4-09-9382/11

Väärteoasi nr.4-09-9382 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 05.11.2009.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 13.05.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,006898 Raul Kaidro karistamises LS § 7422 lg 3,5 järgi Kaebuse esitanud isik RAUL KAIDRO, isikukood 37702272723, elukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Raul Kaidro Kaitsja Indrek Sirk kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu LÕPPOSA Jätta Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 13.05.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,006898 muutmata ja Raul Kaidro kaebus rahuldamata. Jätta rahuldamata Raul Kaidro taotlus õigusabikulude hüvitamise nõudes. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. KAEVATAV OTSUS Raul Kaidrot karistati LS § 7422 lg 3,5 alusel rahatrahviga 9000.- krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selle eest, et tema 12.04.2009.a. kella 14.25 ajal Harju maakonnas Kose vallas Tallinn-Tartu-Võru - Luhamaa tee

1. kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 71 km/h võrra, sõites kiirusega 166+-5 km/h. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist põhjusel, et Raul Kaidrole etteheidetav väärtegu ei ole tõendatud. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendatud, miks ta ei ole arvestanud menetlusaluse isiku ütlustega ja ei ole kõrvaldanud vastuolusid. Kaebuse kohaselt on kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis märgitud, et mõõdeti eemalduva sõiduki kiirust, Marilin Vaarik tunnistajana ülekuulamise protokollis on öelnud aga, et mõõtis läheneva sõiduki kiirust. Vale on kohtuvälise menetleja otsuses esitatud väide, et Juuro/Vaarik patrull järgnes koheselt rikkujale. Tegelikkuses sõitsid Vaarik ja Juuro Raul Kaidro peatamise kohta alles pärast seda, kui Raul Kaidro peatanud politseipatrull teatas neile Raul Kaidro peatamisest. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole antud hinnangut sellele, miks pidi Raul Kaidro otse politseipatrulli juures asuma intensiivselt kiirendama, kuid teise patrulli asukohta jõudes oli kiirus lubatu piires. Kohtuvälise menetleja seisukoht, et Raul Kaidro tunti ära riiete järgi, ei ole õige. Kiirust mõõtnud patrull andis raadio teel teisele patrullile edasi mootorratturi kirjelduse ja see kirjeldus oli oluliselt erinev Marilin Vaariku ja Peeter Juuro ülekuulamise protokollis kajastatust. Ülekuulamisprotokollis andsid nad isikukirjelduse, olles tema kõrval. Seega kirjeldasid nad mitte mõõtmise kohal nähtut, vaid peatamise kohal nähtut. Eeltoodu alusel taotletakse Raul Kaidrole tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Raul Kaidro ütluste kohaselt sõitis ta 12.aprillil 2009.a. mootorrattaga Tartust Tallinnasse. Harju maakonnas peale Kose asulat Tallinna poole seisis politseivärvides auto, kuid see patrull teda ei peatanud. Vahetult enne kiirtee algust peatas teda eravärvides autost väljunud politseinik ja küsis: „Kas sina oledki see, kes kihutas“. Neile olevat teatatud, et ta olevat eespool kiirust ületanud. Kuna ta eitas kiiruse ületamist, kutsuti raadio teel kohale see patrull, kes väidetavalt tema kiiruse ületamise fikseeris. Teine patrull tuli kohale ja talle vormistati väärteoprotokoll. Oma riietuse kohta ütles Raul Kaidro, et tal olid jalas valge-musta-halliruudulised pikad püksid, seljas tume nahkjope ja peas tume kiiver. Kohtus kuulati tunnistajana üle politseitöötaja Marilin Vaarik, kes oli mõõtnud esimese patrulli koosseisus kiirust. Tunnistaja ütluste kohaselt mõõtis ta kiirust mõõteseadmega Stalker. Mootorratas tuli Tartu poolt ja sõitis Tallinna suunas. Algul tuli mootorratas rahulikult, kui aga politseiautost möödus, kiirendas. Ta mõõtis mootorratta kiirust järgi, s.t. mõõtis eemalduva mootorratta kiirust. Kuna Tallinna pool oli teine politseipatrull, ei hakanud nad mootorrattale