Obsah (6)

§ 408§ 73§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Tartu Maakohus 26. märtsil 2009. a Ta

§ 408

lg 1 järgi Ringkonnaprokurör Ene Timmi Vahtang Mikaja elukoht: XXXXX XX, Tartu, isikukood: 36409172730, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Rene Varul Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Vahtang Mikaja

§ 408

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Vahtang Mikaja 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend - elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Vahtang Mikajalt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, ekspertiisikulud 8900 (kaheksa tuhat üheksasada) krooni ja toimikust koopia tegemise kulud 153 (ükssada viiskümmend kolm) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis

1. aprillil
2. a alates kella 14.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu Vahtang Mikajat süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus
3. a kuni
4. a ehitas projektile mittevastavalt Tartumaal XXX vallas XXX külas R.N. kuuluvale XXX kinnistule üksikelamu, rikkudes Ehitusseaduse § 3 lg 1, mille kohaselt ehitis peab olema ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale; § 6 1g 1, mille kohaselt ehitustoodet võib ehitisse püsivalt paigaldada, kui see võimaldab ehitisel tervikuna vastata § 3 lg 2-7 sätestatud nõuetele; § 12 lg 1, mille kohaselt ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile; § 48 p1 ja 4, mille kohaselt ehitusettevõtja on kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise ja paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid. Ohutu ehitamise tagamiseks vastu võetud Eesti Vabariigi Standardid 812-3:2002 p 6.2.3 kohaselt tuleb põlevmaterjalist ehitisosad paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80°C. Selleks paigaldatakse põlevmaterjalist tarindiosa ja suitsulõõri seina ühenduskohale 100 mm paksune kiht soojusisolatsioonimaterjali mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ja paakumistemperatuuriga vähemalt 900 ° C. p 6.2.9 kohaselt peab metallist suitsulõõr koosnema kivivillast soojusisolatsiooniga ümbritsetud sisekestast ja väliskestast. Vahtang Mikaja muutis omavoliliselt leiliruumi saunaahju suitsu ehitisest väljaviimise projektijärgset lahendust - kinnitas maja seina külge projektis mittekavandatud täiendava vertikaalse korstna ning ühendas kerise ja korstna horisontaalses asendis oleva lõõriga, milleks kasutas pikisuunas kokku valtsitud ning üksteise sisse lükatud mustast metallist plekktoru. Plekktoru väljutuskohas ei paigaldanud ta tule- ja kuumakindlat ohutu paksusega soojusisolatsiooni kihti, moodulkorsten oli paigaldatud selliselt, et 2 põlevmaterjal oli vaid 40 mm kaugusel suitsulõõri välispinnast. Eelkirjeldatud suitsuärastussüsteem ei olnud ehitatud ja paigaldatud vastavalt ehituse tuleohutust reguleerivatele eeltoodud õigusnormidele, standarditele ja projekteerimisnormidele. Eelnimetatud ehitusnõuetele mittevastava ehitamise tagajärjel kuumenes 27.03.2007 saunaahju kütmisel suitsulõõri välispind sellisel määral, et tema soojuslikust toimest süttis lõõrile liiga lähedale paigaldatud tuuletõkkeplaat ja sealt edasi elamu puitkonstruktsioonid ning puhkes tulekahju, mis põhjustas reaalse ohu elamus viibinud isikute elule ja tervisele. Tulekahjus hävines osaliselt R.N. elamu ja kodune vara, tule- ja veekahjustuste tõttu on paljud hoone põhikonstruktsioonid ja valdav osa kodusest varast kasutuskõlbmatud. R.N. tekkis materiaalne kahju summas 122 500 krooni. Sellega pani Vahtang Mikaja toime

§ 408

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kohtuistungil Vahtang Mikaja end süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav kinnitas, et tegi ehitustöid R.N. kuuluval kinnistul, XXX, XXX vallas, Tartumaal. Süüdistatava poolt R.N. kuuluvale kinnistule elamu ehitamine perioodil

1. aasta sügis kuni
2. aasta talv on tõendatud ka kannatanu R.N. , tunnistajate K.P. , T.K., F.P., M.T. ja K.N. ütlustega. Süüdistatava ütluste kohaselt tegi ta elamu ehitustööd suuremas osas ise. Süüdistatava ja tunnistaja P.K. ütlustega on tõendamist leidnud, et Vahtang Mikaja ja P.K. vahel sõlmitud töövõtuleping (I kd, tl 157) oli fiktiivne ning tegelikult P.K. kannatanule kuuluval kinnistus ehitustöid ei korraldanud. Süüdistatava poolt ehitustegevuse aluseks oli V.T. poolt koostatud elamu tehniline projekt (I kd, tl 172-186) ja XXX vallavalitsuse 01.09.
3. a korraldusega (I kd, tl 84) väljastatud ehitusluba nr EL-10-
4. Tunnistaja V.T. selgitas, et elamu tehnilist projekti täpsustavaid ehitusjooniseid ei olnud projekteerijalt tellitud, seetõttu ei kajastanud elamu projekt lahendust saunaahjust tuleva suitsu ärajuhtimiseks. Tunnistaja kinnitas, et selline praktika on tavapärane. Sellisel juhul määrab suitsu ärajuhtimise tavaliselt ehitaja. Ka tunnistaja Peeter Kaitsa (LõunaEesti Päästekeskuse juhtivinspektor) kinnitas, et süüdistatava poolt ehitatud maja projekt ilma ehitusjoonisteta on sedalaadi hoonete ehitamiseks vajalike kooskõlastuste saamiseks piisav. Kannatanu R.N. ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et kannatanu soovil muudeti projektis ette nähtud elamu sauna kerisahju paigutust selliselt, et ahju kütmine oli võimalik otse saunast mitte läbi seina elamu köögist. Samuti avaldas kannatanu vastuseisu sauna kerisest lähtuva suitsu juhtimiseks korstnasse elamu kööki paigaldatava suitsutoru kaudu ning nõustus täiendava moodulkorstna paigaldamisega õue sauna välisseinale ning suitsu juhtimisega moodulkorstnasse läbi sauna välisseina. Süüdistatava enda ning tunnistaja F.P. ja kannatanu R.N. ütlustega on tõendatud, et süüdistatav korraldas kerisahju paigaldamise elamu saunas, sellest lähtuva suitsu ärajuhtimise ja hankis selleks kasutatud ehitusmaterjalid. Kohus ei ole tuvastanud, et suitsu ärajuhtimise tehnilise lahenduse väljatöötamisel ja suitsu ärajuhtimiseks kasutatud materjalide valimisel oleks osalenud keegi peale süüdistatava. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et kannatanu R.N. kinnistule elamu püstitamisel süüdistatav ehitas ehitusseaduse § 2 lg 6 tähenduses. Vastavalt ehitusseaduse §-le 12 lg 3 ja §le 41 võib ehitamisega tegeleda ettevõtja, kellel on majandustegevuse registri registreering ja vastavasisuline õigussuhe vastutava spetsialistiga või on füüsilisest isikust ettevõtja ise pädev tegutsema vastutava spetsialistina. Süüdistatav on kinnitanud, et tal puudub ehitusalane 3 eriharidus ning füüsilisest isikust ettevõtjana puudub tal majandustegevuse registri registreering ehitustegevuseks. Kohus leiab, et süüdistatava käitumise hindamisel

§ 408

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu täitmisel tuleb „ehitamise“ mõiste sisustamisel lähtuda ehitamise tegelikust toimumisest või selle puudumisest. Asjaolu, et isik ei olnud ehitustegevuseks õigustatud, ei saa teda vastutusest vabastada.

§ 408

lg 1 vastupidisel tõlgendamisel oleks isikul võimalik vältida karistamist kuriteo toimepanemise eest rikkudes tahtlikult ehitusseadusest tulenevaid nõudeid. Seaduse selline tõlgendamine oleks vastuolus õiguse ühetaolise kohaldamise põhimõttega. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu R.N. kuuluv elamu süttis 27.03.

1. a hilisõhtul. Tulekahju toimumist kinnitavad ka väljakutse andmete väljatrükk (I kd, tl 13-14), sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 1-11) ja kannatanute ja tunnistajate ütlused. Kannatanu K.N. on selgitanud, et 27.03.
2. a viibis ta oma emale R.N. kuuluvas elamus XXX koos sõbranna K.L. ja venna K.N.. Kella 22.
3. paiku pani K.N. sauna kerisahju kütte, alguses mõned puud tule alustuseks ja hiljem ahju täis. K.N. magas sellel ajal elamu ülemisel korrusel, sauna kohal asuvas toas. Umbes üks tund pärast kütmise alustamist teatas K.L. kannatanule, et saun on suitsu täis. Kannatanu arvas esialgu, et kerisahi on suitsu sisse ajanud ja tegi sauna pesuruumis akna lahti. Suitsu hajumise järel märkas ta leeki leiliruumi seinal. Tulekahju kustutada ei õnnestunud, kuna elektri väljalülitumise tõttu katkes ka veevarustus. Seejärel kutsus K.N. tuletõrje ja saatis K.L. K.N. äratama. K.N. kinnitas, et 27.03.
4. a õhtul magas ta elamu teisel korrusel sauna kohal asuvas toas ja ärkas K.L. koputuse peale. Selleks ajaks oli elamu suitsu täis. Suitsu oli ka selles toas, kus K.N. magas. Kohus on seisukohal, et eelnevaga on tõendatud ohu põhjustamine inimese elule ja tervisele. Tulekahjust lähtub inimesele nii põletuse oht, kui ka oht põlemisel eralduvate mürgiste gaaside, eelkõige süsihappegaasi, sissehingamisest. Seega olid tulekahjus ohtu seatud K.N. ja K.L. ning eriti teisel korrusel maganud K.N. elu ja tervis. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse ekspertiisiaktis nr PT-34-07/2446 (I kd, tl 23-27) on ekspert jõudnud järeldusele, et tulekahju tekkepõhjuseks oli metallist suitsutoru termiline toime välisseina põlevmaterjalidest tarinditele. Tulekahjukolle asus leiliruumi välisseinas, metallist suitsutoru läbimineku kohas. Süüdistatav on leidnud, et eksperdi järeldus on ebaõige, kuna maja põles seestpoolt, mitte väljast. Kohtu arvates ei sea süüdistatava väide eksperdi järeldust kahtluse alla, kuna hoone välisseinal on ka sisemine pool, mistõttu on võimalik hoone välisseina põlemine hoone sees. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet eksperdiarvamuse ekslikkuse kohta, kohtule esitatud ei ole. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et tulekahju sai alguse sauna leiliruumi välisseinas, kohas kus kerisahju metallist suitsutoru läbis välisseina. Tulekahju põhjuseks oli kerisahju kütmisel kuumenenud suitsutoru toimel samuti kuumenenud põlevmaterjalist ehitustarindite süttimine. Kohus leiab, et eksperdiarvamusena kui tõendina ei ole võimalik kasutada Hansa Varakindlustuse AS poolt tellitud arvamust tulekahju tekkepõhjuste kohta (I kd, tl 16-21), kuna nimetatud dokument ei ole saadud kriminaalmenetluse seadustikus ekspertiisi läbiviimiseks kehtestatud nõudeid järgides: ekspertiis ei ole määratud menetleja poolt, eksperdile ei ole selgitatud tema õigusi ja kohustusi, Arvo Valm ei ole vannutatud ekspert, samas ei ole teda ka KrMS § 95 lg 3 kohaselt hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperdi Aivar Tammiku 19.10.
5. a ekspertarvamuse (I kd, tl 30-35) kohaselt ei ole kannatanu R.N. kuuluva elamu sauna kerise suitsuärastussüsteem (lõõr ja korsten) ehitatud ja paigaldatud vastavalt ehituse tuleohutust reguleerivatele õigusnormidele. Kerise ja väljaspool hoonet paikneva plekk-korstna vahelise lõõri konstruktsioon ning väljaspool hoonet paiknev korsten ei vastanud kehtivatele ehitise tuleohutusnõuetele 4 (suitsulõõri seina paksus, isolatsioon, väliskest, konstruktsioon, kaugused puitkonstruktsioonidest, puuduv isolatsioon põlevmaterjalidest, kinnitus/toestus konstruktsioonidele). Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtub, et ekspert on tuginenud arvamuse andmisel kolmele Eesti standardile ehitise tuleohutuse kohta, mis käsitlevad sõnavara, küttesüsteeme, korstnaid. Vahtang Mikaja süüdistus on sisustatud neist ühega, s.o Eesti Vabariigi Standardid 8123:
6. Nimetatud standardi p 6.2.3 kohaselt tuleb põlevmaterjalist ehitisosad paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80°C. Selleks paigaldatakse põlevmaterjalist tarindiosa ja suitsulõõri seina ühenduskohale 100 mm paksune kiht soojusisolatsioonimaterjali mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ja paakumistemperatuuriga vähemalt 900 ° C. Eelviidatud standardi p 6.2.9 kohaselt peab metallist suitsulõõr koosnema kivivillast soojusisolatsiooniga ümbritsetud sisekestast ja väliskestast.

