1-09-11265/2

1-09-11265 KOHTUMÄÄRUS 19.oktoober 2009.a Narva linn, Viru Maakohus koosseisus: täitmiskohtunik Mihhail Komtśatnikov arutas kirjalikus menetluses Narva kohtumajas (1.Mai 2, 20308 Narva linn) avaldaja V L avalduse tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 167/2002/588 seoses täitmise aegumisega. V L, sünniaeg XXX a-isikukood XXX, töötu, elukoht: XXX, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Tartu Vanglas, aadress: Turu

1. Tartu. Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 423, 432 lg 1, Karistusseadustiku §-st 82 lg 1 p 1, Täitemenetluse seadustiku §-st 207 lg 2, täitmiskohtunik m ä ä r a b : 1.Rahuldada V L avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes alustatud täiteasjas nr 167/2002/
2. 2.Lõpetada täitemenetlus nr 167/2002/588 kohtukulud, s.o kaitsjatasu summas 619 (kuussada üheksateist) krooni 50 senti väljanõudmise kohta täitmise aegumise tõttu. 3.Määrus väljastada V L (viibib kinnipidamiskohas, aadress: Turu 56, 51014 Taru, Tartu Vangla) ja Narva kohtutäitur Krista Järvetile (asukoht: Puškini 6, Narva linn). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavas määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Viru Ringkonnakohtu 28.augusti 2000.a eraldi kohtumäärusena (kohtuasi II-1-387/00) mõisteti V L riigituludesse menetluskuludena kohtukulud, s.o kaitsjatasu summas 619 (kuussada üheksateist) krooni 50 senti. 1.1.09.mail 2002.aastal kohtumäärus kaitsjatasu väljamõistmise osas on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Krista Järvetile (asukoht: Puškini 6, Narva linn). MENETLUS MAAKOHTUS 2.Süüdimõistetu V L (lk 1) esitas 22.juunil 2009.aastal Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 167/2002/
3. 2.1.Avaldaja selgitab, et käesoleval ajal on ta maksejõuetu. 2.2.Ühtlasi avaldaja põhjendab avaldus sellega, et kohtumääruses nr II-1-387/00 määruse täitmine toimub käesoleval ajal ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuse täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 3.Narva kohtutäitur Krista Järveti poolt maakohtule edastatud täiteasja nr 167/2002/588 toimiku koopiast nähtub, et V L suhtes Viru Ringkonnakohtu 28.augusti 2000.a kohtumäärus esitati 1-09-11265 09.mail 2002.aastal sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Krista Järvetile, kelle poolt alustati samal päeval, s.o 09.mail 2002.aastal täitevmenetlust täiteasjas nr 167/2002/
4. 3.1.19.oktoobri 2009.a seisuga ei ole Narva kohtutäitur Krista Järvet kohtukulud sisse nõudnud. TÄITMISKOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et V L avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 167/2002/588 seoses täitmise aegumisega kuulud rahuldamisele. 4.1.Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-ku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. 4.2.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi tekstis TMS) § 207 lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud Karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.3.Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 3 (kolm) aastat. 4.4.Kohtuasja materjalidest nähtub, et V L suhtes tehtud kohtumäärus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetud määrust täitvale asutusele. Menetluse käigus kohtutäitur ei kontrollinud võlgnikul kinnisvara olemasolu. Täitemenetluse käigus ei ole seatud võõrandmiskeeldu võlgnikule kuuluvale mootorsõidukile. 4.5.V L suhtes oli täitemenetlus alustatud 09.mail 2002 .aastal. 4.6.Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-31-5-04). 4.7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.oktoobri 2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5; TMS § 202 lg 1 ja KarS § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. 4.8.Täitmiskohtunik leiab, et V L ei ole temalt süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt mõistetud kohtukulude, s.o kaitsjatasu tasumisest kõrvale hoidnud. 4.9.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.oktoobri 2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu 2