4-08-10717/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.november 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-10717 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Tõlk Silvi Hindrikson Kohtuasi Sergei Bogomolovi (isikukood 37109270234, kodakondsus Vene Föderatsioon, elukoht xxx, töökoht OÜ S G ) väärteoasi LS § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 14.10.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,032233 Asja läbivaatamise kuupäev 10.november 2009.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Sergei Bogomolov kaebuse esitaja kaitsja Vladimir Kuznetsov kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 14.10.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,032233 muutmata ning Sergei Bogomolovi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse konstaabel Mihhail Krupenin koostas 21.09.2008.a väärteoprotokolli AB 1080627 Sergei Bogomolovile selle kohta, et tema 21.09.2008.a kell 10.57 Tallinnas Laagna teel - Vilmsi 53 maja juures liikudes Vilmsi tn suunas, juhtis mootorsõidukit Mazda 323F, reg nr xxx, kiirusega 76 km/h ±3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Sergei Bogomolov liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. 14.10.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2302,08,032233 on Sergei Bogomolovit karistatud ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7122 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1500 krooni. Sergei Bogomolov esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, palub vaidlustatud otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt liikus S. Bogomolov Laagna tee poolt Vilmsi tn poole ühtlases liiklusvoos, autodevoo lõpus ja kiirusega 50 km/h. Selles olukorras ei olnud kaebajal võimalust kiirust ületada ja väärteoprotokollis ning -otsuses kirjeldatud rikkumist toime panna. Tee paremal poolel on käänak, mistõttu ei olnud sellel käänakul seisnud liikluspolitseinikul võimalik näha teed sirgjooneliselt ja pikaajaliselt. Protokolli koostamisel kaebaja argumente ei arvestatud, protokolli kaebaja alla ei kirjutanud ning end väärteos süüdi ei tunnistanud. Liikluspolitsei töötas konveiermeetodil ja seetõttu võis politseiametnike adekvaatne hinnang liiklussituatsioonile olla rikutud. Kohtuistungitel ütlusi andes jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuse juurde, palusid selle rahuldada ja väärteoasja menetluse lõpetada. Kaebaja kinnitas, et ta sõitis Lasnamäelt linna poole kiirusega max 50 km/h. Liiklustihedus oli väga suur, nii ees kui taga oli autosid. Ilm oli kuiv, normaalne, teeolud olid kuivad. Kaebaja liiklus algselt kaherealise tee parempoolsel, esimesel, real. Kuna soovis teha vasakpööret Majaka tn-le, vahetas rida, rohkem ta sõiduradasid ei vahetanud. Kui ta oli pööranud kolmandasse ritta, et keerata Majaka tn-le, siis peeti seal kolmandas reas kinni. Tema kiiruse fikseerimine ei saanud võimalik olla. Autos viibis emaga kahekesi, ema istus ees kõrvalistmel, emal juhtimisõigust ei ole. Auto spidomeeter on mehhaaniline, spidomeeter on kõrvalistujale nähtav, kuid ema seda ei vaadanud. Radaril, mille näitu talle näidati, seisis 73 km/h. Teel ei olnud kahte politseinikku üksteise taga, üks neist istus autos ja tegeles kinni peetud rikkujaga. Politseid märkas esimest korda siis, kui ta jooksis tee keskele ja peatas käega. Kinni peatas Krupenin. Seal, kus politsei kaebaja peatas, on lubatud kiirus 50 km/h. Kui auto liigub kiirusega 74 km/h, siis ta läheb 1 sek jooksul edasi 20,5m, politsei