1-08-16606/21

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 08.03.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-16606 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Ave ARNIM Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Pyotr ADONIEVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Pyotr ADONIEV sünd. 11.06.1963, isikukood 36306110426, Vene Föderatsiooni kodanik, kesktehniline haridus, rahvuselt xxx Karistuse kandmise algus 18.07.2008 ja lõpp 18.04.2011 Jätta Pyotr ADONIEV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus ja määrata tema poolt Pyotr ADONIEVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks 300 (kolmsada) krooni (s.h. vangistusest ennetähtaegne vabastamine 250 krooni, käibemaks 50 krooni). Välja mõista Pyotr ADONIEVILT tasu kaitsja (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) poolt osutatud õigusabi eest summas 300 (kolmsada) krooni riigituludesse. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 26.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pyotr Adonievi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pyotr Adoniev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.09.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat 9 kuud alates 18.07.

1. Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kuna kinnipeetav kannab karistust eelvangistushoone kambris, ei ole ta hõivatud resotsialiseeriva iseloomuga tegevusega. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, väärteo korras 10 korda. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid ligi 140 000 krooni eest. Kinnipeetav ei soovi ametlikult töötada, kuna siis peab maksma makse. Kinnipeetaval puuduvad riigikeele oskus ja tööharjumus, ka ei ole ta huvitatud töötamisest vanglas. Kinnipeetav ei tunnista alkoholiprobleemi, peab seda naljaks, ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, samuti on proovinud tarvitada amfetamiini. Kinnipeetav ei ole saanud, et on teinud midagi valesti. Sotsiaalprogrammides ei soovi ta osaleda, kuna leiab, et need ei anna talle midagi. Ametnike suhtes on salliv, kuid mitte abivalmis, oma tegude tagajärgedest ei hooli. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et arvestades kinnipeetava varasemat kuritegelikku käitumist, on säilinud risk edaspidisteks seaduserikkumisteks. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et nimetatud korter kuulub Dxxx Bxxx, kes kinnipeetavat ei tunne. Vabanemise korral garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Vabaduses ei ole kinnipeetav ametlikult töötanud. Tal on välja kujunenud vastutustundetud kulutamisharjumused ja hoolimatu elustiil, mida ta muuta ei taha. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga inimesed, kellega kinnipeetav suhtleb edasi ja kellega suhete katkestamisest ei ole kinnipeetav huvitatud. Andmed positiivselt mõjutava sotsiaalse võrgustiku olemasolust kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetava kuritegude dünaamika on olnud seotud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega ja kõik õiguserikkumised on toime pandud samalaadsetel põhjustel, samas ei näe kinnipeetav vajadust muuta oma alkoholi tarvitamisharjumusi. Eelmise kriminaalhoolduse teostamise ajal ei ilmunud kinnipeetav registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud elukohas, ei esitanud dokumente kohustuste täitmise kohta, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ning kriminaalhooldus lõppes uue samalaadse kuriteoga. Maakohtu istung Kinnipeetav Pyotr Adoniev taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et elama asub ta aadressile xxx. Nimetatud korter kuulub kinnipeetava ämmale, kes elab xxx ja käib Eestis harva. Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungil kinnipeetava taotlust vabanemiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ei toetanud. 2 Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis maakohtu kriminaalhooldusametnikul tuleks kontrollida ka uut elukohta. istungil, et Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas nii tingimisi katseaja kohaldamisega kui ka reaalse vangistusega. Seega ei ole kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes on suuteline oma tegudest ja eelnevatest karistustest õppust võtma ja neid analüüsima. Vastavalt Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord (edaspidi tekstis Kord) §4 lg.1 on kriminaalhooldusametnik kohustatud arvamuse koostamise käigus kontrollima süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, et selgitada välja, kas elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub (t.l.4), et kinnipeetav on omakäeliselt kinnitanud, et soovib vabanemise korral asuda elama aadressil xxx. Vastavalt Korra §4 lg.2 on süüdimõistetu elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimus muuhulgas järgmine: süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks, vastavalt Korra §4 lg.3 ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus või on tegemist ajutise elukohaga. Kriminaalhooldusametnik kontrollis nimetatud aadressi ning selgitas välja, et eelnimetatud aadressil asuv korter kuulub Dxxx xxx kes kinnipeetavat ei tunne ja seega ei kindlusta teda ka elamispinnaga. Ülaltoodu alusel ei ole Korras sätestatud nõuded täidetud, mis välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja kriminaalhoolduse teostamise, kuna käesolevas asjas puuduvad nii akt elamispinna kontrollimise kohta kriminaalhooldusametniku poolt kui ka kõikide sellel elamispinnal elavate täiskasvanute nõusolek elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Seega ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega võimalik. KarS §75 lg.1 p.1 näeb ühe käitumiskontrolli nõudena ette kindla elukoha olemasolu ja selle puudumisel ei ole 3 kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Maakohtul kriminaalhooldusametniku arvamust mitte uskuda või usaldada. puuduvad alused Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et tegelikult asub ta hoopis elama aadressile Ranna 25 – 13 Sillamäe linn. Kuna sellel aadressil asuvast elukohast ei ole kriminaalhooldusametnik olnud teadlik ja seega ei ole seda elukohta kontrollitud, ei ole sellele aadressile kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega võimalik. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades siinkohal ka asjaolusid, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval sotsiaalne lähivõrgustik (eelkõige materiaalselt toetav), kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 140 000 krooni eest, kinnipeetaval on välja kujunenud vastutustundetu kulutamisharjumustega elustiil ning ta ei suuda oma eelarvega toime tulla, leiab maakohus, et materiaalsete raskuste tekkimisel on uue kuriteo toimepanemise oht kinnipeetava poolt suur. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel. Ajavahemikul 11.04.2005 – 03.02.2006 ei ilmunud kinnipeetav katseajal registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud elukohas, ei esitanud dokumente kohustuste täitmise kohta, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ning kõigele lisaks pani ta katseajal toime uue kuriteo. Arvestades sellega, et käesoleval ajal on kinnipeetava karistusaja lõpuni jäänud väga pikk aeg (kuni 18.04.2011), puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav sel korral läbib katseaja nõuetekohaselt ja täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid probleemideta. Ülaltoodu alusel jätab maakohus taotluse kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega rahuldamata. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle poolt osutatud õigusabi eest tasu summas 300 krooni kuulub riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, § 384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 23.03.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4