1-09-10825/5

1-09-10825 KOHTUMÄÄRUS 23.september 2009.a Narva linn, Viru Maakohus koosseisus: täitmiskohtunik Mihhail Komtśatnikov arutas kirjalikus menetluses Narva kohtumajas (1.Mai 2, 20308 Narva linn) avaldaja R N avalduse tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2009/1504 seoses täitmise aegumisega. R N, sünniaeg XXX.a-isikukood XXX, haridus 6 klassi, elukoht: XXX, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Tartu Vanglas, aadress: Turu 56, 51014 Tartu. Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 423, 432 lg 1, Karistusseadustiku §-st 82 lg 1 p 2, Täitemenetluse seadustiku §-st 207 lg 2, täitmiskohtunik m ä ä r a b : 1.Rahuldada R N avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes alustatud täiteasjas nr 066/2009/

1. 2.Lõpetada täitemenetlus nr 066/2009/1504 kohtukulud, s.o kaitsjatasu summas 218 (kakssada kaheksateist) krooni 90 senti väljanõudmise kohta täitmise aegumise tõttu. 3.Määrus väljastada R N (viibib kinnipidamiskohas Tartu Vanglas, aadress: Turu 56, 51014 Taru linn) ja Narva kohtutäitur Andrei Krekile (asukoht: Puškini 14, 20308, Narva linn). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavas määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Narva Linnakohtu 13.-20.veebruari 1996.a kohtuotsuse (kohtuasi 1-93) kohaselt mõisteti R N riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu summas 218 (kakssada kaheksateist) krooni 90 senti. Narva Linnakohtu 13.-20.veebruari 1996.a kohtuotsus jõustus 04.märtsil 1996.aastal. 1.1.04.veebruaril 2000.aastal kohtuotsus kohtukulude väljamõistmise osas on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Aleksandr Klorenile, asukoht: Vabaduse 15, Narva linn ja 29.aprillil 2009.aastal kohtutäitur Andrei Krekile, asukoht: Puškini 14, 20308 Narva linn. MENETLUS MAAKOHTUS 2.Süüdimõistetu R N (lk 1) esitas 14.juulil 2009.aastal Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2009/
2. 2.1.Avaldaja selgitab, et käesoleval ajal viibi ta kinnipidamiskohas, seetõttu on ta maksejõuetu. Ühtlasi avaldaja põhjendab avaldus sellega, et kohtuotsuses nr 1-93 tehtud otsuse täitmine toimub käesoleval ajal ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuse täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 1-09-10825 3.Narva kohtutäitur Andrei Kreki poolt maakohtule edastatud täiteasja nr 066/2009/1504 toimiku koopiast nähtub, et R N suhtes Narva Linnakohtu 13.-20.veebruari 1996.a kohtuotsuse koopia esitati 04.veebruaril 2000.aastal esialgselt kohtutäitur Aleksandr Klorenile, kelle poolt alustati 21.novembril
3. Täitevmenetlust täiteasjas nr 168/2002/1755 ja pärast , s.o. 29.aprillil 2009 aastal sundtäitmise läbiviimiseks kohtuotsuse koopia esitati Narva kohtutäitur Andrei Krekile, kelle poolt alustati samal päeval, s.o 29.aprillil 2009.aastal täitevmenetlust täiteasjas nr 066/2009/
4. 23.septembri 2009.a seisuga ei ole Narva kohtutäitur Andrei Krek kohtukulud sisse nõudnud. Kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 13 (kolmteist) aastat 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. TÄITMISKOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et R N avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2009/1504 seoses täitmise aegumisega kuulud rahuldamisele. 4.1.Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-ku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. 4.2.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi tekstis TMS) § 207 lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud Karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.3.Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 3 (kolm) aastat. 4.4.Kohtuasja materjalidest nähtub, et R N suhtes tehtud kohtuotsus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetud määrust täitvale asutusele. Menetluse käigus kohtutäitur ei kontrollinud võlgnikul kinnisvara olemasolu. Täitemenetluse käigus ei ole seatud võõrandmiskeeldu võlgnikule kuuluvale mootorsõidukile. 4.5.R N suhtes oli täitemenetlus alustatud kaks korda 21.novembril 2002.aastal ja 29.aprillil 2009.aastal. Karistusandmete kohaselt on R N Narva Linna kohtu 13.-20.veebruari 1996.a kohtuotsusega mõistetud süüdi Kriminaalkoodeksi § 139 lg 2 p-de 1,2 ja 3 järgi, mis vastab kehtiva Karistusseadustiku §-le 199 lg
5. Karistusseadustiku § 199 lg 2, on teise astme kuritegu. Koosakõlas KarS § 82 lg 1 p-ga 2, oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 3 (kolme) aasta jooksul, s.o hiljemalt 03.märtsiks 1999.aastaks, kuna kohtuotsus kohtukulude väljamõistmisest on jõustunud 04.märtsil 1996.aastal. 4.6.Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-3-1-5-04). 2