1-10-1106/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Kriminaalasja number 1-10-1106 Kohtukoosseis Paavo Randma, Ivi Kesküla, Malle Preimer Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a otsus Jelena Ivanova-Išova süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kokkuleppemenetluses Jelena Ivanova-Išova Määruskaebuse esitaja Resolutsioon
5. 1.1 osas.
7. Harju Maakohtu
8. veebruari
9. a otsus tühistada osaliselt, täpsemalt: Jelena Ivanova-Išovalt menetluskuluna sundraha summas 10 875 krooni väljamõistmise Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu
11. veebruari
12. a otsusega tunnistati Jelena Ivanova-Išova kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeeriti süüdistatavalt tema kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha summas 1470 krooni. Menetluskuludena mõisteti süüdistatavalt välja sundraha 10 875 krooni, ekspertiisitasud 6342 krooni ja kaitsjatasu 840 krooni. 1
13. Maakohtu otsuse peale esitas J. Ivanova-Išova apellatsiooni, milles palub vähendada temalt välja mõistetud menetluskulusid, kuivõrd tal puuduvad vahendid selle maksmiseks. Apellant palub arvestada tema perekonna raske majandusliku olukorraga, tal puuduvad igasugused sissetulekud ning peres kasvab kolm alaealist last. Kaebuses palub J. Ivanova-Išova vabastada ta menetluskulude tasumisest kas täielikult või osaliselt. Temalt konfiskeeritud summad palub süüdistatav samuti arvestada menetluskulude katteks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT I
14. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab esmalt, et puudub alus J. Ivanova-Išova poolt esitatud kaebuse kui apellatsiooni menetlemiseks. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab teatud piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS
15. peatüki
16. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku
17. peatüki
18. jao sätte rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Seejuures osundab kriminaalkolleegium, et edasikaebe korra piiratusele on viidatud ka vaidlustatud kohtuotsuses.
19. Samas sätestab KrMS § 189 lg 3, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku
20. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Seega tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ei laiene KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang J. IvanovaIšova poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvale taotlusele muuta Harju Maakohtu
21. veebruari
22. a otsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Järelikult tuleb ringkonnakohtul J. Ivanova-Išova taotlus menetluskulude vähendamiseks lahendada lähtudes Kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatükis sätestatud menetluskorrast, s.o määruskaebemenetluses. II
24. J. Ivanova-Išova palub temalt väljamõistetud menetluskulude vähendamist või täielikult riigi kanda jätmist, kuna tal puuduvad selle tasumiseks vahendid. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 4.1 KrMS § 180 lg 3 sätestab, et kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et juba see sõnastus näitab, et menetluskulude kandmisest ei saa süüdistatavat vabastada täielikult, vaid üksnes osaliselt. Kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub alus vabastada süüdistatavat menetluskulude kandmisest, mis seisnevad kaitsjatasu ning ekspertiisikulude väljamõistmises. Nimelt on need summad olnud ka kokkuleppe sõlmimise osiseks. Käesolevas kriminaalasjas on sõlmitud
25. veebruaril
26. a kokkulepe, milles on üheselt märgitud ka kohtueelse menetluse kuludena ekspertiisitasud 6342 krooni ja määratud kaitsja tasu 840 krooni (tlk 86 pöördel, kokkuleppe p 5). Samuti kinnitab J. Ivanova-Išova kõnealuses kokkuleppes, et talle 2 on selgitatud kohustust tasuda kohtueelse menetluse kulud ja talle määratud kaitsja tasud (tlk 87). Seega oli nende summade väljamõistmine kokkuleppe osiseks ning selle kohustuse võttis süüdistatav endale teadlikult ning vabatahtlikult. Seda on süüdistatav kinnitanud ka kohtuistungil, öeldes, et kokkulepe on sõlmitud tema vabal tahtel ning palub see kinnitada (tlk 90). Kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub alus selles osas sõlmitud kokkuleppest irdumiseks ning vaatluse all olevate menetluskulude täiendavaks vähendamiseks. 4.2 Küll leiab kriminaalkolleegium, et on alus vabastada J. Ivanova-Išova menetluskuluna sundraha tasumisest. Sundraha suuruseks on esimese astme kuriteo korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 10 875 krooni (KrMS § 179 lg 1 p 1). Süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes küll kinnitanud, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel on ta kohustatud tasuma ka sundraha (tlk 87), kuid selle suurust ei ole kokkuleppes nimetatud; selle summa nimetamine ning selgitamine süüdistatavale ei nähtu ka kohtuistungi protokollist. Samuti on kriminaalkolleegium seisukohal, et kui lisaks p-s 4.1 nimetatud summadele mõista J. Ivanova-Išovalt välja veel ka sundraha, võib kokkuvõtlikult olla tegemist summaga, mille tasumine käib süüdistatavale ilmselt õle jõu KrMS § 180 lg 3 ls 2 tähenduses. Karistusõiguse eesmärk on esmajoones õigusrahu taastamine ning kui menetluskulude osaliselt väljamõistmata jätmine võib potentsiaalselt anda täiendava positiivse tõuke isiku edasisele seaduskuulekusele, on alust selle võimaluse rakendamiseks.
27. Küll leiab kriminaalkolleegium, et p-s 4.1 nimetatud menetluskulude väljamõistmine ei käi süüdistatavale ilmselt üle jõu, nagu seda nõuab seaduse sõnastus. Ringkonnakohus märgib, et kinnipidamisasutuses on süüdistataval võimalik ka töötada, mis on vastavalt Vangistusseaduse §-le 43 tasustatud tegevuseks; juba selle arvelt võib J. Ivanova-Išova hüvitada temalt väljamõistetud menetluskulusid. Arvestades aega, mis J. Ivanova-Išoval tuleb kinnipidamisasutuses veeta, leiab ringkonnakohus, et selle aja kestel saaks süüdistatav soovi korral tasuda arvestatava osa temalt välja mõistetud menetluskuludest, millised on nimetatud p-s 4.
29. Kaebuses kinnitab J. Ivanova-Išova veel, et tal puudub võimalus tasuda menetluskulusid 6 kuu jooksul, nagu see on kirjas kohtuotsuses. Selle väitega seonduvalt selgitab ringkonnakohus, et süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude tasumine ei toimuma vältimatult selle aja jooksul, mis on sätestatud kohtuotsuses. Nimelt sätestab KrMS § 423, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega saab nimetatud taotluse esitamisel ja motiveerimisel J. Ivanova-Išova täitmiskohtuniku vahendusel kindlaks määrata endale jõukohase ning riiklikult aktsepteeritud graafiku temalt välja mõistetud menetluskulude tasumiseks. Kuid nagu öeldud – vastavasisulise taotlusega tuleb pöörduda täitmiskohtuniku poole.
30. Kriminaalkolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata ka osas, millega J. Ivanova-Išova taotleb temalt konfiskeeritud summade arvestamist menetluskulude katteks. Süüdistatavalt kinnipidamisel leitud summad - 1470 krooni – on konfiskeeritud KarS § 831 lg 1 alusel kui süüteoga saadud vara. Tegemist on sisuliselt kriminaalse tuluga ning selle arvelt ei toimu isiku suhtes esitatavate nõuete rahuldamist. Samuti märgib kriminaalkolleegium, et kõnealuste summade konfiskeerimine oli sätestatud ka süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppes (tlk 87, kokkuleppe p 7). 3
31. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 390 lg-st 1 rahuldab kriminaalkolleegium J. Ivanova-Išova taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Paavo Randma Ivi Kesküla Malle Preimer 4