4-09-25325/3

Kriminaalasi nr. 4-09-25325 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-25325 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi Raivo Tamsalu kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Kairi Palits’a 20.10.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr 2230,09,003471 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: (isikukood: 35811094238, elukoht: xxx) Raivo Tamsalu Kohtuväline menetleja: Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur (endine Põhja Politseiprefektuur- asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Raivo Tamsalu kaebus.
3. Tühistada Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Kairi Palits’a 20.10.2009.a otsus väärteoasjas nr 2230,09,
5. Menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2 Kohtuvälise menetleja otsus 20.10.2009.a Põhja Politseiprefektuuri KKO LMT vanemkomissar Kairi Palits’a koostatud otsusega väärteoasjas nr 2230,09,003471 karistati Raivo Tamsalut teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni. Otsuse kohaselt Raivo Tamsalu 30.09.2009.a kell 23.00 juhtis Paldiski linnas Peetri tn 7b Paldiski Põhja sadama suunas mootorsõidukit gabariitidega, mis ei vasta nõuetele, ilma teeomaniku või valdaja loata, rikkudes seega liikluseeskirja § 192 ja TSM 18.05.2001.a määruse nr 50 kood 1204 nõudeid ja pannes toime teeseaduse § 401 lg 1 kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab toimunut, kahetseb. Süüd kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Varasemad karistused R. Tamsalul puuduvad. Karistus määratud eeltoodut arvestades ja lähtuvalt KarS § 56 lg
6. Kaebuse sisu Raivo Tamsalu märgib kohtule esitatud kaebuses, et karistus on liiga suur, eelnevalt ei ole selliseid rikkumisi toime pannud. Rahatrahvi suuruse järgi ei tundu, et kahetsust on arvestatud. Selgitab, et Soleil Invest OÜ-l oli järgmiseks päevaks ülegabariidilise veo luba olemas ja ta sõitis ainult laevalt maha esimesse parklasse, et alustada sõitu loaloleval kuupäeval. Palub rahatrahvi vähendada vähemalt poole võrra. Soovib kirjalikku menetlust. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Põhja PP liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirs’i kirjalikust vastusest kohtule nähtub, et ei nõustu rahatrahvi vähendamisega. Karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 karistamise aluseid ja igati on põhjendatud põhikaristusena rahatrahv 3000 krooni. Maksimaalne võimalik karistus taolise väärteo eest oleks rahatrahv kuni 200 trahviühikut, Raivo Tamsalule määrati 50 trahviühikut, s.o alla keskmise määra. Ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades. Nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2230,09,003471 materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Vaidlustatud otsusest nähtub, et Raivo Tamsalut karistati teeseaduse § 401 lg 1 alusel selle eest, et tema juhtis 30.09.2009.a kell 23.00 Paldiski linnas Peetri tn 7b Paldiski Põhja sadama suunas mootorsõidukit gabariitidega, mis ei vasta nõuetele, ilma teeomaniku või valdaja loata, rikkudes seega liikluseeskirja § 192 ja TSM 18.05.2001.a määruse nr 50 kood 1204 nõudeid. Menetlusalune isik esitas kohtuvälisele menetlejale õigeaegselt vastulause, millele on lisatud Lääne Regionaalse Maanteameti veoluba nr.1009019723 kehtivusega 01.10.2009-02.10.2009.a. Seega hakkas veoluba kehtima tund aega pärast väärteoprotokolli koostamist. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole antud hinnangut menetlusaluse isiku tegevusele õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu seisukohalt (ei ole kindlaks tehtud, millal pidi saabuma ja millal saabus laev, millal pidi saabuma veoluba ja kas menetlusalune isik oleks saanud jätta sõidukiga laeva pealt maha sõitmata). 3 Ehkki VTMS § 123 lg 2 on sätestatud kohtu kohustus arutada kohtuvälise menetleja otsusele järgnevas kaebemenetluses väärteoasja täies ulatuses, kontrollimaks kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on maakohus vastavalt VTMS § 87 seotud väärteoasja arutamisel väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab eelkõige seotust väärteoprotokolli märgitud teokirjeldusega. VTMS § 69 lg 2 p 1 on sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõude eesmärk on tagada, et juba väärteoprotokollist nähtuks, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (süüdistuse sisu). Sellist seisukohta on Riigikohus korduvalt märkinud (nt asjas nr 3-1-1-80-06). Nähtuvalt R. Tamsalu suhtes väärteoasjas nr 2230,09,003471 koostatud väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest, on neis sisalduv teokirjeldus R. Tamsalu poolt LE § 192 ja TSM 18.05.2001.a määruse nr 50 kood 1204 nõuete rikkumise kohta ebakonkreetne, millest tulenevalt puudub kohtul võimalus kontrollida kohtuvälise menetleja poolt tõendatuks loetud faktilisi asjaolusid. Samuti rikub ebakonkreetne süüdistus olulisel määral menetlusaluse isiku kaitseõigust (RK lahend nr 3-1-1-63-07). Lahendis nr 3-1-1-68-08 on Riigikohus märkinud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja suhtunud süüdistuse sõnastamisse põhjendamatult pealiskaudselt, samuti on otsus põhjendamata – otsusest ei nähtu, millised asjaolud kohtuväline menetleja luges tõendatuks ja millistele tõenditele ta seejuures tugines. Selliselt toimides on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna väärteoprotokollist ei nähtu, millised pidid olema R. Tamsalu juhitava mootorsõiduki mõõdud ja millised need tegelikult olid ning missuguse teeomaniku või haldaja milline luba oli seejuures nõutav, st milline oleks olnud R. Tamsalu eeldatud õiguspärane käitumine. Kuna kohus on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, ei ole sellist viga võimalik enam ka kõrvaldada ja väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tuleb Põhja Politseiprefektuuri KKO LMT 20.10.2009.a otsus väärteoasjas nr 2230,09,003471 tühistada ning lõpetada nimetatud väärteos menetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses R. Tamsalu teos väärteo tunnuste puudumisega. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku §132 p 3, § 150 lg 1 p 7,
7. Kohtunik