) § 741 lg 2 järgi. 13.11.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,016541 on määratud I. Sieberk`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest
Kaebuse sisu 04.12.2008.a esitas I. Sieberk Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebaja on seisukohal, et kaebaja omas 21.10.2008.a kehtivat ja Ukraina Vabariigis välja antud juhiluba, mistõttu taotleb tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 3 alusel. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo patrullteenistuse väärteomenetleja A. K. Lätt oma 21.01.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et nõustub kaebusega täies ulatuses ning taotleb eelmainitud väärteoasja lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd Maanteeamet luges I. Sieberk`ile Ukraina Vabariigis väljastatud juhiloa nr AIA 174361 Genfi 1949.a teeliikluse konventsioonile vastavaks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid I. Sieberk`i suhtes koostatud väärteootsuse ühistamist täies ulatuses ja asjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et I. Sieberk`i käitumises puudub väärteokoosseis. Kohtuistungile kohtuvälise menetleja esindaja ei ilmunud. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et I. Sieberk`i kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi.
lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Vastavalt
lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Vastavalt
lg 1 on juhtimisõigust tõendav dokument kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba.
lg 1 näeb ette, et Eestis kehtib välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi
lõiget 1 selliselt, et isegi juhiloal olevate kirjete ees või järel numbrite puudumise tõttu on juhiluba Genfi 1949.a teeliikluse konventsioonile mittevastav. Mõne aja möödudes vaatas aga ARK oma välisriigi juhilubade vahetamise praktika uuesti üle ning asus seisukohale, et numbrite puudumine juhiloa kirjete ees või järel ei ole siiski selline konventsioonile mittevastavus, mille tõttu juhiluba Eestis ei kehtiks. Lähtudes eelnevast luges ARK 10.09.2008.a kaebajale Ukraina Vabariigis väljastatud juhiloa numbriga AIA 174361 Genfi 1949.a teeliikluse konventsioonile vastavaks, mistõttu nimetatud isiku juhiluba 28.10.2008.a ilma eksamita ka Eesti juhiloa vastu vahetati. Kuna
lg 1 ja 4 kohaselt vahetatakse välisriigis väljaantud juhiluba eksamita Eesti Vabariigi juhiloa vastu üksnes juhul, kui see vastab Genfi 1949.a teeliikluse konventsiooni või Viini 1968.a teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele, siis on ka juhiloa väljavahetanud ARK aktsepteerinud kaebaja senist Ukrainas väljaantud ning kaebaja poolt 21.10.2008.a politseitöötajatele esitatud juhiluba. Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et väärteoasjas I. Sieberk`i suhtes 13.11.2008.a koostatud üldmenetluse otsus nr 2670,08,016541 kuulub tühistamisele ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuistungil esitas kaebaja kaitsja kohtule taotluse käesolevas väärteoasjas kaebuse esitaja poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks kokku summas 25 000.00 krooni. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, kuid VTMS § 23 kohaselt lahendab kohus kaebaja taotluse õigusabikulude hüvitamise osas kohtumääruse alusel. 09.02.2010.a kohtumäärusega on kohus asunud seisukohale, et mõistliku suurusega kaitsjatasuks, mis kuulub hüvitamisele, on antud juhul 15 000.00 krooni. Teet Olvik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.