MS § 199 lg 1 p 1 alusel seoses tema süüdimatusega. Kriminaalasja menetluse käigus teostati Jaan Lustile ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ja ekspert andis arvamuse, et Jaan Lustile inkrimineeritava teo ajal 24.06.2008.a. esines Jaan Lustil nõdrameelsus, luulumõtted ja psüühikahäired olid sedavõrd ulatuslikud, et ta ei olnud võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Jaan Lustile kohaldati
§-s 86 ettenähtud psühhiaatrilist sundravi. 19.10.2009.a. Tartu Maakohtu otsusega määrati T. L. oma abikaasa eestkostjaks. Kuna ekspertiisiakti kohaselt Jaan Lusti ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest juba 24.06.2008.a., siis tuleb asuda seisukohale, et Jaan Lusti poolt 18.09.2008.a. ja 11.11.2008.a. toimepandu ei ole kvalifitseeritav väärtegudena, mille eest saaks karistust kohaldada. Kaebaja palub kohtuvälise menetleja otsused Jaan Lusti karistamise kohta tühistada. Tartu Maakohtu 22.12.2009.a. määrusega on eespoolloetletud kaebused ühendatud ühiseks menetlemiseks. Kohtule teadaolevalt on Jaan Lusti seaduslik esindaja T. L. esitanud analoogilisi kaebusi ka muudes Jaan Lusti väärteoasjades. Need on kohtus registreeritud eraldi ja menetletakse eraldi, mistõttu käesolevas otsuses kohus neid ei käsitle. Käesoleva asja lahendamine on viibinud seetõttu, et kohus oli ajavahemikul 12.01.10.03.2010.a. seotud otsuse tegemisega mahukas kriminaalasjas. 2
lg 2 kohaselt saab isikut karistada teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 teise lause kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.
kohaselt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.
p 1 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega. 20.11.2008.a. koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 129 (tl 12-13) toodud eksperdiarvamuse kohaselt Jaan Lustil kriminaalasjas nr 08260103304 temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 24.06.2008.a. esines nõdrameelsus, luulumõtted ja pahurusseisund (düsfooria). Psüühikahäired olid sedavõrd ulatuslikud, et Jaan Lusti ei olnud võimeline endale oma tegudest aru andma ega neid juhtima. Ekspertiisi tegemise ajaks psüühikahäired oluliselt taandunud ei ole. Tuginedes sellele eksperdiarvamusele võib asuda seisukohale, et ka 18.09.2008.a. ja 11.11.2008.a. so õigusvastaste tegude toimepanemise ajal käesolevas asjas ei olnud Jaan Lusti võimeline aru saama oma tegude keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Kohus loeb eksperdiarvamuse alusel tõendatuks, et Jaan Lusti on õigusvastased teod 18.09.2008.a. ja 11.11.2008.a. toime pannud süüdimatus seisundis, kus ta traumajärgse ajukahjustuse tõttu ei saanud aru oma tegude tähendusest ja ei olnud võimeline oma tegusid juhtima. Kohtu hinnangul ei ole eksperdiarvamuse õigsuses alust kahelda, kuna see on kooskõlas ka muude tõenditega. Seoses eestkoste seadmise menetlusega on Jaan Lusti suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriaekspertiis ka Tartu Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-09-13982. Tartu Maakohtu 14.10.2009.a. otsuse ( tl 8-11) sisust nähtuvalt on ka nimetatud asjas ekspert andnud arvamuse, mille kohaselt Jaan Lusti dementsuse tõttu ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Kuna Jaan Lusti ei ole süüvõimeline, ei saa teda karistada, mistõttu kaevatavad otsused tuleb VTMS § 132 p 3 alusel tühistada ning menetlused Jaan Lusti väärteoasjades VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.