järgi sõitma, vaid edastasid teisele patrullile teate koos kiiruseületaja riietuse kirjeldusega. Teine patrull pidas mootorratta kinni ja siis läksid nad tuvastama, kas on tegemist sama mootorrattaga, mille kiirust ta oli mõõtnud. Tuvastasid mootorratast juhtinud isiku tema riietuse järgi. Tunnistaja ütluste kohaselt samasuguse riietusega, s.t. kirjude pükstega mootorrattureid neist tol päeval ei möödunud. Tunnistaja Peeter Juuro ütluste kohaselt oli ta 12.aprillil 2009.a. Kose vallas patrullis koos Marilin Vaarikuga. Lõuna paiku möödus neist Tallinna suunas mootorratas, mille kiirus neist möödudes oli normaalne, kuid eemaldudes mootorratas kiirendas. Paarimees Marilin Vaarik mõõtis Stalkeriga tema kiiruseks 166 km/h. Kuna mootorratta kiirus oli suur, ei üritanud nad talle järgi sõita. Mootorratturi tunnusmärgid anti edasi eespool olevale teisele patrullile, mille koosseisus olid Nataly Pavljuk ja Mario Luuk. Mõne aja pärast kutsus teine patrull neid enda juurde, sest nad olid mootorratta kinni pidanud. Kohale jõudes tundis ta ära selle mootorratturi, sest tal oli väga eriline riietus – valge-tumedaruudulised püksid ja tume jope. Tänu pükstele ta meelde jäi. Algul kaebuse esitaja eitas kiiruse ületamist, kuid siis tunnistas, et kiirendas tõepoolest. Peale tema ei möödunud sellel teelõigul sellel päeval neist ühtki teist mootorratast. Tunnistaja Mario Luuk, kes oli Raul Kaidro peatanud politseipatrulli koosseisus, ütluste kohaselt andis eemalolev patrull neile edasi teate, et linna poole sõidab tume mootorratas, mille kiirus on 2 lubatust üle ja paluti see mootorratas kinni pidada. Mootorratturi kirjelduseks öeldi, et tal on jalas kirjud püksid. Kuna aega on mööda läinud, ei mäletanud tunnistaja kohtuistungil sõnasõnalt enam neile edastatud pükste kirjeldust. Algul peatas ta ühe rohelise riietusega mootorratturi, kuigi see ei vastanud teise patrulli poolt antud kirjeldusele, kuid ta peatas kontrollimiseks kõik mootorrattad. Siis peatas ta ka ruuduliste pükstega mootorratturi. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta seal patrullis olles kahe-kolme tunni jooksul vaid neid kahte mootorratast. Ruuduliste pükstega mootorratturiga hakkas edasi tegelema Nataly Pavljuk. Tunnistaja Nataly Pavljuki ütluste kohaselt, olles 12.aprillil 2009.a. patrullis Tallinn-Tartu maanteel, teatas neist eemal asuv teine patrull, et nende suunas tuleb mootorratas lubatust suurema kiirusega ja et mootorratturil on seljas midagi tumedat ja jalas ebatavalised ruudulised püksid, et tal ei ole seljas tavalist mootorratturi riietust. Mario Luuk pidas algul kinni ühe rohelist värvi mootorratta, mille juhi kostüüm oli ka roheline, seejärel pidas kinni aga ruuduliste või jooneliste pükstega mootorratturi. Tunnistaja kutse peale tuli kohale ka teine patrull ja nad ütlesid, et see on sama rattur, mille riietuse kirjelduse nad edastasid. Autos väärteoprotokolli vormistamise ajal mootorrattur algul ütles, et see pole tema kiirus, aga siis uuris, kui suur on trahv ja palus, et kirjutataks kiiruse number väiksemana. Seda, kas peale nende kahe oli veel tol päeval mootorrattaid liikvel, tunnistaja ei mäletanud. Kohtus kuulati ka patrullide-vahelise kõne salvestust ning oli kuulda, kuidas Peeter Juuro ütleb Nataly Pavljukile, et mootorratturi püksid peavad olema valgekirjud mingite valgete ja tumedatega. Hinnanud tõendeid kogumis, leidis kohus, et on tõendamist leidnud Raul Kaidro ütlustega ja Tartu Lõunakeskuse Statoili tankla videosalvestusega, et 12.aprillil 2009.a. kella 12.45 ajal tankis Raul Kaidro Tartus Lõunakeskuse tanklas mootorratast. Raul Kaidro ütlustega on tõendatud, et peale tankimist hakkas ta sõitma Tallinnasse ja et tal oli seljas tume nahkjope, jalas valge-musta-halliruudulised pikad püksid ja peas tume kiiver. Raul Kaidro ütlustega on tõendatud ka, et peale Koset seisis liikluspolitsei patrull ning et ta