4-08-11021/12

Väärteoasi nr.4-08-11021 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 04.03.2010.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine Vartla Narva Linnavalitsuse 23.10.2008.a. kiirmenetluse otsuse nr. 0041 väärteoasjas nr NLV-2-08-0022 tühistamiseks ja väärteoasja menetluse lõpetamiseks OÜ FESTER ARENDUS, registrikood: 11040652, Esindaja: MARGE JUUR, OÜ Central Consult Vaidlustatud lahend Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud kaebus esitaja esindaja: MARGE JUUR ilma kohtuvälise menetleja esindaja: Narva Linnavalitsuse esindaja Sergei Solodov `i osavõtuta, kes oli nõus, et kaebus vaadatakse läbi ilma tema osavõtuta, samuti esitas oma seisukoha kirjalikult KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tühistada Narva Linnavalitsuse 23.10.2008.a. kiirmenetluse otsus nr. 0041 väärteoasjas nr NLV2-08-0022 ning juhindudes VTMS § 30 lg.1 p.1 lõpetada väärteo asjas nr. 4 – 08 – 11021 (NLV-2-08-0022) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg. 2 ettenähtud väärteo toimepanemises menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Narva Linnavalitsuse spetsialisti Valeri S 23.10.2008.a. kiirmenetluse otsusega nr. 0041 väärteoasjas nr NLV-2-08-0022 tehtud otsusega tuvastati, et

1. juunil 2008.a. Narva, Kersti M OÜ Fester Arendus juhatuse liikmena, OÜ Fester Arenduse huvides, eiras ehitise omaniku kohustusi, jättes tagamata Narva linna heakorraeeskirja täitmise aadressil Narvas . Kasutusel mitteoleva ehitise hoone esimese ja teise korruse avad olid sulgemata. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Menetlusalune isik OÜ Fester Arendus rikkus seega Narva linna heakorra eeskirja nõudeid pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg. 2 järgi. Võttes aluseks eeltoodut määras kohtuväline menetleja OÜ Fester Arendusele Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg. 2 karistuseks rahatrahvi 10000,00 krooni KAEBUSE SISU OÜ Fester Arendus kaitsja Marge Juur esitas 06.11.2008.a. Viru Maakohtule Narva kohtumajja kaebuse, milles palus Narva Linnavalitsuse 23.10.2008.a. kiirmenetluse otsuse nr 0041 väärteoasjas nr NLV-2-08-0022 tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada. Alternatiivina palus kaebuse esitaja esindaja vähendada rahatrahvi, kohaldada hoiatusmenetlust ja määrata hoiatustrahv. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.01.2010.a. määrusega väärteoasjas 4 – 08 – 11021 saadeti esitatud kaebus vastavalt kaebuse esitaja asukohal arutamiseks Harju Maakohtule.
2. Faktilised asjaolud OÜ Fester Arendus leiab, et tema suhtes puudus alus KOKS § 662 lg. 2 kohaldamiseks ja ta ei ole rikkunud Narva linna heakorraeeskirja. Kohtuvälise menetleja tegevuses ilmnesid olulised menetlusnormide rikkumised, mistõttu taotleb kaebuse esitaja otsuse täies osas tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.
3. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja esindaja selgitab, et kaebuse esitaja omandas ehitise Narvas (3-korruseline hoone) 03.02.2006.a. vallasasjana. Erastamistoimingud on lõpetamata ja detailplaneering kehtestamisel, mistõttu on hoone hetkel kasutuses mitteolev. Hoone asukoht on avalikkusele varjujääv, sinna viib eraldi rajana umbtee ja hoone ei ole Kalda tänavalt otseselt nähtav ega möödakäidav. Hoone jääb piiritsooni. Seega ei ole hoone avalik koht, mis linnaelanikele või linna suhtes silma jääks. Kaebuse esitaja on hoidnud ehitist korras, tagades hoone heakorra. Muuhulgas on kaebuse esitaja sulgenud hoone kõik avad (akendel trellid või puidust katted, uks suletud). Kaebuse esitajast mittesõltuvatel asjaoludel on õnnestunud kaebajale teadmata isikutel (vandaalitsejatel) korduvalt avakatted lõhkuda. Iga taolise lõhkumise järel on kaebuse esitaja sellest teadasaamise järel tellinud ja teostanud avade sulgemistööd. 09.07.2008.a kutsuti kaebuse esitaja seaduslik esindaja juhatuse liige Kersti M kohtuvälise menetleja (spetsialist Valeri S) juurde ja koostati tunnistaja ülekuulamise protokoll (Lisa 2). Protokollis märgib kaebuse esitaja esindaja, et „oleme korduvalt üritanud korda teha, hoone avasid sulgeda, kuid neid on korduvalt lõhutud. Oleme püstitanud Hoone kõrvale ka kaks märki sissesõidu keeld ning territooriumile sisenemine ainult valdaja loaga.“ (ütluste p 4). Nimetatud kohtumisel selgitas spetsialist Valeri S Kersti M , et ta ei määra OÜ Fester Arendus karistust, kui viimane sulgeb I korrusel (ainult I korrusel !) lõhutud avad, kust võiks soovimatud isikud sisse ronida, ja koristab lõhutud aknaklaasi killud (mida Valeri S oli tuvastanud) hiljemalt
4. augustiks 2008.a. Tähtaeg märgiti ka protokolli (p 4) Akende ees olevaid trelle pidas Valeri S piisavaks olevaks avade sulgemise mõttes. Kersti M ei selgitatud menetluslikke õigusi ja 2 kohustusi ega edasisi kohtuvälise menetleja samme (sh võimalik karistusotsus) ja tema arusaama kohaselt peale nimetatud kohustuste täitmist menetlus lihtsalt lõpetatakse, kuna rikkumine polnud tekkinud OÜ Fester Arendus süül ja oli vähetähtis. Esialgu jäi kaebaja esitajale üldse mulje, et teda kuulatakse üle tunnistajana, kuna keegi oli vandaalitsenud ja tema kinnistu aknaid sisse visanud. OÜ Fester Arendus teostas nõutud avade sulgemise ja puruksvisatud klaasi eemaldamise tööd 15.augustiks 2008.a. Seetõttu tuli 23.10.2008.a uus väljakutsumine ja kiirmenetluse otsus koos rahatrahvi (mitte nt hoiatustrahvi) määramisena kaebuse esitajale (sisuliselt tunnistajale) üllatusena ning kaebuse esitaja peab seda otsitud rikkumiseks ja pahatahtlikuks karistamiseks. Kaebuse esitaja esindaja märgib, et rikkumist ei pannud toime OÜ Fester Arendus. Kui füüsilise isiku puhul peab väärteo toime panema isiklikult, siis juriidilise isiku puhul peab rikkumise toime panema organi liige või juhtivtöötaja, tegu peab olema toime pandud juriidilise isiku huvides ja sellele peab järgnema teatud kasu. Antud juhul neid tunnuseid rikkumises ei esine. Kaebuse esitaja sai kohtuväliselt menetlejalt teada, et tema poolt suletud hoone avad on tõenäoliselt vandaalitsejate poolt lõhutud ja kohtuväline menetleja andis selle kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebuse esitaja kõrvaldas puudused. Kaebuse esitaja leiab, et sellega olekski asi pidanud piirduma. Ka Narva Linnavolikogu määrusega 06.03.2008 nr 16 kinnitatud „Narva linna heakorra eeskiri“ (edaspidi Eeskiri) § 1 lg 3 kohaselt teeb linnavalitsus rikkumise korral ettekirjutuse nõudega määruses kehtestatud kohustuste täitmise kohta, hoiatades ettekirjutuse mittetäitmisel seadusega ettenähtud sunnivahendite rakendamisest. Väärteotoimikus sisaldub Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 09.04.
