4-09-15951/7

Väärteoasi nr.4-09-15951 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 06.11.2009.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud Ilmar Lomp, isikukood: 35704064922, elukoht xxx kaebuse esitaja: Ilmar Lomp, tema esindaja Kaili Siilak, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 16.07.2009.a. otsus väärteo asjas nr. 2376,09,004102 LÕPPOSA Tühistada Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsus nr. 2376,09,004102, teha uus otsus, millega karistada Ilmar Lomp LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, summas 4500 krooni ning § 7422 lg 4 lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Ilmar Lompi kaebus rahuldada osaliselt. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 01.12.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE JA KAEBUSE SISU Väärteoasja nr 2376,09,004102 16.07.2009.a. otsusega karistati Ilmar Lompi LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, summas 9000 krooni ja LS § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selle eest, et tema 25.06.2009.a. Raasiku vallas Lagedi-Aruküla-Peningi tee 13.kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 43 km/h võrra, sõites kiirusega 117+-4 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kaebuses taotletakse toimepandu ümberkvalifitseerimist ning lisakaristuse mittekohaldamist. Kaebuses osutatakse järgmistele asjaoludele: kiiruse ületamise põhjuseks oli menetlusaluse isiku hajutatud tähelepanu, ta ei jälginud spidomeetrit, samuti kõrvalteelt põhiteele väljakeeramise kohas puudub suurimat kiirust määrav liiklusmärk, mistõttu peaks lähtuma asulavälisel teel kehtivast suurimast lubatud kiirusest 90 km/h ning sõites kiirusega 117+-4 km/h, ületas menetlusalune isik kiirust vaid 23 km/h võrra, tegu tuleb seega kvalifitseerida LS § 7422 lg 2 järgi. Lisakaristuse kohaldamisel jättis kohtuväline menetleja arvestamata karistust kergendavad asjaolud, I.Lomp tunnistab ennast süüdi, kahetseb toimepandut. Samuti tuleb arvestada, et menetlusalune isik tegutseb FIE-na, tema kohustusteks on ehitustööde korraldamine ja ehitamine, selle täitmiseks peab ta liikuma ehitusobjektide vahel, transportima ehitusmaterjale, igapäevaselt viibima Tallinnas, mis on tema elukohast 80 km kaugusel. Oma etteplaneeritud tegevuse katkestamine võib kaasa tuua lepingute mittetäitmise ja lõpptulemusena lõppeda pankrotti minekuga. Kohtuväline menetleja leidis, et tegu on õigesti kvalifitseeritud, menetlusalune isik oli teadlik asjaolust, et antud teelõigul on suurima lubatud kiirusena ettenähtud 70 km/h, teda on varem korduvalt karistatud kiiruse ületamise eest, rahatrahvid ei mõjutanud teda käituma liikluses seaduskuulekalt, mistõttu eripreventiivsest eesmärgist lähtudes on lisakaristuse kohaldamine tema suhtes õigustatud. Kuulanud ära menetlusosaluste seisukohad, kuulanud üle tunnistaja, uurinud väärteoasja materjale ja kohtule esitatud teisi tõendeid, jõuab kohus seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele vaid osaliselt järgmistel alustel. Arutatavas asjas puudub vaidlus selle üle, et 25.06.2009.a. juhtis Ilmar Lomp sõiduautot kiirusega 117+-km/h. Sellele ei vaidle vastu Ilmar Lomp ise, kinnitas seda nii vastulauses ja kaebuses, kui ka kohtulikul uurimisel antud ütlustes, samuti seda tõendab kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (väärteotoimiku t.l.3-4), mille kohaselt mõõdeti kaebaja sõiduki kiirust kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR AS004002, mis on 17.07.2009.a. taadeldud ja testitud sama päeva hommikul kell 07.00, kiiruseks fikseeriti 117 km/h. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Vastavalt Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt välja antud tunnistusele (t.l.22-24) Põhja Politseiprefektuur on hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve mõõtmiste alal, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-08/00099 kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker II MDR nõuetekohaselt taadeldud ning kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud kaebaja sõiduki kiiruse mõõtmisel mõõtemetoodika rikkumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tõendamist leidnud asjaolu, et väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhtis Ilmar Lomp sõiduautot kiirusega 117+- km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust. LE § 124 lg 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et Lagedi-Aruküla-Peningi maantee 12,75 ja 13,12 km vahel on kiiruse piirangu ala, mis piirab liikluse kiirust kuni 70 