ei jõudnud saada võimalust mõõta kiirust ja joosta teisele poole teed teda peatama. Kohal, kus politsei kiirust mõõtis, on väga järsk pööre, sealt ei olnud kaebaja arvates võimalik kiirust mõõta. Kaebaja ütles kohe pärast talle kiiruse näitamist, et näidatud kiirus ei ole tema oma. Puuduvad objektiivsed tõendid, et kiiruspiirangut rikkus just tema auto. Ainsad süüd tõendavad tõendid on Krupenini ütlused, mis on suuremas osas valed ja ei leidnud tänavaoperatsiooni käigus tõendamist. Kaebaja selgitas ka, et on 4 a tagasi osalenud avariis, saanud põrutuse ja on 40 % töövõimetu. Kohtuvaidluses kinnitas kaebaja, et pole milleski süüdi, ei saanud rikkumist toime panna. Sõitis tavalise kiirusega tavalisel marsruudil, kiirus oli teada, sõitis paremas reas ühtses voos. Esimese tulba juures reastus ümber, vaatas vasakusse peeglisse, kedagi polnud. Sai natuke sõita ja siis tuli politsei teele. Ka ema nägi, et politsei tuli paremalt poolt. Sõitis veel edasi, siis pidurdas, kõik oli sujuv. Politsei seisis sissesõidu tee keskel ja ei saanud teda näha ega kiirust mõõta, vahemaa on väga lühike. Oli elav liiklus, politsei poleks pidanud jooksma autode vahele teda peatama. Politsei tuli teele siis, kui juba hakkas reastuma. Kaitsja avaldas kohtukõnes täiendavalt, et ebaselge on, kuidas Krupenin liikus tee keskele pärast seda, kui oli algselt visuaalselt rikkujat näinud. Kui ta vaatas koguaeg läbi aparaadi, siis oleks ta 2 auto alla jäänud, tal kadus kontroll. Politseinik tunnistas paikvaatluse ajal, et sel ajal kiiruse ületamisi ei olnud, see on seetõttu, et politseinikud olid siis paigas, kust neid on kaugele näha. Kohast, kus nad viibisid ajal, mil kaebaja kiirust mõõdeti, neid näha ei olnud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et väärtegu on toime pandud ja tehtud on õige on otsus, palus jätta kaebuse rahuldamata. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Dokumendid pädevuse ja mõõteseadme taatlemise kohta on kohtule esitatud. Metoodika rikkumist ei ole ka vastaspool vaidlustanud ning lähtudes kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist ja Krupenini ütlustest on mõõtemetoodikat järgitud, seega on saadud mõõtmistulemused õiged. Selle kohta, et kiiruse näit kuulub kaebajale, on tunnistajate ütlused, kaebaja ütlused ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Krupenini ütlustest lähtub, et ta nägi kaebaja autot lähenemas teises reas, siis reastus ta esimesse ritta, möödus teisest sõidukist ja suundus kolmandasse ritta. Tunnistaja D ütluste kohaselt seisis poja juhitud sõiduk Laagna teel foori juures kõige vasakpoolsemas reas. Vasakpoolne rida ongi pärast Gonsiori tänavaga ristumist teine sõidurida. Kaebaja ema ütlused kinnitavad politseiniku ütlusi kaebaja auto liikumise osas. Mõõteseadmel oli 2 näitu - 44 km/h ja 76 km/h, seadmel oli kiireima objekti jälgimise režiim. 44 km/h oli selle auto kiirus, millest kaebaja möödus. Pole alust väita, et politsei polnud seal kus ta väitis end olevat. Nii kaebaja kui tema ema väidavad, et nad nägid politseid alles siis kui ta oli teele tulnud. Ka paikvaatluse ajal oli kiiruse ületajaid, aga neid ei peatatud, kuna ülesanded olid teised. Kohtuvälise menetleja ametnik Mihhail Krupenin selgitas kohtuistungil, et mõõtis koos paarimees Peeter Saarega Vilmsi 53 maja juures kiirust. Seljas oli vorm ja kollane vest. Kiirust mõõdeti foori poole, ta seisis kurvi taga sissesõiduteel, mitte sõiduteel. Seisis kurvi taga, et eksimust välistada. Põõsad nägemisulatust ei mõjutanud, need asusid