peatati mitte selle patrulli poolt, vaid hiljem eravärvides politseiautost väljunud politseitöötajate poolt. Kuna Raul Kaidro tunnistas, et nägi peale Koset politseipatrulli, sõitis ta järelikult mööda TartuTallinna maanteed, mille ääres peale Koset Tallinna poole seisid politseitöötajad Marilin Vaarik ja Peeter Juuro ja ta möödus sellest patrullist. Raul Kaidro ütlustega ja väärteotoimikus lk. 11 ülemisel pildil oleva fotoga Raul Kaidrost on tõendatud, et tal olid jalas valge-mustahalliruudulised püksid. Menetlusaluse isiku kaitsja arvates ei identifitseeritud juhti piisava põhjalikkusega. Kiirust mõõtnud politseiametnikud ei näinud mootorratta registreerimismärki ja isikukirjeldus esitati järgmisele patrullile sedavõrd üldsõnaliselt, et selle põhjal konkreetse isiku tuvastamine oli võimatu. Ainus kirjeldus, mis edasi anti, oli, et selle püksid peavad olema valgekirjud mingite valgete ja tumedatega. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et Vaarik-Juuro patrull edastas Pavljuk-Luuk patrullile mootorratturi pükste kirjeldusena ainult, et püksid peavad olema valgekirjud mingite valgete ja tumedatega. Sellise kirjelduse on Peeter Juuro välja öelnud küll, aga ta on teinud seda kell 14.36.25 peale Tallinna pool asunud patrulli poolt rohelises kostüümis mootorratturi kinnipidamist. Ta on seda öelnud vastuseks Nataly Pavljuki sõnadele, et see ei ole see, see on üleni roheline nagu konn. Enne seda vestlust aga oli patrullide vahel samuti side, sest vahetult peale Malilin Vaariku poolt mootorratta kiiruse mõõtmist, s.o. kell 14.25 edastas ta Tallinna pool asuvale patrullile teate kiirust ületanud mootorrattast ja palve see kinni pidada. Selle kõneluse helisalvestus aga puudub (politseitöötajad ei mäletanud, millise sidevahendiga teade edastati), mistõttu kohus saab selles osas, kuidas anti esimest korda edasi mootorratturi pükste kirjeldus, tugineda vaid politseitöötajate ütlustele. Kuna teate võttis vastu Nataly Pavljuk, kuulis tema vahetult mootorratturi riiete kirjeldust ja see oli järgmine: seljas midagi tumedat, jalas mingid ebatavalised ruudulised püksid. Selline kirjeldus vastab Raul Kaidro jalas olnud pükste mustrile. Tegelikult ei ole ka midagi valesti 3 Peeter Juuro poolt hiljem öeldus, sest ei ole vale öelda ruudulise kohta ka „kirju“. Igal juhul ei olnud tegemist ühevärviliste pükstega ja kaugelt liikuvat objekti nähes võib ruuduline muster tunduda lihtsalt kirjuna. Seda tõendab väärteotoimiku lk. 11 olev alumine foto, millel Raul Kaidrot on pildistatud 30 meetri kauguselt. Aga umbes nii kaugelt nägid teda teel sõitmas ka Marilin Vaarik ja Peeter Juuro. Tunnistaja Mario Luuk ütluste kohaselt nägi ta selle koha peal patrullis olles vaid kahte mootorratast, üks oli üleni rohelist värvi rohelises kostüümis mootorratturiga ning teine Raul Kaidro mootorratas. Tunnistaja Marilin Vaariku ütluste kohaselt ei möödunud neist tol päeval ühtegi teist mootorratast, mille juhil oleks olnud samasugune riietus kui Raul Kaidrol. Peeter Juuro sõnul aga sellel teelõigul ei sõitnud neist mööda ühtegi teist mootorratast. Neid ütlusi ei ole kummutatud. Peeter Juuro ütlustest tulenevalt pidi rohelise kostüümiga mootorrattur sõitma järelikult Tallinn-Tartu maanteele patrullide-vahelisel teelõigul mingilt kõrvalteelt. Nii Raul Kaidro kui politseitöötajate ütlustega on tõendatud, et kahe politseipatrulli vahel, s.o. umbes 12 kilomeetri ulatuses oli kaks ristmikku. Kuna Raul Kaidro mootorratta kiirust mõõtnud patrullist peale tema rohkem mootorrattaid mööda ei sõitnud, vähemalt selliseid, mille juhil oleksid olnud Raul Kaidro pükstega sarnased püksid, ei saanud Marilin Vaariku poolt mõõdetud kiirus 166 km/h järelikult olla kellegi teise kui Raul Kaidro poolt juhitud mootorratta kiirus. Seega ei oma Raul Kaidro kui mootorrattaga kiirust ületanud isiku identifitseerimisel ka tähtsust, et kohtuväline