← Eesti

1-09-20260/2

Nr. 1-09-10979 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 08. märtsil 2010.a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul prokurör Alar Häidberg kaitsja Anne Vissak arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Gert Mäekivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leidis: Gert Mäekivi on süüdi tunnistatud ja karistatud Viljandi Maakohtu 10.02.2005.a. otsusega KarS § 113 ja §199 lg 1 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 aastat 6 kuud 23 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 28.03.2005.a. Tartu Maakohtu 20.10.2008.a. määrusega jäeti süüdimõistetu Gert Mäekivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.02.2005.a. ja lõppeb 02.09.2012.a. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel on kinnipeetav kandnud 2/3 karistusajast 02.01.2010.a. Gert Mäekivi ei ole varem karistatud. Tartu Vanglast Gert Mäekivi kohta väljastatud iseloomustuse kohaselt töötab Tartu Vanglas majandustöödel. 2009.a. läbinud vanglas sotsiaalprogrammi 12 sammu. 2008.a. läbinud Töötukassa infotunni. Enne vangistust elas koos emaga kahetoalises ahiküttega korteris aadressil xxx. Vabanedes toetab ema nii elukohaga kui ka materiaalselt. Kinnipeetaval on põhiharidus. Töötas Viljandi Teedevalitsuses, kus läbis teetöölise teise kategooria. Töötas asutustes erinevatel ametikohtadel kokku 11 aastat. Hilisemal perioodil on töötanud saekaatris ja läbinud saemotoristi kursused. Tartu Vangla 29.10.2009.a. andmetel on isiku nimel rahalisi nõudeid 26 033.85 krooni. Vabanemisfondis on 11 794.60 krooni. Rahaliselt on vangistuse ajal toetanud ema. Lähivõrgustiku moodustavad ema, kolm õde ning vend. Telefoni teel on rohkem suhelnud noorima õe ja emaga. Isa on surnud. Elustiili vabaduses mõjutas liigne alkoholi tarbimine. Tunnistab alkoholiprobleemi ning on vabaduses üks kord sõltuvusprobleemi tõttu psühhiaatrilt abi otsinud. Tarvitas viimane aasta enne vangistust palju alkoholi. Võib esineda agressiivsuse puudulikku ohjeldamist ja puudulikku sotsiaalsete olukordade hindamise võimet, kui esineb alkoholi liigtarvitamist. Toime pandud kuriteos ennast süüdi ei tunnista. Tervislik seisund hetkel hea. Käitumine vangistuses ei viita agressiivsusele või kehvale enesevalitsemisele. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kriminaalhooldusametnik ei pea õigustatuks Gert Mäekivi vanglast tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Isik on karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mida kinnipeetav ise ei tunnista. Ametniku arvates oleks vabastamine ennatlik ja ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kannatanu lähedaste õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toime pannud isik kannab karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega. Gert Mäekivi avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt ja on valmis täitma kõik sellega seotud kohustused. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik on seisukohal, et Gert Mäekivi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Seda vaatamata asjaolule, et ta on vangistuses ära kandnud seaduses sätestatud aja talle mõistetud karistusest ning KarS § 76 järgi on olemas formaalne alus tema vangistusest vabastamiseks. Positiivne on see, et isik ei ole kriminaalkorras varem karistatud, töötab vanglas, on läbinud alkoholivastase programmi ja vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu rikkumisi toime pannud. Samuti omab Gert Mäekivi lähedaste näol tugivõrgustikku ja kindlat elukohta. Samas peab kohus oluliseks ennetähtaegsel vabanemisel arvestada, et Gert Mäekivi kannab käesoleval ajal vanglakaristust raske isikuvastase kuriteo eest. Kohus on seisukohal, et sellise raske teo eest praeguseks ärakantud karistus ei ole olnud piisavalt pikk. Ennetähtaegsel vabastamisel oleks mõistetav katseaeg isikule liiga pikk, s.o kaks ja pool aastat. On alust kahelda, et Gert Mäekivi saaks sellise pika katseaja jooksul kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega positiivselt hakkama. Ohuks on isiku kalduvus vägivaldusele, millele viitab toimepandud kuritegu ning alkoholi liigtarvitamine. Gert Mäekivi ei ole senini oma tegu tunnistanud. Vabanemisel puuduks hõivatus tööga, mille saamine oleks käesoleval ajal suuresti küsitav ning võib panna isiku raskesse materiaalsesse olukorda, mis oleks samuti ohuks uute kuritegude toimepanemisel. Samuti on väga oluline arvestada, et Gert Mäekivil, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, esineb oht kalduda vägivaldsusele. Arvestades eeltoodut ei ole otstarbekas Gert Mäekivi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ning ta peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Gert Mäekivi (IK 37207166011) temale Viljandi Maakohtu 10.02.2005.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Välja mõista Gert Mäekivilt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse kolmsada seitsekümmend viis

(375)krooni 00 senti kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale määruse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.