u 100 m kaugusel. Kus paarimees täpselt viibis, ei mäleta, arvab, et paarimees võis olla tema taga. Kaebaja liikus algselt teises reas ja reastus esimesse ritta, et minna Majaka tänavale. Seismise kohast puu tagant ei olnud valgusfoor näha, kuna seal oli mägi ja kurv. Kaebaja oli autos koos emaga. Kiirust mõõtis seadmega Stalker 2 MDR, see seade ei ole laser, ta näitab kiireimat objekti ja aeglasemat objekti. On 2 ekraani, millest parempoolne näitab kiiremat. Mõõdetava objekti kaugust ei näita, radariga saab mõõta 2-3 km kauguselt. Videosalvestise võimalust ei ole, sõiduki numbrit masin ei näita. Rikkumist ei salvestatud. Kurvi taha masin ei mõõda, aparaat võtab kiireima kiiruse. Sõiduki peatamiseks tegi 3 sammu tee keskele ja andis märku juhile pöörata vasakule, seal jäi ta seisma. Dokumentide vormistamine toimus autos, Vilmsi 53 juures. Protokolli koostamine kestis pool tundi, protokolli lõpetamise ajal tuli kaebaja ema ja palus kiirustada. Kiiruse mõõtmisel ei saanud olla eksimust, on 26 aastat liikluspolitseis töötanud ja viimase 10-15 aasta jooksul on 2 juhti vaidlustanud tema poolt kiiruse mõõtmise. Pidurdamisjälgi ei mõõtnud, kuna juht ei pidurdanud nii kõvasti. Juht plaanis pöörata ja oli kiiruse juba maha võtnud, kui ta peatajani jõudis. Selles, et mõõdetud kiirus kuulus just kaebaja autole, veendus visuaalselt, oma silmaga nägi, et auto liikus kiiresti, seetõttu ka mõõtis. Kohtuvälise menetleja ametnik Peeter Saar on andnud kohtuistungil tunnistajana ütlusi, mille kohaselt kohtus ta kaebajaga Laagna teel kiiruse mõõtmise ja rikkujatega tegelemise ajal. Enne kaebajaga kohtumist oli peatanud teise rikkuja. Nägi seda, et kaebaja tegi teisest autost möödasõitu, paarimees peatas ta kinni. Mis auto kaebajal oli ja kuidas tema peatamine toimus, ei mäleta. Peatamine toimus samalt kohalt, kust kiirust mõõdeti, aga auto peatus hiljem. Kaebaja tegi möödasõitu, aga kolonni polnud. Auto, millest kaebaja möödasõitu tegi, liikus, kaebaja oli temast kiirem. Kaebaja oli koos mingi naisega, selle naisega tunnistajal kontakti ei tekkinud. Ei mäleta, kas mõõdeti laseri või tavalise mõõtjaga, kiirust mõõtis paarimees Krupenin. Stalkeriga on võimalik mõõta korraga mitme auto kiirust. Mõõtmise kohalt oli nähtavus hea, põõsad vaatevälja ei takista. Nägi kiiruse mõõtmist. Nad mõõtsid paarimehega kiirust tee äärest, ühel joonel äärekiviga, mitte sõiduteel. Oli sel ajal õues paarimehe juures, ootas oma rikkujat, kes oli 3 vahetult enne seda kinni peetud kui kaebaja peatati. Töö käib nii, et kes mõõdab, see ka vormistab, aparaat võib käest kätte käia. Oma rikkuja kiirust ega nime ei mäleta. Kui kaebaja viidi autosse, siis oli autos. Protokolli koostamisele kulus palju aega, kuna kaebaja ei tunnistanud oma rikkumist. Nägi kiiruse näidu tutvustamist kaebajale. N D on andnud kohtuistungil tunnistajana ütlusi, mille kohaselt on ta kaebaja ema. Tundis end halvasti ja nad sõitsid Majaka tn poole. Ilm oli normaalne, vihma ei olnud. Fooris tagant alustasid rohelise tulega sõitu, ees oli palju autosid. Igas reas oli rohkem kui 1 auto, ümberringi oli autosid. Enne silda, enne foori olid nad vasakus reas, siis reastus poeg paremale. Sõitsid paremas reas ja siis hakkas poeg reastuma vasakusse ritta, pidid ära pöörama. Jälgib alati poja kiirust, kuna tal on varem avarii olnud. Poja autos on mehhaaniline kiirusemõõtja, see on kõrvale hästi näha. Tol korral oli halb ja ei vaadanud kiirust. Ees olid autod, nad ei saanud kiirust ületada. Auto kiirus oli kanalis väiksem. Ei oska täpselt