km/h. Vastavalt LE § 126 lg 3 nõuetele ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendi näidatud suurusest. Liikluseeskirja lisa 2 liiklusmärk 351 näitab suurimat kiirust ja tähendab, et sõita ei tohi suurema kiirusega, kui märk näitab. Ilmar Lompi ütlustest järeldub, et väärteoprotokollis märgitud ajal sõitis ta peateele kõrvalteelt välja, kus vastav kiirust piirav liikluskorraldusvahend puudus. Sama kinnitab ka Põhja Regionaalse Maanteeameti tõend (t.l.18) ning selle juurde lisatud 12,7 ja 13,2 km vahel teelõigu plaan, millest nähtub, et põhiteele väljasõit jääb liiklusmärkide 351 (Suurim kiirus) ja 371 (Suurima kiiruse piirangu lõpp) vahele. Vastavalt Liikluseeskirja lisale 2 liiklusmärkide 35 ja 36 mõjupiirkond väljaspool asulat ulatub märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud lisateatetahvliga teatatud kauguseni. Seega, kui teele on paigaldatud suurima kiiruse piirangu lõppu näitav liiklusmärk, on loogiline, et peab olema ka kiiruse piiranguala algust korraldav liiklusmärk, millest tulebki juhil juhinduda. Kuivõrd on tuvastatud, et Ilmar Lomp hakkas Lagedi-Aruküla-Peningi teel liikuma kohast, kus liiklusmärki 351 ei olnud, ei saa talle vastava märgi eiramist ette heita ning tuleb arvata, et tema pidi juhinduma LE § 124 lg 2 nõudest, s.o. asulavälisel teel suurim lubatud kiiruseks on 90 km/h. Eeltoodu alusel nõustub kohus kaebuses tooduga, et Ilmar Lomp ületas suurimat lubatud kiirust 23 km/h võrra. Juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h on LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu ning kohus leiab, et nimetatud väärteo tunnused esinevad I.Lompi tegevuses. Samas järeldub kaebaja ütlustest, et ta ei ületanud kiirust tahtlikult, vaid oli pingelise töö tõttu hajevil ning ei olnud piisavalt tähelepanelik ega jälginud liiklusolusid ja spidomeetrit. Asja arutamisel ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid kaebaja poolt kiiruse ületamisele tahtlikult. Kui isik enda hooletu käitumise tõttu ei näe ette teoga kaasnevat tagajärge, mida ta hoolsa käitumise korral oleks võinud ja pidanud ette nägema, paneb ta teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu on võimalik toime panna ka ettevaatamatusest. Eeltoodu alusel jõuab kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja otsus tuleb tühistada I.Lompi tegevusele antud juriidilise hinnangu osas ning teha uus otsus, millega tema olukorda raskendamata tunnistada ta süüdi LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemises, kergendades vastavalt selle eest ettenähtud sanktsioonile põhikaristust. Kaebajale määratud lisakaristusena kaheks kuuks juhtimisõiguse äravõtmise osas ei leia kohus alust selle tühistamiseks. Ilmar Lompi karistusregistri andmetest nähtuvalt on teda karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest alates 2001.a. 23-l korral. Kõik karistused on kehtivad, kuna iga järgmine väärtegu on toime pandud enne Karistusregistri seaduse §-s 25 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist. Nimetatu iseloomustab kaebajat kui kehtivate seaduste ja üldtunnustatud käitumisnormide täitmisest mittehoolivat ja kohusetundetut isikut. Seda kinnitab juba see asjaolu, et alates 2003.aastast karistati kaebajat üksnes kiiruse ületamise eest kokku 9-l korral rahatrahvidega erinevates summades ja sealhulgas 15.12.2007.a. lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. LS § 7422 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni. See tähendab seda, et kaaludes lisakaristuse määramise võimalust tuleb vältimatult arvestada süüdlase isikut. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on põhjendatult arvestanud väärteo toimepanemise asjaolusid ja I.Lompi isikut. Karistusregistri väljavõttest ning arutatava väärteo materjalidest nähtuvalt ei saavutanud varasemad karistused I.Lompi jaoks oma eesmärki ning ta on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et eripreventiivsest eesmärgist lähtudes on I.Lompi suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine põhjendatud ning suunatud sellele, et efektiivseimalt mõjutada teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja käituma liikluses seaduskuulekas. Kaebuses toodud asjaolud, mis kaebaja arvates võivad kaasneda, kui ta mõni aeg ei tohi sõidukit juhtida, ei ole lisakaristust välistavad asjaolud. Oma äritegevuse eripära hinnates oleks pidanud Ilmar Lomp olema eriti hoolas ja täitma liikluseeskirju. Eeltoodu alusel jätab kohus Ilmar Lompi kaebuse selles osas rahuldamata. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik