4-09-26338/3

Väärteoasi nr. 4-09-26338 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. veebruaril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul kaebaja: Konstantin Ivanišvili kaebaja esindaja: Juho – Enn Aule kohtuvälise menetleja: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Ülle Aliorg osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. veebruaril 2010 a. Konstantin Ivanišvili esindaja Juho – Enn Aule kaebust Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega väärteoasjas nr. 09053100 Ivanišvili suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja esindaja kirjeldab, et Ivanišvili tunnistati süüdi selles, et viimane 06.10.2009 a. trammis nr. 2 takistas kontrollõigusega ametniku tööd, keeldus esitamast sõidupiletit, keeldus väljumast transpordist ja seega rikkus Majandus ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 a. määruse nr. 141 § 7 lg. 4 p. 4 kehtestatud sätteid. Selle teo eest määrati rahatrahv 7 trahviühikut s.o. 420 krooni. Ivanišvili süüks pannakse seda, et takistas ametiisiku tööd, kuid tähelepanuta on jäetud see, et enne seda ametiisik rikkus Ivanišvili õigust saada korrektset veoteenust vastavalt ostetud piletile. Kontrollijad katkestasid trammi liikumise ja alustasid piletite kontrollimisega. Kohtuväline menetleja on viidanud määruse § 7 lg. 4 p. 4, kuid jätnud tähelepanuta, et sõitjal on üldeeskirja § 7 lg. 1 p. 5 õigus nõuda ühissõidukijuhilt tema poolt § 1 p. 5 nimetatud kohustusest kinnipidamist. Seega on kontrollõigusega ametiisik rikkunud sõitja õigusi ja takistanud ühissõidukijuhil täita oma kohustusi. Seoses sellega tühistada otsus täies ulatuses. Kaebaja kohtuistungil jääb kaebuses esitatud sisu juurde. Kõik asjaolud on kirjas ja suuliselt lisada ei soovi midagi. Kohtuistungil kaebaja esindaja selgitab, et probleem oli selline nagu ilma piletita oli kaebaja sõitnud, kuid samal ajal kaebajal oli pilet olemas. Probleem on kontrollimises ja selle viisis, kuidas seda tehakse. Probleem on sisuliselt selles, et kas ühel on ainult õigused, teisel ainult kohustused. Kohustused ja õigused peavad olema võrdselt mõlemal poolel. Mupo tuleb ühissõidukisse sisse, esitleb ja näitab oma sõiduõigust kontrollija dokumenti ja teeb oma tööd maksimaalselt mitte kahjustades reisijate huve. Kontrollimine algab ikkagi peatuses, kui sõidu ajal kontrollitakse, saab seda teha viisakalt ja kiiresti. Reisija ei sisene ühissõidukisse selleks, et Mupoga suhelda, vaid reisiteenust saada. Vedajal on kohustus reisija tuua õigesse kohta. Praegu muutunud tähtsaks see, et kontrollimine on kõige tähtsam. Rahuldada esitatud kaebus ja tühistada tehtud otsus. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et vastavalt KarS § 2 lg. 2 alusel karistada saab teo eest, kui see tegu vastab süüteo koosseisule, on õigusvastane ja isik on selle teo toimepanemises süü- di. Ühissõidukis sõitmist reguleeris Tallinna Linnavolikogu 11.12.2008 a. määrus nr. 41, mis kehtis kuni 01.
3. Ühistranspordis sõitmist reguleerib ka Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr.
4. Antud konkreetse juhtumi puhul oli kaebajal sõiduõigust tõendav dokument olemas. Kaebajale on süüks arvatud ühistransporditeenuse kasutamisel volitatud ametiisikutele oma isikuandmete esitamisest keeldumise, sõiduõigust tõendava dokumendi mitteesitamine. Konkreetselt süüks arvatud ametiisiku töö takistamist selles, et keeldus väljumast sõidukist, et selgitada konkreetseid asjaolusid. Ühistransport seisis, mille taha juba saabus kaks trammi, kelle edasi sõit oli takistatud. Tuvastatud on ka teo objektiivne külg. Jätta esitatud kaebus rahuldamata ja tehtud otsus tühistamata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt Ivanišvili keeldus esitamast piletit, keeldus väljumast, kutsuti politsei, seega takistas nende tööd. Asitõendina lisatud komposteeritud sõidupilet. Menetlusaluse isikuna ta kirjeldab, et sõitis trammis ja pileti paigutas koos rahaga rahakotti. Ta kartis piletit rahakotist välja võtta, sest lähedal seisid kahtlased isikud. Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti kontrolör Ada Noormann poolt tunnistajana antud ütlustest nähtub, et 06.10.2009 a. Põhja pst. 9 juures peatati tramm piletikontrollimise eesmärgil. Ta sisenes trammi ja väljus trammist eelviimasest uksest. Trammijuhi ukse taga seisis meesterahvas, kes ei esitanud inspektor Grossile piletit. Isik keeldus ka trammist väljumast. Koos inspektor Ljamitševi ja selle isikuga jäid trammi ning sõitsid koos Volta peatuseni. Enne Volta peatust isik esitas komposteeritud sõidupileti, millel õige märgistus. Volta peatuses koos väljusid. Kohale saabunud politseipatrullile esitas isikut tõendava dokumendi ja isikule koostati väärteoprotokoll selles, et kontrollõigusega ametiisikul takistas tööd. Allumatuks isikuks osutus Konstantin Ivanišvili. Isik väitis korduvalt, et ei pea piletit esitama. Sama ameti inspektor Grossi poolt tunnistajana antud ütlustest nähtub, et isik väljudes trammist esitas sõidupileti. Tema ja inspektor Saiko nõudmisel isik ei väljunud trammist. Kontrolörid saatsid isikut kuni Volta peatuseni, kus isik väljus ja asja lahendamiseni jäi ootama politseipatrulli. Ülaltoodu alusel kohus tuvastas: -kontrolör Noormanni ütlustest nähtub, et sisenes trammi ja väljus trammist eelviimasest uksest. Esiukse juures seisis üks mees, kes ei näidanud kontrolör Grossile sõidupiletit. Koos kontrolöride Ljamitševi, Saikoga läks esiukse juurde. Pärast trammi liikuma hakkamist koos kontrolör Ljamitševi ning selle isikuga sõideti Volta peatuseni. Enne peatust isik esitas õigesti komposteeritud sõidupileti ning väljuti trammist. -kontrolör Grossi ütlustest nähtub, et väljudes isik esitas sõidupileti ja takistas nende tööd. Kohus tuleb ülaltoodu alusel järeldusele, et Konstantin Ivanišvili tegevuses puudub Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr. 141 26.05.2004 a. § 7 lg. 4 p. 4 sätte rikkumine: 1 tunnistajate Noormanni ja Grossi ülekuulamist on vormistanud kontrolör Ljamitšev, kes samuti oli toimunus tunnistajana osaleja. Seda kinnitab oma ülekuulamise protokollis tunnistajana ülekuulatud Noormann. Seega Ljamitšev oli samuti tunnistaja, kes nägi tõendamiseseme asjaolusid ja seega tunnistajal puudus seaduslik alus kuulata tunnistajatena üle teisi tunnistajaid. 2 Grossi ütlustest nähtub, et Ivanišvili takistas nende tööd. Tema ütlustest ei nähtu konkreetselt, milles takistus seisnes. Tunnistaja pidi ülekuulamise protokollis konkreetselt selle takistuse olemasolu kirjeldama. 3 Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduses on ainult fikseeritud seadusandlike aktide sätted, kuid on lahti mõtestamata Ivanišvili tegevus, mis takistas kontrollõigustega ametiisiku tööd. Samas Noormanni ütlusest nähtub, et koos kontrolör Ljamitševi ja selle isikuga sõideti Volta peatuseni ning enne peatust isik näitas õigesti komposteeritud piletit. Selle pileti olemasolu kinnitas ka kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja. Seega kohtule jääb arusaamatuks Ivanišvili poolt toimunud kontrolöride töö takistamise olemasolu, sest koos kontrolöridega sõitis mitu peatuse vahet ja enne väljumist esitas kontrolöridele ka õigesti komposteeritud sõidutalongi. Kuna kontrolör Noormann koos Ljamitševiga sõitis kuni Volta peatuseni, seega Ljamitšev oli kohustatud tunnistajana andma ütlusi toimunu kohta. Kuid Ljamitšev tunnistajana mingeid ütlusi ei andnud, seega kohus tuleb järeldusele, et Ivanišvili poolt mingit takistust ei toimunud. Vastavalt põhiseadusele kõik kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. 4 Kaitsja märkis õigustatult, kas kontrolöridel on õigus peatada ühissõiduk väljaspool nõuetekohast peatust? Vedajal on kohustus reisija toimetada õigel ajal õigesse kohta. 5 Menetlusaluse isiku suhtes on rikutud menetluse norme, sest tunnistajate ülekuulamisega samal ajal, kell 13.35 vormistati kontrolör Ljmitševi poolt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja samal ajal vormistati ka väärteoprotokoll. Menetlusaluse isiku suhtes rikuti tema õigusi selles, et isikule ei esitatud väärteoga kogutud kõikide materjalide esitamist, sest tunnistajate ülekuulamine lõppes alles 13.45 ja 13.
5. Väärteoprotokoll vormistatakse alles pärast väärteoga seonduvate kõikide materjalide kogumist aga kohtule esitatud materjalidest nähtub, et nii tunnistajate kui ka menetlusaluse isiku ülekuulmist alustati pärast väärteoprotokolli koostamist. Eelpool kirjeldatu alusel kontrolör Ljamitševil kui tunnistajal puudus seaduslik alus vormistada nii tunnistajate kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamist ja väärteoprotokolli koostamist, seega on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust ja põhjendamata Ivanišvili poolt rikkumise olemasolu. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 150 lg. 1 p. 2, 7; § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada kaebaja Konstantin Ivanišvili esindaja kaebus. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsus väärteoasjas nr. 09053100 Konstantin Ivanišvili suhtes Ühistranspordiseaduse § 54 – 1 järgi mõistetud rahatrahv 7 trahviühikut s.o. 420 krooni väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja menetlus lõpetada. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtunik