4-09-16614 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2010.a Tartu mnt kohtumaja kell 15.00 Väärteoasja number 4-09-16614 Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungisekretär Merike Lopp Tõlk Tatjana Talja Väärteoasi Gennadi Gabrieljani kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 31.07.2009 otsuse peale väärteoasjas 2302,09,011087 Kaebuse esitaja Gennadi Gabrieljan IK 35912230239, elukoht xxx , töökoht puudub, kodakondsus määratlemata Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (Rahumäe tee 6 Tallinn 15074) Asja arutamise aeg 07.detsember 2009 kl 10:30;
- jaanuar 2010.a algus kell 14.00 Tartu mnt kohtumaja Kaebuse esitaja Gennadi Gabrieljan Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Tunnistaja Marion Mägi Istungitel osalesid RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§dest 132 p 2, 134 ja 135 kohus otsustas:
- Gennadi Gabrieljani kaebus rahuldada osaliselt.
- Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 31.07.2009 otsus väärteoasjas 2302,09,011087 Gennadi Gabrieljanile määratud karistuse osas ja teha selle kohta uus otsus.
- Mõista Gennadi Gabrieljanile LS § 74´22 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni.
- Võimaldada Gennadi Gabrieljanil tasuda mõistetud rahatrahv 2100 krooni osade kaupa 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 350 krooni igakuiselt kuu viieteistkümnendaks
(15)kuupäevaks.
- Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 31.07.2009 a. otsuses 2302,09,011087 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas või a/a nr 221023778606 Swedbankis), märkides viitenumbri
- Jätta Gennadi Gabrieljanile LS § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole tasunud otsuses ettenähtud rahatrahvi või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 02.02.2010). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 (seitsme) päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud Gennadi Gabrieljan esitas 17.08.2009 Harju Maakohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 31.07.2009 otsuse peale väärteoasjas 2302,09,011087, millega Gennadi Gabrieljani karistati liiklusseaduse (LS) § 74´22 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, so 2100 krooni, ja LS § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Väärteootsuse kohaselt Gennadi Gabrieljan 04.07.2009 kell 05.20 Harju maakonnas Tallinna linnas Rannamõisa teel, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega,mis ületas lubatud sõidukiiruse 31 km/h võrra, sõites kiirusega 87+/- 6 km/h. Kaebuse kohta algatati Harju Maakohtus kaebeasi 4-09-
- G.Gabrieljani kaebuse kohaselt ta ei ole rikkumist toime pannud ja politseikomissar Peeter Juuro isikus kiusab teda põhjusetult. Kaebuse läbivaatamise kohtuistungitel 07.12.2009 ja 26.01.2010 jäi Gennadi Gabrieljan oma kaebuse juurde. Ta seletas, et sõidutas üht Gruusia jalgpallurit, see oli erasõit. Politsei sõitis talle järgi, peatas tema auto ja küsis, et ega ta liiga kiiresti ei sõida, Gabrieljan ütles, et ei, sest tal on autos seade, mis annab märku, kui ta kiirust ületab. Politsei kiusab teda tema rahvuse pärast ja peatab peaaegu iga päev 10-15 korda. Juhtimisõigus on talle väga vajalik. Ta toetab oma last materiaalselt, tal on vaja käia isa haual kalmistul, toetada oma kaasmaalasi. Ta ei saa muul tööl töötada, tal on selgroo trauma ja madal vererõhk. Ta ei ole olnud taksojuht juba 3-4 kuud. Kohtuistungil 07.12.2009 ülekuulatud tunnistaja Marion Mägi ütluste kohaselt olid nad öises vahetuse koos komissar Peeter Juuroga, liikusid Rannamõisa teel varahommikul kesklinna suunas. Vastu liikus neile üksik sõiduauto, kiirusmõõteseade näitas vastutuleva auto kiiruseks lubatust suurema kiiruse, täpset näitu ta ei mäleta, kuid kiiruse mõõtmise hetkel lukustas kiirusmõõteseadme näidu. Kui auto neile lähenes, siis vastutuleva auto kiirus läks väiksemaks. Ta ei mäleta, kas nad järgnesid autole või pidasid auto kinni siis kui see nendeni jõudis. Peeter Juuro kutsus juhi politseisõidukisse ja pärast selgitamist, miks ta kinni peeti, asuti vormistama väärteoprotokolli. Juht oli väga rahulolematu, ta ei nõustunud kiiruseületamisega. Neil oli ka sellest kiiruseületamisest tehtud videosalvestus. Politseiautos on kahepoolne radar. Radaril on roheline näit patrullauto liikumise kiirus ja punane on vastutuleva auto kiirus. Statsionaarne seade näitab kiirust senikaua kui seade välja lülitatakse. Seadme eksimus kajastatakse protokollis, arvestades politsei auto kiirust ja vastu tuleva auto kiirust. Kohtuistungil 26.01.2010 viis kohus läbi politseipatrulli poolt tehtud videosalvestuse läbivaatamise. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et Gennadi Gabrieljani väärtegu on tõendatud, seda nii kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja ütlustega ja videosalvestisega, ning palus jätta väärteootsus rahatrahvi suuruse ja lisakaristuse osas muutmata. Kuna kaebuse esitaja on rääkinud oma raskest majanduslikust olukorrast, on nõus rahatrahvi ositi maksmisega.. Kohus avaldas väärteomaterjalid: väärteoprotokoll AB 1063653, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll 04.07.2009; Gennadi Gabrieljani avaldus Oleg Lodeikinile 06.06.2009, Gennadi Gabrieljani avaldus Oleg Lodeikinile 10.07.2009; Gennadi Gabrieljani kaebus 15.07.2009; väärteootsus 31.07.2009; Gennadi Gabrieljani kohta karistusregistri teatis 4-l lehel koos õiendiga 25.08.
- Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud kohtuistungil kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja seisukoha, tutvunud kirjalike materjalidega, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Väärteootsuse kohaselt Gennadi Gabrieljan juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 31 km /h võrra, sõites kiirusega 87 +/- km/h, rikkudes sellega liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid. Liikluseeskirja (LE) § 124 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on kilomeetrit tunnis (p 1) ; asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis (p 2). asulasisesel teel 50 Väärteoprotokolli AB 1063653 kohaselt Gennadi Gabrieljan juhtis Tallinna linnas Rannamõisa tee Paldiski mnt / Lõuka , liikudes Lõuka tn suunas, mootorsõidukit kiirusega 87 km/h +/- 6 km/h teel, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 31 km/h. Riigikohus on märkinud, et kohus on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ning tal ei ole võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-80-06). Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see seotust väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, küll aga võib kohus muuta õiguserikkumise kvalifikatsiooni (vt RKKKo 3-1-1-75-03, p 7). Eeltoodust nähtuvalt on kohus seotud väärteoasja arutamisel mitte väärteootsuses, vaid väärteoprotokollis esitatud teokirjeldusega, millest johtuvalt on kohtul õigus muuta väärteoprotokollis ja väärteootsuses esitatud ebaõiget kvalifikatsiooni ja kvalifiseerida G.Gabrieljani tegu LE § 124 p 1 rikkumisena (väärteoprotokollis ja väärteootsuses LE § 124 p 2) ning väärteootsuses esitatud ebaõiget väärteokirjeldust (juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel) vastavalt väärteoprotokollis antud teokirjeldusele (juhtis mootorsõidukit teel, kus lubatud kiirus on 50km/h). Eelnimetatud asjaolud ei muuda G.Gabrieljani teole väärteo menetleja poolt antud kvalifikatsiooni LS § 74´22 lg 2 järgi, mille kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis on karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lg 4 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt on tegu karistatav, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Hinnates kaebuse esitaja ütlusi kooskõlas tunnistaja ütlustega ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga 04.07.2009, asub kohus seisukohale, G.Gabrieljani poolt mootorsõiduki juhtimine kiirusega 87 km/h +/- 6 km/h teel, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h, millega ta ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 31 km/h, on tõendatud, G.Gabrieljani toimepandud tegu vastab LS § 74'22 lg 2 süüteokooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse määramisel võtab kohus arvesse, et Gennadi Gabrieljanil on 4 jõusolevat karistust väärtegude eest, sealhulgas 2 kiiruse ületamise eest üle 21 km/ h tunnis, mistõttu on vajalik teda karistada rahatrahviga 35 trahviühikut ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Võttes arvesse G.Gabrieljani väidet, et ta kasvatab üksi last, peab kohus võimalikuks võimaldada Gennadi Gabrieljanil tasuda rahatrahv 2100 krooni osade kaupa 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Gennadi Gabrieljani kaebuse osaliselt. Viktor Brügel Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.