← Eesti

1-09-10779/2

1-09-10779 KOHTUMÄÄRUS 05.oktoober 2009.a Narva linn, Viru Maakohus koosseisus: täitmiskohtunik Mihhail Komtśatnikov arutas kirjalikus menetluses Narva kohtumajas (1.Mai 2, 20308 Narva linn) avaldaja S Ś avalduse tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2003/4284 seoses täitmise aegumisega. S Ś, sünniaeg XXX a-isikukood XXX, töötu, kuue klassi, elukoht: XXX, neljal korral kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi. Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 423, 432 lg 1, Karistusseadustiku §-st 82 lg 1 p 1, Täitemenetluse seadustiku §-st 207 lg 2, täitmiskohtunik m ä ä r a b : 1.Rahuldada S Ś avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes alustatud täiteasjas nr 066/2003/

  1. 2.Lõpetada täitemenetlus nr 066/2003/4284 kohtukulu, so. kaitsjatasu summas 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) krooni 50 senti ja kohtukulud üldsummas 15 622 (viisteist tuhat kuussada kakskümmend kaks) krooni 95 senti väljanõudmise kohta täitmise aegumise tõttu. 3.Määrus väljastada S Ś (viibib kinnipidamiskohas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) ja Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisile (asukoht: Puškini 20-46, Narva linn). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavas määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Narva Linnakohtu 30.juuni 2003.a kohtuotsuse (kohtuasi 1-71/03) kohaselt mõisteti S Ś riigituludesse menetluskuludena kohtukulud üldsummas 15 622 (viisteist tuhat kuussada kakskümmend kaks) krooni 95 senti ja Viru Ringkonnakohtu määruse (kohtuasi nr 2-1-384/03) kaitsjatasu summas 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) krooni
  2. Narva Linnakohtu 30.juuni 2003.a kohtuotsus jõustus 11.septembril 2003.aastal. 1.1.24.novembril 2003.aastal kohtuotsus kohtukulude ja kohtumäärus kaitsjatasu väljamõistmise osas on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Viktoria Śabassile (asukoht: Linda 4 15, 20309 Narva linn). Hetkel täitemenetluse asjaga tegeles Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis, asukoht: Puškini 20-46, Narva linn. MENETLUS MAAKOHTUS 2.Süüdimõistetu S Ś (lk 1) esitas 08.juulil 2009.aastal Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2003/
  3. 2.1.Avaldaja selgitab, et käesoleval ajal on ta maksejõuetu. 1-09-10779 2.2.Ühtlasi avaldaja põhjendab avaldus sellega, et kohtuotsuses nr 1-71/03 ja kohtumääruses nr 2—1-384/03 tehtud otsuse ja määruse täitmine toimub käesoleval ajal ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuse täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 3.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisi poolt maakohtule edastatud täiteasja nr 066/2003/4284 toimiku koopiast nähtub, et S Ś suhtes Narva Linnakohtu 30.juuni 2003.a kohtuotsus ja Viru Ringkonnakohtu 20.septembri 2003.a kohtumäärus esitati 24.novembril 2003.aastal sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Viktoria Śabassile, kelle poolt alustati samal päeval, s.o 42.novembril 2003.aastal täitevmenetlust täiteasjas nr 066/2003/
  4. 05.oktoobri 2009.a seisuga ei ole Narva kohtutäiturid Viktoria Śabass ja Terje Tśapis kohtukulud sisse nõudnud. Kohtuotsuse ja kohtumääruse jõustumisest on möödunud 6 (kuus) aastat 24 (kakskümmend neli) päeva. TÄITMISKOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et S Ś avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2003/4284 seoses täitmise aegumisega kuulud rahuldamisele. 4.1.Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-ku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. 4.2.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi tekstis TMS) § 207 lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud Karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.3.Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 82 lg 1 p 1 alusel ei asuta otsust täitma, kui esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 5 (viis) aastat. 4.4.Kohtuasja materjalidest nähtub, et S Ś suhtes tehtud kohtuotsus ja kohtumäärus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetud määrust täitvale asutusele. Menetluse käigus kohtutäitur ei kontrollinud võlgnikul kinnisvara olemasolu. Täitemenetluse käigus ei ole seatud võõrandmiskeeldu võlgnikule kuuluvale mootorsõidukile. 4.5.S Ś suhtes oli täitemenetlus alustatud 24.novembril 2003.aastal. Karistusandmete kohaselt on S Ś Narva Linnakohtu 30.juuni 2003.a kohtuotsusega mõistetud süüdi Karistusseadustiku § 118 p- de 1, 2 järgi. Karistusseadustiku § 118 p 2 on esimese astme kuritegu. Koosakõlas KarS § 82 lg 1 p-ga 1, oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 5 (viie) aasta jooksul, s.o hiljemalt 12.septembriks 2008.aastaks, kuna kohtuotsus kohtukulude ja kohtumäärus kaitsjatasu väljamõistmisest on jõustunud 11.septembril 2003.aastal. 4.6.Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud 2

(3)1-09-10779 meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-3-1-5-04). 4.7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.oktoobri 2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5; TMS § 202 lg 1 ja KarS § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. 4.8.Täitmiskohtunik leiab, et S Ś ei ole temalt süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt mõistetud kohtukulude tasumisest kõrvale hoidnud. 4.9.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.oktoobri 2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohtutäitur ei ole suutnud tõendada, et süüdimõistetu S Ś oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. 4.10.Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud kohtukulu tasude väljamõistmisest, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud siis see ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot. 5.Samuti jääb täitmiskohtunikule arusaamatuks, miks ei ole Narva kohtutäiturid Viktoria Śabass ja Terje Tśapis teinud maakohtule ettepanekut kriminaalmenetluse kulude asendamise kohta. Kohtutäitur peab suutma tõendada võlgniku aktiivset tegevust, mis on käsitletav kõrvalehoidumisena, kuna ka täitemenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TMS §-st 207 lg 2, KrMS §-dest 423,342, KarS §-st 82 lg 1 p 2 rahuldab täitmiskohtunik S Ś avalduse täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes kohtutäituri asendaja poolt alustatud täiteasjas nr 066/2003/4284. Mihhail Komtśatnikov täitmiskohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.