öelda, kust poeg paremale reastumist alustas ja kus nad reastusid paremalt vasakule. Kui nad olid ümber reastunud, ilmus teele politseinik, kes oli vene mees. Politseinik peatas kohe auto. Kinnipidamise kohas oli kolm rida, kinni peeti vist teises reas. Pani imestama, et nad sõitsid keskel ja neid peatati. Tunnistaja küsis mis juhtus ja sai aru, et ületasid kiirust. Poeg ja politseinik läksid politseiautosse, tema istus väga kaua autos, lõpuks läks politseiauto juurde, seal autos oli veel üks politseinik. Kiiruse mõõtmist ei näinud, nägi vaid peatamist ja talle tundub, et politseinikul oli käes sau. Politseil oli ka helkurvest. Peatamise hetkel teist politseinikku peataja juures ei olnud, tänaval olid vaid üks Mihhail. Ei oska öelda, kus seisis peatanud politseinik, kuna ei tundnud end hästi. Politseinik tuli teele paremalt poolt, poeg peatas auto vasakul pool. Poega peatanud politseinik samal ajal kedagi teist ei peatanud, ta läks pojaga ära. Kohus tuvastas 29.09.2009.a uurimiseksperimendi teostamisel Tallinnas Vilmsi 53 B juures, kus oli kasutusel Põhja Politseiprefektuuri kiirusmõõteseade Stalker MDR II AS005400 (taatlustunnistus nr TTRSS 09/00034, taadeldud 07.07.2009.a), et esimese sõidurea laius on 3,5 m ja teise sõidurea laius on 3,5m ning et Vilmsi 53B juures asuva sissesõidutee otsast, kus seisis politseiauto, kuni esimese tänavavalgustuspostini on 26,7m. Kohus tuvastas, et astudes sõidutee äärest sissesõidu teele, on võimalik fikseerida kiirust. Vaateväli on teises reas hea, esimese rea nähtavus on piiratud. Kiirusemõõtjaga Stalker MDR II-ga on võimalik tuvastada sõidukite kiirust teise ja kolmanda tänavavalgustusposti vahel. Tänaval takistusi mõõtmiseks ei esine, st põõsas ja tänavavalgustuspostid ei takista kiiruse mõõtmist. Kohus uuris järgimisi dokumente: 21.09.2008.a väärteoprotokoll AB 1080627; 21.09.2008.a kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll koos sellele lisatud Mihhail Krupenini koostatud joonisega 14.10.2008.a otsus väärteoasjas nr 2302,08,032233 Karistusregistri teatis Sergei Bogomolovi kohta Mõõtevahendi siseriiklik tüübikinnitustunnistus nr TJI 5.3-1/12.04.07 lisaga 2 lehel Tunnistus E 129 Põhja Politseiprefekturi erialase kompetentsuse kinnitamise kohta liiklusjärelevalve mõõtmiste alal koos lisaga 2 lehel Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08/00090 kiirusmõõtus Stalker II MDR ASOO5400 kohta 11 kaebaja esitatud fotot Laagna tee ja Vilmsi tn kohta Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja, tema kaitsja, kohtuvälise menetleja ametniku, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistaja ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 4 liiklusmenetlustalituse 14.10.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,032233 tuleb jätta muutmata ning Sergei Bogomolovi kaebus rahuldamata. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidluse all ning nii kaebaja kui tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Sergei Bogomolov juhtis 21.09.2008.a kella 10.57 ajal mootorsõidukit Mazda 323F, reg nr xxx Tallinnas liikudes Laagna teelt mööda Vilmsi tänavat. Samuti ei ole vaidluse all, et alates Laagna tee lõppemisest liikus kaebaja mööda Vilmsi tn alas, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h. Samuti ei ole vaidluse all ning kaebaja ja Mihhail Krupenini ütlustega ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendatud, et Mihhail Krupenin mõõtis ajal, mil Sergei Bogomolov kirjeldatud alal liikus, teel liikunud sõidukite kiirust ning