menetleja ei viinud läbi KrMS § 81 kohaselt äratundmiseks esitamist, millist menetlusnõuete rikkumist menetlusaluse isiku kaitsja kohtuvälisele menetlejale ette heitis. Kaitsja poolt oli tõstatatud ka probleem sellest, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist ei nähtu, millist kiirusmõõteseadet tegelikkuses kasutati. Tõepoolest on kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ristike tehtud Stalkeri ette, kuid number on kirjutatud Ultra Lyte taha. Kohtuistungil nimetatud vastuolu kõrvaldati Marilin Vaariku ja Peeter Juuro ütlustega, mille kohaselt Marilin Vaarik mõõtis kiirust Stalkeriga. Marilin Vaarik tunnistas kohtus oma eksimust kiirusmõõteseadme numbri märkimise kohta mitteõige seadme nimetuse taha. Kaitsja leidis veel, et tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna Marilin Vaarik on kohtuvälises menetluses ülekuulamisel öelnud, et mõõtis läheneva sõiduki kiirust, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti aga kiirust eemalduval sõidukil. Ka on Peeter Juuro öelnud ülekuulamisprotokollis, et mõõdeti eemalduva sõiduki kiirust. Antud asjaolu kohta selgitas Marilin Vaarik kohtuistungil, et ta mõõtis mootorratta kiirust siis, kui see eemaldus neist, sest alles siis alustas sõiduk kiirendamist. Tegelikult ei ole kohtu arvates tunnistaja ütlustes vastuolu. Marilin Vaariku ülekuulamisprotokollis olevat lauset „Sellel ajal fikseerisin kiirusemõõtjaga Stalker as 004021 Tartu poolt läheneva mootorratta kiiruseks 166 km/h“ tõlgendab kohus selliselt, et mõõdeti Tartu poolt läheneva sõiduki kiirust, s.t. väljend „läheneva“ iseloomustab mitte kiiruse mõõtmise viisi, vaid seda, kust poolt mootorratas patrullile lähenes. Kui menetlusalune isik ja kaitsja tõlgendavad nimetatud lauset teisiti, siis igal juhul tuleneb tunnistaja kohtus antud ütlustest, et mõõdeti neist eemalduva sõiduki kiirust. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli Raul Kaidro kiiruseks 166 km/h. Kohus nõustub kaitsjaga, et sellise kiirusega sõites oleks Raul Kaidro pidanud läbima patrullidevahelise teelõigu, mis oli 12 kilomeetrit, 4 minuti ja 30 sekundiga. Menetlusalune isik aga jõudis teise patrulli juurde alles kell 14.36.49, sest kõnesalvestusest tulenevalt kutsus Nataly Pavljuk Marilin Vaarikut ja Peeter Juurot sellel kellaajal enda juurde mootorratturit tuvastama. Kuna kiiruse mõõtmise aeg oli kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgituna 14.25, kulus Raul Kaidrol teise patrulli juurde jõudmiseks aega orienteeruvalt 11 minutit. Teise patrulli juurde jõudes ei ületanud ta kiirust. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tegemist on Raul Kaidro poolt hetkelise kiiruse ületamisega. Peale Vaarik-Juuro patrullist möödumist ta kiirendas ning mingil hetkel aeglustas 4 kiiruse taas lubatud piiridesse. Sellist seisukohta toetavad Marilin Vaariku ja Peeter Juuro ütlused, et mootorratturitele üldiselt meeldib politseinikke provotseerida, patrullile liginetakse lubatud kiirusega, kuid peale patrullist möödumist lisatakse gaasi. Eeltoodud tõendite analüüsist tulenevalt on Raul Kaidro poolt toimepandud väärtegu tõendatud ja kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 3 järgi. Menetlusalune isik ületas antud teelõigul lubatud suurimat kiirust 71 km/h võrra. Kohus soostub kohtuvälise menetleja otsuses menetlusalusele isikule määratud karistusega. Tegemist oli väga suure kiirusega. Isikul on alates 2006.aastast üheksa kehtivat karistust, sealhulgas viis karistust kiiruse ületamise eest. 07.11.2008.a. otsusega oli temalt kiiruse ületamise eest juhtimisõigus ära võetud 3 kuuks, mistõttu on põhjendatud uuesti samaliigilise rikkumise eest juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks ajaks. Seega jätab kohus Raul Kaidro kaebuse rahuldamata ja tema suhtes tehtud otsuse muutmata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.
2. Kohtunik 5