järgi käskmenetluses Süüdistatav Mati Meikar, isikukood 34509034929, elukoht xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Matti Reinsalu, vandeadvokaat Prokurör Merike Lugna RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Mati Meikar
järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära, s.o 13 400.00 (kolmteist tuhat nelisada) krooni. 1.1.
lg 1 alusel lugeda ärakantud karistuseks eelvangistuses viibitud aeg 26.-27.02.2010.a, so 2 (kaks) päeva arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära (kokku 6 päevamäära). 1.2. Lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 34 (40-6) päevamäära, s.o 11390.00 (üksteist tuhat kolmsada üheksakümmend) krooni. 1.3.
08.03.2010.a koostatud süüdistusaktis tegi Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Lugna ettepaneku tunnistada Mati Meikar süüdi
järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära, millest lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.27.02.2010.a, so 2 päeva ehk 6 päevamäära. Kanda jääb rahaline karistus 34 päevamäära ehk 11 390 krooni.
alusel mõista karistuse tasumine ositi, määrates alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasumisele vähemalt 950 krooni kuus kuni summa lõpliku tasumiseni ühe aasta jooksul.
Kohtu põhjendused Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. Mati Meikar’i süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud süüdistatava enda süü omaksvõtu ja ütlustega, 26.02.2010.a indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja sama kuupäeva tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, samuti tunnistajate Reimar Pardel’i ja Ülari Lepmets’a ütlustega. Nimetatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kuriteole antud kriminaalõiguslik hinnang on õige
näeb mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Mati Meikar’i poolt ülekuulamisel avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks karistada Mati Meikar’it kergemaliigilise karistusega, st rahalise karistusega, kohaldades tema suhtes ka
MS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 järgi hüvitab menetluskulud (sundraha, määratud kaitsja tasu) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 6525 (4350 x 1,5) krooni. Mati Meikar’i määratud kaitsjana osales kriminaalasja kohtueelses menetluses vandeadvokaat Matti Reinsalu. Prokurör on arvestanud kaitsjale menetlustoimingu eest tasu 350 krooni, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 70 krooni, st kaitsjatasu koos käibemaksuga 420 krooni. Seoses süüdimõistmisega kannab kaitsja tasu Mati Meikar. Sundraha (6525 krooni) ja kaitsjatasu koos käibemaksuga (420 krooni) kuuluvad Mati Meikar’ilt väljamõistmisele riigituludesse. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.