et pärast Sergei Bogomolovi peatamist näitas teda peatanud politseiametnik Mihhail Krupenin kiirusmõõteseadme näitu Sergei Bogomolovile kui tema sõiduki fikseeritud kiirust. Väärteoasjas on vaidluse all asjaolu, kas Mihhail Krupenini poolt kiirusmõõteseadmega Stalker MDR II AS005400 fikseeritud kiirus 76 km/h oli Sergei Bogomolovi sõiduki kiirus, seega kas väärteo toimepanemine kaebaja poolt on asjas tõendatud. Vastavalt Mõõteseaduse (MõõtS) § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas uuritud tõendeid kogumis hinnates saab lugeda üheselt tõendatuks asjaolu, et 21.09.2008.a kell 10.57 koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud MõõtS § 5 sätete kohaselt ja et mõõdetud kiirus kuulus sõidukile, mida juhtis Sergei Bogomolov. Seetõttu kohus ei kahtle, et Sergei Bogomolov on rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid ja tema teos esinevad LS § 7122 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused. Mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnistustunnistuse TJI 5.3-1/12.04.07 ning selle lisadega (lk 2830) on tõendatud, et radarkiirusmõõtur Stalker II MDR on läbinud legaalmetroloogilise ekspertiisi, tüübikinnitustunnistus on väljastatud 26.04.2007.a kehtivusega kuni 28.12.2016.a. Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusega nr E129 erialase kompetentsuse kinnitamise kohta ja selle lisaga (lk 31-33) on tõendatud Põhja Politseiprefektuuri erialane pädevus liiklusjärelevalve mõõtmiste alal, pädevus kinnitatud selle tunnistusega 12.12.2007.a kuni 11.12.2009.a. Mõõtevahendi taatlustunnistusega nr TTRSS-08/00090 (lk 34) on tõendatud, et 21.09.2008.a kiiruse mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi Stalker II MDR AS005400 oli taadeldud. Kehtiv taatlustunnistus oli mõõtevahendil ka uurimiseksperimendi teostamise ajal. Osundatud tõendite kohaselt oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Stalker II MDR töökorras nii väidetava rikkumise tuvastamise kui ka uurimiseksperimendi teostamise ajal ning mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatav - olemas on kindlus, et mõõtetulemus on õige ning mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid on usaldusväärsed. Kuivõrd kõnealusel mõõtevahendil oli ja on ka kehtiv tüübikinnitus ning mõõtja oli ja on erialaselt pädev ning vaidluse all ei ole, et mõõtmisel järgiti asjakohast mõõtemetoodikat, on nii kiirusmõõteseadme kasutamine kui selle abil saadud tõend väärteomenetluses lubatav ja usaldusväärne. Asjaolu, et kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR fikseeritud kiirust ei salvestata ning et seade ei seosta kiirust konkreetse sõidukiga, ei mõjuta sellise mõõtjaga saadud teabe usaldusväärsust ega seda teavet kandva tõendi kõlblikkust. Mihhail Krupenin on andnud menetlustoimingu kohta kohtule selgeid, usutavaid ja usaldusväärseid ütlusi, sh kiirusmõõteseadme tööpõhimõtte ja kiiruse mõõtmise täpse käigu kohta. Tema selgituses ja kinnituses, et ta fikseeris oma silmaga autodevoos kõige kiiremini 5 liikunud sõiduki kiiruse ning et veendus visuaalselt, et see kiirus kuulus kaebaja sõidukile, kohtul mingit alust kahelda ei ole. Tunnistaja ütlused on kooskõlalised teiste asjas uuritud tõenditega, sh nii kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile lisatud omakäelise joonisega kui ka kaebaja enda ja temaga samas autos viibinud tunnistaja D ütlustega selle kohta, et kaebaja vahetas liikudes sõiduradasid suunaga esimeselt rajalt kolmandale. Kaebaja väide selle kohta, et ta radasid vahetades