5. a teade kaebuse esitajale Eeskirja jõustumise kohta, paludes seda järgida ja teavitades muuhulgas karistustest, kui puudusi ei likvideerita. See oli informatiivne kiri seadusemuudatuse kohta, kus ei ole tuvastatud mingit rikkumist ega paluta konkreetset puudust likvideerida. Korrektse ettekirjutuse tegemisel oleks sarnaselt antud olukorrale saanud kaebuse esitaja teadlikuks puudusest ja selle likvideerinud. Ka Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 53 alusel jätab vähetähtsa väärteo puhul kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku karistamata ja määrab hoiatustrahvi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohtuväline menetleja hoiatustrahvi jätta määramata ja piirduda menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega, kui ta leiab, et menetlusaluse isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav. Kaebuse esitaja arusaama järgi pidaski 09.07.2008.a ülekuulamisel kohtuväline menetleja väärtegu vähetähtsaks, kuna andis ehitise puuduste likvideerimiseks täiendava tähtaja, mis on sarnane hoiatamismenetlusele. Nagu eelpool mainitud ei asu hoone ka avalikult käidavas kohas, mis oleks võinud riivata nende pisilõhkumiste osas linnapilti või häirida linnakodanikke. Samuti ei põhjustanud avade mittesulgemist kaebuse esitaja (sh enda huvides või kasu saamise eesmärgil). Vastupidisel juhul oleks võinud vähetähtsuses kahelda. Isiku karistamisel ei tohi olla eesmärgiks võimalikult suure karistuse kohaldamine. Lisaks avaldab kaebuse esitaja esindaja, et kohtuvälise menetleja toime pannud olulised menetlusnormide rikkumised. Otsuses pole kirjas, mis normi rikuti (viitega §, lg, p). Väärteo kirjelduses on märgitud „jättes tagamata Narva linna heakorraeeskirja täitmise“. Ei ole viidatud Eeskirja ühelegi paragrahvile, lõikele ega punktile. Loodetavasti ei heideta kaebuse esitajale ette kogu Eeskirja rikkumist. 3 Heakorratööd on Eeskirja § 2 lg 5 tähenduses „tolmu, liiva, prahi, lume ja jää koristamine ning libedusetõrje teostamine, muru ja rohu niitmine.“ Selliste tööde mittetegemist ei saa kindlasti kaebuse esitajale süüks panna. Otsuse väärteo kirjelduse osas sisaldub ka lause „Kasutusel mitteoleva ehitise hoone esimese ja teise korruse avad olid sulgemata. „ (ei ole arusaadav, kas see on täiendav rikkumine või täpsustav). Heakorranõuded ehitisele on toodud Eeskirja § lg 1 kokku viieteistkümnes punktis. Avade sulgemist käsitleb viidatud normi p 5), mille kohaselt ehitise korras hoidmiseks tuleb: kasutusel mitteoleva ehitise suhtes tagada ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakord ning vältida hoone varisemisohtlikus, sulgeda ülalnimetatud hoone kõik avad kaasaarvatud teise korruseni ja võimalusel ka krundile. Hoone pole kindlasti varisemisohtlik. Eelpool mainitud avade sulgemise probleemi võib siit tuletada. Kuna aga väärteokoosseisud on blanketsed süüteokoosseisud, eeldavad nad konkreetse õigusaktis sätestatud nõuete rikkumist. Antud juhul ei ole otsuses konkreetselt märgitud, mis nõuetega isiku tegevus ei ole kooskõlas. KOKS § 662 lg 2 sisaldub üksnes vastutus. Otsuses puuduvad väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid (VTMS § 57 lg 1 p 8). Otsusest ei nähtu, millised asjaolud luges kohtuväline menetleja tõendatuks ja millistele konkreetsetele tõenditele ta sealjuures tugines. Kaebuse esitaja leiab, et eeltoodu alusel ei ole kohtuväline menetleja otsust piisavalt põhistanud, mis on VTMS § 170 lg 1 p 7 mõttes oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses välja toonud teatud õigusaktis sätestatud nõuete rikkumist. Ta on viidanud vaid Eeskirjale tervikuna. Täiendavalt esinevad puudused koostatud protokollides. Tunnistaja ülekuulamise protokollis 09.07.2008.a. on märgitud tunnistaja õigused vene keeles, millest kaebuse esitaja aru ei saanud ja neid ka talle eesti keeles ei selgitatud, võeti vaid allkiri. Kaebuse esitaja leiab, et õigused peaksid olema edastatud eesti keeles ja neid tuleb ka eraldi arusaadavalt selgitada, mitte võtta ainult isiku allkiri trükitud blanketile. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kiirmenetluses 23.10.2008.a. puuduvad andmed juriidilise isiku seadusliku esindaja kohta. Kaebuse esitaja esindaja avaldab, et juhul kui kohus siiski leiab, et ei ole alust otsust täielikult tühistada, palub kaebaja eeltoodu alusel alternatiivsena vähendada rahatrahvi hoiatustrahvi määramise teel. Kaebuse esitaja peab mõistlikuks trahviks 1000,00 krooni, mis on hoiatustrahvi maksimummääraks (VTMS § 53 lg 1 p 2). Kohus juhindub VTMS § 30 lg.1 p.1, § 132 p. 3, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4 5