamist õigustanud, rikkus Alo Raid LE § 128 p 2 nõudeid. LS § 7417 puhul on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega materiaalse deliktiga. Selleks, et juht vastutaks LS § 7417 lg-s 1 ettenähtud väärteo eest, tuleb tuvastada põhjuslik seos tema poolt liiklusnõuete rikkumise ja saabunud tagajärje vahel, milleks on antud juhul varalise kahju tekkimine liiklusvahenditele. Kohus nõustub Alo Raidi kaitsjaga selles, et on tuvastatud põhjusliku seose olemasolu S. I. tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Samas ei välista ainuüksi nimetatud asjaolu teise liiklusõnnetuses osalenud juhi süüd. Kasutades nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud, on antud juhul ilmne, et ilma Alo Raidi poolt juhitud sõiduki järsu pidurdamiseta ei oleks menetlusalusele isikule etteheidetavat tagajärge, milleks on kokkupõrke tagajärjel sõidukitele varalise kahju tekitamine, saabunud. Selline tagajärg oleks olnud Alo Raidi poolt välditav, kui ta oleks peatumiseks suundunud sõidutee paremasse serva, manöövrist eelnevalt suunatulega märku andes. Hinnates Alo Raidi ja tunnistajate ütlusi kogumis, selgub, et menetlusalune isik otsis kohta, kus oleks võimalik tagasipööret sooritada, ta oli lähimast sellisest kohast mööda sõitnud ja sellele järgnevalt ei hinnanud ta liiklussituatsiooni õigesti, pidurdades sõiduteel järsult tal järel sõitvate mopeedijuhtide ees. Selline käitumine ei ole kooskõlas ohutu liiklemise põhimõtetega, mis on väljendatud LE §-s
19. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. 5 KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et Alo Raid on LE § 128 p 2 nõudeid rikkunud tahtlikult. LE § 4 kohaselt peavad kõik liiklejad täitma liikluseeskirja nõudeid. Kuna mingit ohtu liikluses ei olnud, puudus Alo Raidil vajadus järsuks pidurdamiseks. Juhina pidi ta olema vastavast keelust teadlik ja pidama võimalikuks, et ta rikub oma teoga nimetatud nõuet. Tagajärg – varaline kahju, on põhjustatud ettevaatamatusest. Tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumise korral oleks menetlusalune isik pidanud ette nägema, et tema käitumise tagajärjel võib toimuda sõidukite kokkupõrge, mille tagajärjeks võib olla nii varaline kahju kui ka inimese tervise kahjustamine. III Kohtu seisukoht karistuse osas Kehtiv LS § 7417 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Samuti on võimalik lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Väärteo toimepanemise ajal kehtiv liiklusseaduse redaktsioon (muudatus jõustus 27.12.2008) ei võimaldanud põhikaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lõuna Politseiprefektuuri 15.09.
20. a otsusega väärteoasjas nr 2602,08,017365 karistati Alo Raidi LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Alo Raidi tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 28.10.
21. a õiendi (tl 39) kohaselt on Alo Raidil üks kehtiv väärteokaristus teo eest, mis on toime pandud pärast käesolevat väärtegu. Varasemate liiklusalaste rikkumiste eest on Alo Raid määratud rahatrahvid korralikult tasunud, ning karistusandmed peaksid olema arhiveeritud vastavalt karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p-le 1, mille kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on Alo Raidi karistanud liiga karmilt. Arvestada tuleb, et Alo Raid oli selle väärteo toimepanemise ajal väärteokorras karistamata isik, et tegemist on segasüüga, mis oluliselt vähendab Alo Raidi süü suurust ning saabunud tagajärjed olid kerged – kahjustada said vähesel määral vaid mõlema juhi poolt juhitud sõidukid. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et piisavaks karistuseks, mis tagab Alo Raidi puhul KarS § 56 lg-s 1 ettenähtud eesmärkide täitmise, on LS § 7417 lg 1 sanktsiooni miinimumi lähedane rahatrahv 35 trahviühikut, so 2100 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 6