lg 1 ja lg 2 täitmiskohtunik määrab: 1.Rahuldada V F avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks teha suhtes alustatud täiteasjas 066/2002/122. 2.Lõpetada täitemenetlus nr 066/2002/122 otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 4-1-534/02 määratud 10 (kümme) trahviühikut, s.o 600 (kuussada) krooni sissenõudmisest seoses täitmise aegumisega. 3.Määrus väljastada: 3.1.V F, aadress: Kangelaste 8-33, Narva linn; 3.2.Narva kohtutäitur Andrei Krekile, aadress: Puškini 14, 20308 Narva linn. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Narva Linnakohtu 19.juuni 2002.a otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr 4-1-534/02 karistati V F HÕS-i § 150 lg 2 ettenähtud haldusõiguserikkumise toimepanemise eest rahatrahviga 10 (kümme) trahviühiku ulatuses, s.o 600 (kuussada) krooni. Otsus on jõustunud 02.juulil 2002.aastal. 1
lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.2.Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 (kaheksateist) kuud (enne 21.07.2005. jõustunud redaktsioon 1 (üks) aasta) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. 4.3.Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. 4.4.Asja materjalidest nähtub, et V F suhtes tehtud otsus haldusõiguserikkumise asjas on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetus otsus täitvale asutusele. Võlgnikule on arutatavas täiteasjas saadetud täitemenetluse kohustusliku osana täitekutse, mida saab käsitleda reaalse täitmise algusena. Menetluse käigus on Narva kohtutäitur Andrei Krek kontrollinud võlgnikul pangakontode ja nendel rahaliste vahendite. Kinnisvara olemasolu ja võlgnikule kuuluvat mootorsõidukit kontrollitud ei ole. Kuna V F suhtes oli täitemenetlus algatatud 16.juulil 2002.aastal, siis oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 1 (ühe) aasta jooksul, s.o hiljemalt 01.juuliks 2003.aastaks, kuna otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 4-1-534/02 on jõustunud 02.juulil 2002.aastal. 4.5.Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse nr 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. 2
näeb esmalt ette või võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või
kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi-nõude sundtäitmise-saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. 4.7.Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril
s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsust“. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-3-1-5-04). 4.8.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.oktoobri 2008.a otsuse nr 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5,
lg 1 ja Karistusseadustiku 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tulev Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5,
lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumusel veel lõpuni täidetud (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.oktoobri 2003.a otsus nr 3-1-1-127-03). Seoses sellega täitmiskohtunik leiab, et avaldaja V F ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Vastupidi Narva kohtutäitur Andrei Krek oli teadlik, et V F asukohast, s.o aadress: XXX. 4.9.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.oktoobri 2003.a otsuses nr 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. 4.10.Narva kohtutäitur Andrei Krek ei ole suutnud tõendada, et V F oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks
s sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot. Samuti jääb maakohtule arusaamatuks, miks ei ole Narva kohtutäitur Andrei Krek teinud maakohtule ettepanekut rahatrahvi asendamise kohta (Vt Täitemenetluse seadustik § 201 lg 1). Kohtutäitur peab suutma tõendada võlgniku aktiivset tegevust, mis on käsitletav kõrvalehoidumisena, kuna ka täitemenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 432 lg 1,
§-st 202 lg 1 ja lg 2 rahuldab täitmiskohtunik V F avalduse 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.