teistest sõidukitest ei möödunud, on paljasõnaline. Vaidluse all ei ole ning kohus usub kaebaja väidet, et Laagna tee lõpus asuva foori tagant liikuma hakates asus kaebaja sõiduk autodevoo lõpposas teiste autode vahel. Samas ei välista selline asjaolu võimalust, et kaebaja liikus teiste sõidukitega võrreldes kiiremini ning neist sõiduradasid vahetades ka möödus. Samuti ei välista möödumisvõimalust tunnistaja D väide, et mööda Vilmsi tn liikudes oli nende auto kiirus väiksem kui kanalis, kanalis liikumise kiirust asjas tuvastatud ei ole. Ühtegi muud objektiivset asjaolu, mis oleks kaebaja möödasõidu teistest autodest välistanud või veenaks kohut selles, et kaebaja seda ei teinud, asjas esile toodud ega tõendatud ei ole. Kohtule ei ole avaldatud ka ühtegi asjaolu, mis seaks kahtluse alla politseiametniku erapooletuse liikluse jälgimisel ning rikkumiste fikseerimisel. Kaebaja on kinnitanud, et alates Laagna teel olevast sillast liikus ta paremas reas, enne teist tänavavalgustusposti reastus teise ritta ja teise postini jõudmise hetkel nägi politseid, Vilmsi 53 B sissesõidutee otsale jõudes, kus teda peatati, oli ta teise ja kolmanda sõidurea keskel. Uurimiseksperimendi teostamisel on kohus tuvastanud, et kui mõõtmist teostanud politseiametnik seisis liiklusvoo jälgimise ja kiireima sõiduki ning tema kiiruse fikseerimise ajal Vilmsi 53B juures asuva sissesõidutee Vilmsi tn poolses osas kõnnitee äärekiviga samal joonel, oli tal võimalik silmaga näha teises sõidureas liikunud sõidukit, mis liikus Vilsmi tn-l teise ja kolmanda tänavavalgustusposti vahel ja tema kiirust mõõteseadmega fikseerida. Mõõtmiskohast Laagna tee poole vaadates vasakule jääv kurv, tee ääres kasvav põõsas ega teeäärsed tänavavalgustuspostid nähtavust ega mõõtmise võimalikkust ei mõjutanud. See langeb kokku ka Mihhail Krupenini selgitusega mõõtevahendi tööpõhimõtte kohta juhul kui mõõtja ja mõõdetava objekti vahel on või sinna tekib takistus – sel juhul seade kiiruseid ei fikseeri ja mõõteseadme ekraanile kiiruse andmeid kiiruse kohta ei ilmu. Sündmuskohal uurimiseksperimendi käigus kasutati mõõtevahendina täpselt sama kiirusmõõteseadet, mis oli kasutuses ka Sergei Bogomolovi rikkumise tuvastamise ajal. Et Mihhail Krupenin oleks seisnud kaebaja kiiruse fikseerimisel kaebaja esitatud fotol nr 8 kajastuval viisil ja mitte foto nr 9 juurde tehtud tärniga tähistatud kohas, asjas tõendatud ei ole. Asjaolu, et Mihhail Krupenin mõõtis kiirust sõidutee servast, seistes äärekiviga samal joonel, loeb kohus tõendatuks tema ning tunnistaja Peeter Saare vastavate kooskõlaliste ütlustega. Kaebaja väide, et tegelikult seisis Mihhail Krupenin sügavamal Vimsi 53B sissesõiduteel, ei ole ka mingil määral usutav arvestades liikluse jälgimise ja liikujate kiiruse jälgimise toimingute eesmärki, milleks on tajuda just võimalikult ulatuslikku nähtavustakistusteta ala. Arvestades kaebaja ütlusi kohtuistungil ning uurimiseksperimendi käigus tuvastatut, ei oma asjas tähtsust kaebaja esitatud pildid nr 1-3 Laagna tee kohta. Sõidutee kulgemine Laagna teel nn kanalis asjas tähtsust ei oma, nendel fotodel ei ole fikseeritud rikkumise sündmuskohta, vaid ala, mille kaebaja läbi enne rikkumise fikseerimise kohta jõudmist. Samuti ei ole asjassepuutuv foto nr 6, kuivõrd vaidlus ei puuduta liikumist Gonsiori tn-l. Kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja ametnik Mihhail Krupenini ning tunnistaja D kooskõlaliste ütluste, kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile lisatud joonise ning uurimiseksperimendi tulemusi kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantud suurem liikumiskiirus kuulus just kaebaja sõidukile. Kaebaja ja tema kirjeldatud liikumisviis kattub liikumisviisiga, mida Mihhail Krupenini tajus sellel autol, mida ta nägi teistest suurema kiirusega liikumas ja mille ta peatas. Kuivõrd kohus veendus kohapeal, et mõõtmiskohast on Vilmsi tee vaidlusalune piirkond, sh teise ja kolmanda tänavavalgustusposti vaheline ala teisel sõidurajal, hästi vaadeldav ja kuna politsei fikseeris 6 kiireima sõiduki näidu, siis on välistatud, et politseiametnik võis eksida kiiruse mõõtmisel ning omistada kaebaja juhitud sõidukile teise sõiduki kiiruse. Kohtul puudub alus eeldada, et politseiametnik oleks liiklusjärelevalve käigus teadlikult fikseerinud ebaõigeid andmeid ja sellist kahtlust ega kahtlust eksimuses ei tekkinud kohtul ka väärteoasja kohtuliku uurimise käigus. Mõõtmistulemused on fikseeritud nõuetekohaselt kiiruse mõõtmise aktis, s.o kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab VTMS § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud VTMS § 19 lg 1 p 6 nõuded. Kaebuse esitaja ei ole toonud väärteoasja kohtulikus menetluses esile ühtegi põhjendatud mõistlikku kahtlust, miks oleks politseiametnik pidanud soovima koostada temale ebaseaduslikku väärteoprotokolli. Ka ei pea kohus võimalikuks, et ametnik oleks omistanud kaebaja sõidukile kiiruse, mis tegelikult kuulus mõnele teisele sõidukile, kuivõrd väärteoasja materjalidest, sh ei kaebaja enda ega ühegi tunnistaja ütlustest ei nähtu, et samal ajal samal teel oleks teiste autodega võrreldes ligi poole suurema kiirusega liikunud mõni teine sõiduk tema sõiduki asemel. Asjaolu üle, et Tallinnas asuv Vilmsi tn on asulasisene tee ja et seal oli 21.09.2009.a suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, asjas vaidlus puudub. Fikseeritud liikumiskiirus 76 km/h ±3 km/h tähistab liikumiskiiruse 50 km/h ületamist mitte väiksemas määras kui 23 km/h. Eeltoodu alusel on kohus kohtuistungil uuritud tõendite, paikvaatluse ja uurimiseksperimendi käigus tajutu kogumis hindamise tulemusel jõudnud järeldusele, et asjas on tõendatud Sergei Bogomolovi teos LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemine. Kohustus kohandada oma sõidukiirus kehtivatele kiiruspiirangutele on juhi üks esmastest kohustustest ja selle põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Kuivõrd Sergei Bogomolovi käitumises esineb seega ka LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo subjektiivse külje tunnus ning asjast ei nähtu ei teo õigusvastasust ega Sergei Bogomolovi süüd välistavate asjaolude esinemist, on väärtegu õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja Sergei Bogomolovi karistamine selle teo toimepanemise eest on õiguspärane. Rikkumise ajal kehtinud liiklusseaduse redaktsiooni § 7422 lg 2 sanktsioon nägi ette, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km tunnis võis isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohus leiab, et Sergei Bogomolovile koostatud otsus tema karistamise kohta LS § 7422 lg 2 alusel trahviga 25 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ja see on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Arvestades isiku varasemat liiklusalast käitumist, mida iseloomustab kehtivate karistuste puudumine, on rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras põhjendatud, kuivõrd karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi kaebuse esitaja käitumises puuduvad. Aulike Salo Kohtunik 7