4-09-24876/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2010.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-09-24876 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kaja Aljamaa Väärteoasi Sergei Petrov’i kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 19.10.2009 otsusele väärteoasjas nr 2510,09,005423 Menetlusalune isik Sergei Petrov, isikukood 36808050288, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, töötab xxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuur Paide politseijaoskond Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalesid Sergei Petrov ja politseiametnik Ülle Koha Resolutsioon Jätta Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 2510,09,005423 muutmata ja kaebus rahuldamata. 19.10.2010.a otsus väärteoasjas nr Lubada tasuda rahatrahv (10620 kr) ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ¼ osa tasumisega igas kuus tasumisega Rahandusministeeriumi arvele ASis SEB Pank 10220034796011 või ASis Swedbank 221023778606, mõlemal juhul viitenumber
2. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Väärteo kohtueelne menetlus Väärteoasja otsuse järgi on menetlusalust isikut karistatud liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga 177 trahviühikut, mis on 10620 krooni, selle eest, et juhtis mootorsõidukit seisundis, mille puhul ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,48 mg, tuvastamise tulemus 0,53 mg/l. Lisakaristuseks on kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kaebuse nõuded ja motiivid Kaebuse esitaja põhjendab ja selgitab, et on nõus karistamisega, kuid teda on liiga karmilt karistatud. Kahetseb puhtsüdamlikult toime pandud tegu. Ta on olnud seaduskuuulekas inimene. Lisakaristuse tulemusena jääb ise ilma tööta, sest töötab üle vabariigi tellimusi täites füüsilisest isikust ettevõtjana, mis seisneb pottsepa töö tegemises. Töö leidmine on praeguse majandusolukorras niigi raske ja ilma juhtimisõiguseta muutub võimatuks, sest vajab pidevalt autot. Kaebuses palutakse karistuse vähendamist ja rahatrahvi ajatamist. Taotleb kohtuistungist osavõttu. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Määratud rahatrahv on üle keskmise, mida näeb ette LS § 7419 lg 2 sanktsiooni trahvimäär. Lisakaristuse tähtaeg on 1/3, mida märgitud paragrahv ette näeb. Kaebaja süü on leidnud tõendamist. Ise tunnistas samuti alkoholi tarvitamist eelmisel päeval. Otsuse tegemisel ei olnud raskendavaid ega kergendavad asjaolusid. Teda on varem samasuguse rikkumise eest karistatud lisakaristusega. Tööl käimine ega varasem karistamine ei ole takistanud ega pannud hoiduma rikkumise toimepanemisest. Kohtumenetlus Kohtuistungil menetlusalune isik jääb oma kaebuse juurde, kuid muudab kaebuse taotluse osa. Ta ei vaidlusta rahalise karistuse suurust, vaid peab vajalikuks seda lubada tasuda 4 kuu jooksul osade kaupa. Lisakaristuse palub jätta kohaldamata. Nii saaks jätkata autoga tööl käimist ja tegemist, sest töö on üle Eesti, samuti pere toitmist ja ei jääks tööta. Auto on talle töövahend. Kohtuvaidluses jääb sama taotluse juurde. Kohtuväline menetleja jääb arvamuse juurde, et kaebust ei saa rahuldada. Alkoholi tarvitamine on leidnud tõendamist. Kui seadus lubab alkoholipiirmääraks 0,1 mg, siis selles asjas oli ületamine pea 5 korda. Veel selgitab, miks on selline karistus määratud. Nimelt on menetlusalusel isikul olnud samasuguse väärteo eest samasugune karistus, mis ei ole suutnud teda muuta seaduskuulekaks. Karistused, mis on varem määratud ja jõustunud, ei ole kustunud, sest väärtegude toimepanemine on jätkunud enne karistusregistrist kustutamist. Kohaldatud karistus on igati põhjendatud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Menetlusaluse isiku puhul on tuvastatud väärteo toimepanemine, milleks on sõiduki juhtimine lubatust kõrgema alkoholipiirmääraga. Karistus on talle määratud vastavlt LS §-s 7419 lg 2-s sätestatule, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,48 milligrammi, mis on eeltoodu järgi karistatav määr. Kohtuväline menetleja on otsustanud karistada rahatrahviga 177 trahviühikut võimalikust karistuse liikide valikust ja lisakaristusega. Menetleja on kasutanud sama paragrahvi
3. lõikest tulenevat, mis lubab kohaldada süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuust kuni 1 aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Menetlusaluse isiku karistuseks väärteo eest lisaks rahatrahvile on juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohus on asja lahendamise käigus jõudnud tõendite hindamise tagajärjel veendumusele, et menetlusalune isik on märgitud väärteo toime pannud kindlakstehtud ajal ja kohas. Peale tõendite, milleks on alkoholimäära tuvastamise dokumendid, menetlusaluse isiku kirjalik ütlus, juhtimiselt kõrvaldamise otsus, on isik ise tunnistanud kohtuistungil, et oli alkoholi tarvitanud eelmise päeva õhtul ning juhtima asudes ei kontrollinud endast, kas on kaine või mitte. Kohus leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on leidnud tõendamist. Seega on igati põhjendatud tema karistamine. Põhikaristusega on menetlusalune isik nõustunud. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus teo raskusele. Põhikaristus ületab keskmist rahatrahvi määra samasuguse varasema liiklusalase väärteo karistuse pärast ja see ei ole kustunud jätkuvalt väärtegude toimepanemise tõttu. 2 Kaebuse esitamise on menetlusalune isik ette võtnud sellepärast, et lisakaristus põhjustab tema tööta jäämise ning selletõttu ei suuda peret ülalpidada, mis on olulised asjaolud, mille tõttu tuleks tühistada lisakaristuse kohaldamine. Kohtu hinnangul on määratud lisakaristus vastavalt liiklusseaduse sättele ning on põhjendatud sellega, et varasem karistus ei mõjunud ärahoidvalt ega pannud käituma seaduskuulekalt. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusseadustiku (KarS) §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sellest on kohtuväline menetleja lähtunud. Tuvastatud ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Samuti kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid, mis tulenevad karistusseadustikust. Puhtsüdamlik kahetsus ilmes alles kohtumenetluses. Olles üle kontrollinud tuvastatud väärteo asjaolud leiab kohus, et menetlusalune isik on süüdi. Tegu on õigesti kvalfitseeritud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud rikkumise raskusastet ja juhi isikut ning karistus ei ole ülemäära suur. Lähtutud on sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra suuremast määra, mis on ka põhjenduse leidnud, ja lisakaristuse puhul lähtud sanktsiooni minimaalse määra lähedast määra. Arvestatud on, et tegemist on korduva liikluseeskirja nõuete rikkumisega. Kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust. Puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Küll aga on vajalik rahatrahvi osatamise osas teha täpsustus. Selgituseks lisab kohus seda, et karistamise otsustamisel on otsustajal otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Kahjuks ei ole asjas kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauset, mis oleks andnud menetlejale rohkem teavet isiku seisukohtadest. Ometi on väärteoprotokollis märgitud võimalus kasutada vastulause esitamist 15 päeva jooksul peale väärteoprotokolli koostamist. Menetlusalune isik ei ole tutvunud väärteoprotokolli teise leheküljega, kust oleks saanud oma ootustele ja tekkinud küsimustele kiiremad vastused. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise, ning juulist 2009 on veelgi karmistanud sanktsioone. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Asjas ei esine ühest arusaamist, et liikluseeskirjadest tuleb igal ajal ja alati kinni pidada, olla peale alkoholi tarvitamist eriti hoolikas järgmisel päeval. Ei ole teinud järeldus ega kaalunud, kas ikka on alkoholi mõju kadunud. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et väärteoasja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning LS §-st 7419 lg
4. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3