4-09-17805/9

Väärteoasi 4-09-17805 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Sekretär Ave Mõistlik Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 19.08.2009.a. kiirmenetlusotsus väärteoasjas nr. 2316,09,0124600 karistamises LS§ 7422 lg.2 järgi Kaebuse esitanud isik Tõnis Härm, isikukood 336060229, elukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Tõnis Härm kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri politseiosakonna esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON Kesklinna Jätta Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 19.08.2009.a. kiirmenetlusotsus väärteoasjas nr. 2316,09,0124600 muutmata. Täpsustada otsust ning määrata, et KarS§ 66 lg.3 alusel kuulub rahatrahv 600.00 krooni tasumisele ositi igakuiselt 4 kuu jooksul summas 150.00 krooni, alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 14.12.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik: Tõnis Härm’i karistati Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg.2 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600.00 krooni selle eest, et tema 19.08.2009.a. Tallinnas, Pärnu mnt. 107/109, liikudes Vineeri tänavale, juhtis mootorsõidukit, kiirusega 76 km/h +/- 3 tee, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirus mitte vähem kui 23 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja § 124 p.1 nõudeid, pannes sellega toime Liiklusseaduse § 7422 lg.2 nõudeid. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg.1 p.1 alusel. 18.11.2009.a toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja eeltoodud asjaoludel kaebuse juurde ning taotles otsuse tühistamist Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg.1 p.1 alusel. Kaebaja selgitas, et sellist kiirusemõõtjat, viidates tunnistaja A ’ale, kohapeal ei olnud. Kiirusemõõtja oli prillideta lühemat kasvu kõhn mees. Samuti on rikkumise kellaaeg täiesti vale. Ta lahkub kodust igal hommikul kell 08.00 ning seega sai ta olla Pärnu mnt. viadukti juures hinnanguliselt 08.
2. Enne viadukti reastus ta kolmandasse ritta, mitte teise ritta, nagu otsuses ekslikult on märgitud. Heleda peaga noor mees teavitas talle, et kiirus oli 70 km/h. Kaebajale öeldi, et tema kiirust mõõdeti enne viadukti, kuid ta läks pärast otsuse vormistamist kohe olukorda kontrollima, kuid ei näinud kedagi kiirust mõõtmas. Kaebaja hinnangul kuulub tema kaebus rahuldamisele, kuna juriidilise vormistamise juures on rida suuri puudusi. Mõõtevahendi taatlustunnistust ei ole ta näinud. Lisa nr 2 on vormistatud ilmselt tagantjärgi, sest kellaaeg ei klapi. Kell 09:50 oli ta juba poksiföderatsioonis. Tunnistajaid juures ei olnud. Protokoll ja allkiri ei ole loetav. Mõõtja allkiri on, aga tema pidas seda meest mõõtjaks, kes ta kinni pidas. Kiirusnäitu talle ei näidatud. Ei ole märgitud ka seda, kus seisis patrullauto. Kirjas on teine sõidurida, kuid kaebaja oli kolmandas reas. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht kohtuistungil oli jätta kaebuse rahuldamata, põhjendades oma taotlust asjaoluga, et kaebus on põhjendamata. LS § 74’22 lg 2 järgi koostatud kiirmenetluse otsus on tõendatud Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Ta on ütlusi andnud: „vahetasin rida ja kiirust ei vaadanud“. Seda, et otsuses võib olla ekslikult märgitud rikkumise vale kellaaeg, et saa veel kaasa tuua otsuse tühistamist, kuna sisuliselt on tõendatud, et kaebaja nimetatud kohas viibis ning rikkumise faktiline asjaolu on fikseeritud. Kohtuistungil andis ütlusi PP kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel Raul Annuka, kes koostas 19.08.2009.a. kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Ta selgitas, et 19.08.2009.a. toimus politseioperatsioon kiiruseületajate tabamiseks kesklinna piirkonnas. Tema mõõtis kiirust Pärnu maanteel, Paide ja Vineeri tänava vahel. Mõõdeti nende sõidukite kiirust, kes sõitsid Paide tänava poolt kesklinna suunas. Mõõteseadmena kasutati laserkiirusemõõtjat, mis oli testitud ja töökorras. Ta tuvastas kiiruseületaja Pärnu mnt ja Vineeri tänava ristmikul ning andis informatsiooni edasi. Rikkumise tuvastamisel kasutas ka binoklit, et tuvastada rikkuja registreerimismärk. Peale rikkumise tuvastamist koostatakse kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, kuhu pannakse kirja ilmaolud, liiklustihedus, liikumiskiirus koos registreerimisnumbri ja sõiduki margiga. Protokolli läheb mõõtmisinfo, kas rikkuja rida vahetas või ei pärast seda, ei ole oluline. Mõõtmiskohaks oli Pärnu mnt. 107 ning kiirusmõõtmine toimub vahemikus kuni 100 meetrit, kus on ka number binokliga näha. Kaebaja küsimusele vastuseks, et miks neid enam peale otsuse vormistamist kohale ei olnud selgitas Annuka, et sisuliselt nad operatsiooni peale seda ka lõpetasid ja tulid samuti kohta, kus otsuseid vormistati. Samuti selgitas tunnistaja, et mõõteseadme taatlustunnistus eraldi esitama ei pea. Mõõteseade oli taadeldud ning seadet testitud 19.08.2009.a. kell 07.30 ning selline informatsioon kajastub portokollis. 2 Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja TH, kaebaja abikaasa. Ta selgitas, et enamasti lahkuvad nad kodust 8 paiku. Nii ka 19.08.2009.a. Tunnistaja tahtis veel tööl ettevalmistusi oma sünnipäevaks teha, kaebaja pani ta töö juurde Hiiu 42 maha ja sealt sõitis ta edasi tööle. Tol päeval võis see juhtuda 08:15 paiku. Kohtu järeldused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud antud asjas olevaid materjale leidis, et Tõnis Härm poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Kiirmenetlust kohaldatakse, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged, s.t. kui kohtuvälise menetleja arvates on väärteoasja menetlemiselt kogutud piisavalt tõendeid, et lahendada VTMS§ 108 loetletud küsimused. Asjaolude selgus tähendab eelkõige seda, et väärteo kvalifikatsioon on üheselt kindlaks määratud. Antud menetlusliigi kohaldamine ei sõltu väärteo(vähe) tähtsusest, vaid lähtub väärteo menetluse kiiremaks muutmisest. Sarnaselt hoiatamisemenetlusega eeldab kiirmenetluse kohaldamine menetlusaluse isiku kirjalikku nõusolekut, mis tuleb fikseerida ülekuulamise protokollis , s.t vastavalt VTMS§ 55 lg.1 p.3 kohaselt tuleb menetlusaluse isikule võimaldada anda ütlusi väärteo toimepanemise kohta. Antud regulatsioon kohustab kohtuvälist menetlejat toestama menetlusaluse isiku ülekuulamist, mis tuleb vormistada VTMS§ 65 lg.1 ettenähtud ülekuulamise plangil. Kui isik keeldub ütluste või allkirja andmisest, loetakse see kiirmenetlusega mittenõustumiseks. Riigikohus on leidnud, et asja lahendamisel on rikutud oluliselt kaebaja kaitseõigust, kui kiirmenetluse otsusel puuduvad kaebaja allkirjad nii selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi, kui ka selle kohta, et ta nõustub kiirmenetlusega. Nähtuvalt materjalidest, et 19.08.2009.a. koostatud Tõnis Härm suhtes menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, milles ta kinnitab oma allkirjaga, et talle on tema õigused ja kohustused vastavalt VTMS§ 19 selgitatud ning ta nõustub kiirmenetlusega. Samuti on talle võimaldatud anda ütlusi ning Tõnis Härm selgitab, et ta vahetas sõidurida ning kiirust ei vaadanud. Kohus ei ole tuvastanud selles osas menetlusnormide rikkumist. Samuti võib Tõnis Härm ütlustest selgelt välja lugeda, et oma sõiduki kiirusele ta tähelepanu ei pööranudki ning vahetas liikumise ajal sõidurida. Selle kohta selgitas Raul Annuka, et rea vahetus kiiruseületamise mõõtmist kuidagi ei mõjuta. Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on fikseeritud, et kaebaja liikus teisel sõidureal. Kaebaja kinnipidamise hetkeks oli ta juba reastunud kolmandasse ritta, kuid seda Raul Annuka enam isiklikult ei näinud, kuna kaebaja peeti kinni teisepool viadukti. Tema kajastas protokollis sõidurida, milline oli kaebaja poolt valitud rikkumise hetkel. Kuna kaebaja on ka ise kinnitanud oma sõidurea vahetamist, siis ei tuvastanud kohus mingit rikkumist andmete täpsuse osas. Seadet, millega Tõnis Härm poolt juhitud sõiduki kiirust mõõdeti ehk siis Ultralyte 100 LR nr UX020596, testiti mõõtmise päeval 19.08.2009.a. kell 07.30 ning seade oli töökorras. Seade omab taatlustunnistust nr: T08-1197/3/
3. Antud väärteoasjas on mõõtmistulemused kohtuvälise menetleja ametniku poolt fikseeritud nõuetekohaselt kiiruse mõõtmise aktis, so Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab VTMS § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud ka VTMS § 19 lg 1 p 6 nõuded. Kohtul puudub ka alus arvata, et politseiametnik oleks liiklusjärelevalve käigus teadlikult fikseerinud ebaõigeid andmeid. 3 Kohtul puudub igasugune alus kahelda 19.08.2009.a. koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et Tõnis Härm on rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Kaebuse esitaja ei ole kohtuistungil nimetanud ühtegi põhjendatud kahtlust, miks oleks politseiametnik pidanud soovima koostada temale protokollist tulenevalt ebaseaduslikku kiirmenetlusotsust. Ka puudub kohtul aluse kahelda, et protokollis märgitud rikkumise aeg 09.50 oleks vale. Kaebaja ise ei ole otseselt ka vastupidist tõendanud, vaid eeldanud, et ajaliselt ta ei saanud nii hilja rikkumise kohal viibida. Ka tunnistaja TH ütlusest pole kellaaja tõendmaise osas kaalu, kuna tema rikkumise paigas ei viibinudki ja oli selleks ajaks juba sõidukist lahkunud. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja Tõnis Härm on pigem heitunud politseipoolsest käitumisest, milline tema hinnangul oli ebakorrektne ning seetõttu on ka kogu asja menetlemine olnud tema hinnangul enam, kui puudulik. Kohus ei tuvastanud ühtegi sellist rikkumist kohtuvälises menetluse, mis annaksid aluse arvata, et menetlusnorme on oluliselt rikutud. Pigem soovib kaebaja vabaneda süüst ja vastutusest. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Tõnis Härm poolt liikluseeskirja § 124 p 1 rikkumine, st asulasisesel teel lubatud suurima sõidukiiruse 50 km/h ületamine 23 km/h võrra on tõendamist leidnud. Kuna isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt kiiruspiirangutele, siis selle kohustuse tähelepanematusest või kohusetundetusest tingitud järgimata jätmine on väärtegu. Kuna Tõnis Härm on ka ise kinnitanud, et ei vaadanud oma sõiduki kiirust, siis on tema poolt toime pandud hooletusest. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 km/h. Võttes arvesse, et Tõnis Härm on pensionär, peab kohus võimalikuks täpsustada otsust ning anda talle võimaluse tasuda rahatrahv ositi. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; § 133-
4. Piret Liivo Kohtunik 4