§ 408

koosseis on blanketne, kohus ei saa süüdistuse raamidest väljuda ja ise süüdistust teiste ehitise tuleohutuse kohta käivate Eesti standardite nõuetega sisustada. Tulekahjuekspertiisi käigus on ekspert teostanud vastavad mõõtmised, mille kohaselt oli välimise laudise ja tuuletõkkeplaadi kaugus suitsutoru välispinnast 40-50 mm (fotod nr 5,6, I kd, tl 27). Kohtuistungil asitõendina uuritud suitsutorul puudus isolatsioon ning väliskest. Sellele vaatamata oli suitsutoru välisosa läbimõõduks 120 - 123 mm, selle seina paksuseks oli 0,54 mm (asitõendi vaatlusprotokoll kd I, tl 38-41). Tunnistaja Fred Parma, kes teostas ehitustöid R.N. elamu ehitusel, ütluste kohaselt oli seinas oleva ava mõõt ca 10 cm suurem kui suitsutoru läbimõõt. Need ütlused kattuvad eksperdi poolt tuvastatud mõõtmise tulemustega ja kinnitavad kogumis, et suitsutoru välisseinast läbimineku kohas ei saanud olla põlevmaterjalidest laudis ja tuuletõkkeplaat kaugemal kui 50 mm. Eelnevaga on ümber lükatud süüdistatava ütlused, et seinast läbiminekul oli suitsutoru ümber kivivilla ümberringi 100 mm. Isegi kui ehitustöö käigus paigaldati tulekindlat villa suitsutoru ümber nii nagu seda kinnitab tunnistaja Fred Parma, s.o 30-40 cm ulatuses seina vahele, jäid põlevmaterjalist laudis ja tuuletõkkeplaat lubatust suitsutorule lähemale, kuna ava välisseinas oli nii väike, et see ei võimaldanudki põlevmaterjalist tarindiosa ja suitsulõõri seina ühenduskohale nõuetekohast 100 mm paksuse soojusisolatsioonimaterjali kihi paigaldamist. Kohtu hinnangul on eelnevaga tõendatud, et süüdistatav paigaldas kannatanu R.N. kuuluva elamu kerisahjule suitsutoru, mis ei vasta tuleohutusnõuetele, kuna toru sein oli liiga õhuke ning suitsutorul puudus väliskest. Tulekahju tekkepõhjuseks oli välisseina süttimine kohas, kus seda läbis suitsutoru. Seetõttu ei ole leiliruumis sees olnud toru isoleerimiseks kasutatud materjali omadused ega isolatsiooni-materjali paksus asja lahendamisel määrava tähtsusega. Kohus peab oluliseks, et leiliruumi välisseinas oleva ava läbimõõdust tulenevalt on üheselt selge, et nimetatud kohas oli suitsutoru ja põlevmaterjali vahel nõuetele vastavast oluliselt vähem soojusisolatsiooni. Seega tuleb tulekahju põhjuseks pidada nii selleks otstarbeks sobimatu suitsutoru kasutamist, kui ka ebapiisavat soojusisolatsiooni suitsutoru ja seina põlevmaterjalide vahel. Põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ja kannatanute tervise ja elu ohtu seadmise vahel on samuti olemas, kuna süüdistatava poolt tuleohutusnõuete järgimisel oleks kannatanute tervist ja elu ohustanud tulekahju jäänud toimumata. Süüdistatav Vahtang Mikaja on välja toonud elamu võimaliku süttimise põhjusena saunaahju ülekütmise. Sellist süüdistatava väidet ei kinnita ükski kriminaalasjas kogutud tõend – ei kannatanute ütlused ega eksperdi arvamus. 5

§-s 408 lg 1 on sätestatud blanketne kuriteokoosseis. Prokurör on leidnud, et süüdistatav on täitnud

§ 408

lg 1 koosseisu ehitusseaduse §-st 3 lg 1, §-st 6 1g 1, §-st 12 lg 1 ja §-st 48 p 1 ja p 4 tulenevate kohustuste rikkumisega. Kohus nõustub prokuröriga osaliselt. Ehitusseaduse § 3 lg 1 järgi peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Viidatud normiga ei ole iseenesest sätestatud kohustuslikke ehitusnorme

§ 408lg 1 tähenduses.

Kohus on seisukohal, et ehitusseaduse §-st 3 lg 1 tuleneb muuhulgas ehitaja kohustus järgida ehitamisel head ehitustava eesmärgiga vältida püstitatud ehitistest lähtuvat võimalikku ohtu inimeste elule ja tervisele. Ehitusreeglite Nõukogu 09.09.

1. a protokolliga nr 8 on formuleeritud hea ehitustava mõiste. Nimetatud protokolli punktist 1 nähtuvalt tuleb ehitised kavandada, püstitada, muuta ja korras hoida nii, et nad muuhulgas ei looks ülemäärast ohtu inimestele. Ehitisi, mis rahuldavad eelnimetatud nõudeid, loeb nõukogu ehitatuks hea ehitustava (üldtunnustatud ehitusreeglite) järgi. Nõuete, reeglite, normide, juhendite jne tüüpi teavet, mida rakendatakse selliste ehitiste kavandamiseks, püstitamiseks, muutmiseks või kasutamiseks, peab nõukogu heaks ehitustavaks (üldtunnustatud ehitusreegliteks), sõltumata sellest, kas seda teavet on kirjeldatud või formaliseeritud (vormistatud dokumendina). Kohus leiab, et hea ehitustava järgimiseks oli süüdistatav kohustatud arvestama Eesti Standardikeskuse poolt avaldatud Eesti standardis nr EVS 812-3:2002 kirjeldatud tuleohutuse nõudeid, muuhulgas tagama punktides nr 6.2.
2. ja 6.2.
3. tuleohutusnõuete järgimise kerisahju suitsulõõri materjali valikul ning suitsulõõri isoleerimisel põlevmaterjalist. Nimetatud standardi nõuete rikkumisega on süüdistatav rikkunud ehitusseaduse § 3 lg 1 nõudeid, s.o ehitusnõudeid

§ 408lg 1 tähenduses.

Vastavalt ehitusseaduse §-le 6 lg 1 võib ehitustoodet ehitisse püsivalt paigaldada, kui see võimaldab ehitisel tervikuna vastata § 3 lg 2-7 sätestatud nõuetele. Kohus nõustub siinjuures süüdistatava kaitsjaga selles, et viidatud normist ei tulene kohustuslikke ehitusnorme

§ 408lg 1 tähenduses.

Kuna ehitusseaduse §-s 6 lg 1 on viide sama seaduse paragrahvile 3, mis samuti kohustuslikke ehitusnorme ei sisalda, siis on kohus seisukohal, et viidatud norm on liiga üldine, ja selle konkreetsete ehitusnõuetega sisustamine ei ole võimalik. Seetõttu ei saa ehitusseaduse § 6 lg 1 rikkumist süüdistatavale

§ 408lg 1 tähenduses ette heita.

Ehitusseaduse § 12 lg 1 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile. Kohus ei nõustu prokuröri väitega nagu oleks süüdistatav ehitusprojekti vastuolus kehtivate nõuetega muutnud. Kohus on tuvastanud, et sauna kerisahju suitsu ärajuhtimine ei olnud vaidlusaluse projektiga reguleeritud. Tunnistaja V.T. kinnitas, et sellisel juhul määrab suitsu ärajuhtimise tehnilise lahenduse tavaliselt ehitaja. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava poolt ehitusseaduse § 12 lg 1 rikkumine ei ole tõendatud. Tulenevalt ehitusseaduse §-st 48 p 1 ja p 4 on ehitusettevõtja kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise ning paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ehitusseaduse § 48 p 1 rikkumine süüdistatava poolt, kuna ehitusprojektis puudusid juhised kerisahju suitsu ärajuhtimise tehnilise lahenduse osas. Samas on kohtu arvates süüdistatavale ette heidetav ehitusseaduse § 48 p 4 rikkumine. Koostoimes ehitusseaduse §-st 3 lg 1 tuleneva kohustusega hea ehitustava järgimiseks ja ning Eesti standardis nr EVS 812-3:2002 sätestatud tuleohutusnõuete punktiga 6.2.9., tulenes süüdistatava kohustus kasutada sauna kerisahju suitsu ärajuhtimiseks tuleohutusnõuetele vastavat suitsulõõri, s.o suitsulõõri, mis koosneb sise- ning väliskestast ja nende vahele paigaldatud soojusisolatsioonist. Nimetatud nõuete rikkumisega on süüdistatav rikkunud ehitusseaduse § 48 p 4 nõudeid, s.o ehitusnõudeid

§ 408lg 1 tähenduses.

Eeltooduga on kohus tuvastanud, et Vahtang Mikaja on täitnud

§ 408lg 1 objektiivse koosseisu.

6 Kuriteona on karistatava tahtlik tegu.

§ 16

lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 24.03.2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-16-05 selgitanud, et kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Süüdistatav on kohtule kinnitanud, et vaatamata ehitusalase erihariduse puudumisele on ta ka varem maju ehitanud, sealhulgas ehitanud maju teistele isikutele ning on kursis ehitusalaste nõuete ja normidega. Kohus järeldab sellest, et süüdistatav oli teadlik, et ta kasutab sauna kerisahju suitsu ärajuhtimiseks tuleohutusnõuetele mittevastavat suitsulõõri, samuti, et suitsulõõri soojusisolatsioon leiliruumi välisseinast läbiminekul ei vasta tuleohutusnõuetele. Seega teadis süüdistatav, et teostab

§ 408

lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule vastava asjaolu ning vähemalt möönis seda, s.o käitus ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamisel otsese tahtlusega. Süüdistatava ütluste kohaselt pärast seda, kui R.N. perega majja elama asus tegi süüdistatav majas veel siseviimistlustöid. Seega oli ta teadlik, et inimesed on asunud kasutama tema püstitatud ehitist, mis vähemalt osaliselt oli ehitatud tuleohutusnõuetele mittevastavalt. Kohtu arvates ei ole siinjuures oluline kas omanik oli ehitisele kasutusloa taotlenud või mitte. Kohus on veendunud, et teades tuleohutusnõuetele mittevastavast kerisahju suitsulõõrist ning maja kasutamisest selle omaniku ja tema perekonnaliikmete poolt, süüdistatav kujutas tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel, s.t süüdistatavale oli ettenähtav, et kerisahju suitsulõõri kuumenemisel võib elamu süttida ning seada sellega ohtu elamus viibivate inimeste elu või tervise. Süüdistatav seega vähemalt möönis elamu omaniku, tema perekonnaliikmete või võimalike külaliste elule või tervisele ohu põhjustamise võimalikkust. Selles osas tegutses süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et süüdistatav täitis

§ 408lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse koosseisu.

Kohus ei tuvastanud süüdistatava tegevuse õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei ole tuvastanud Vahtang Mikaja süüd kergendavaid (

§ 57

) ega raskendavaid (

§ 58) asjaolusid.

Karistusseadustiku §-s 408 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus leiab, et Vahtang Mikaja karistamisel tuleb rakendada raskemaliigilist karistust, s.o vangistust. Kuna süüdistatav on kuriteokooseisu vähemalt osaliselt täitnud otsese tahtlusega, siis on Vahtang Mikaja süü kohtu arvates sedavõrd suur, et tema karistamisel rahalise karistusega ei oleks järgitud õiguskorra kaitsmise huvid. Arvestades, et süüdistatav on varem käitunud õiguskuulekalt – teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja väärteokorras on karistatud ühel korra – peab kohus võimalikuks saavutada karistamise eesmärki karistades süüdistatavat vangistusega karistusliigi sanktsiooni miinimumi lähedases määras. Seetõttu määrab kohus Vahtang Mikajale

§ 408

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust. 7 Kohtu hinnangul on süüdistatava teole, süüdistatava süüdimõistmise ja teo eest karistuse mõistmisega antud hinnangust nähtuv avalik hukkamõist piisav, et mõjutada süüdistatavat hoiduma süütegude toimepanemisest tulevikus. Seetõttu leiab kohus, et Vahtang Mikajale mõistetud vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel, et Vahtang Mikajale mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane kolme aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse eripreventiivne eesmärk on vältida uute kuritegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et see eesmärk on saavutatav ilma Vahtang Mikajale prokuröri poolt taotletud lisakaristust, s.o õiguse äravõtmist kolmeks aastaks tegutseda ehitusettevõtjana, kohaldamata. IV Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks süüdistatavalt välja mõista kõik menetluskulud, milleks on KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 153 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel ekspertidele makstud 5 900 krooni ehitusekspertiisi läbiviimise eest ja 3 000 krooni tulekahjuekspertiisi läbiviimise eest. KrMS §de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Vahtang Mikajalt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 6 525 krooni, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale. Ingeri Tamm Kohtunik 8