Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kriminaalasi 1-06-12373, üldmenetluses Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 29.aprillil 2009.a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Rafkat Minzatov Rahvakohtunikud R.Popova, T.Karelaid Prokurör Konstantin Rostovtsev Kaitsja Vladimir Rogulski Kohtuistungisekretär Irina Kuzmina Süüdistatav Juri Manannikov, eluneva Narvas, Xxx, isikukood 37912172237, töötava xxxx, varem kohtulikult karistatud:
- 26.jaanuaril 1996.a KrK § 139 lg 2 p-de 1,3 järgi 1aastase vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta; kuriteo toimepanemises KarS § 113 järgi. Süüdistuse sisu: Juri Manannikovi süüdistatakse, et 17.jaanuaril 2006.a kella 15 paiku, alkoholijoobe seisundis, Narvas, Xxx, olles kolmanda trepikoja 4.korruse ja pööningu vahelisel trepiplatvormil ning tegutsedes tapmise eesmärgil, tõukas V G’it. Viimane kukkus aknast välja ja sai kehavigastused, millede tagajärjel suri. Kohtuliku uurimise käik: Kohtuistungil ülekuulatud J.Manannikov süüd ei tunnistanud ja ütles, et kuriteo toimepanemise ajal oli teises kohas. Ülestunnistavad ütlused politseis andis politseitöötajate mõjutuse all. Temal silmade defekti ei ole, mõlemad silmad on normaalsed. Prokuröri taotlusel, eesmärgil kontrollida süüdistatava Manannikovi ütlusi eeluurimise ajal, kohus avaldas tema 03.mai 2006.a ütlused 1.kd, tl 177, kus ta ütles, et koos G’iga, K’iga ja L’iga jõid 4.korruse platvormil odekolonni. G hakkas teda solvama ja tõukama. Vastuseks 2 Manannikov tõukas teda samuti ja too kukkus aknast alla. Kuulanud avaldatud ütlused ära, Manannikov vastas, et keeldub nendest, kuna andis need politsei mõju all. Prokuröri taotlusel, eesmärgil kontrollida süüdistatava Manannikovi ütlusi eeluurimise ajal, kohus avaldas tema 04.05.2006.a ütlused 1.kd, tl 183, kus ta detailiseeris oma ütlusi. Ütles, et tõukas välja mitte õlaga, vaid kätega. Välja tõugata ei tahtnud, G kukkus ise aknast välja, mis oli Manannikovi jaoks üllatus. Kuulanud ära avaldatud ütlused, süüdistatav avaldas, et keeldub nendest ütlustest. Andis sellised ütlused, kuna politseis lubati ta vabastada. Avaldasid talle survet. Prokuröri taotlusel, eesmärgil kontrollida süüdistatava Manannikovi ütlusi eeluurimise ajal, kohus avaldas tema 05.mai 2006.a ütlused 1.kd, tl 187, kus detailiseeris oma ütlusi. Ütles, et viskas kannatanu aknast välja tahtlikult. Kuulanud ära avaldatud ütlused, süüdistatav keeldus nendest, ütles, et selliseid ütlusi ei andnud. Politsei lubas ta koju lasta. Tema oli sel ajal teises kohas. Prokuröri taotlusel, eesmärgil kontrollida süüdistatava Manannikovi ütlusi eeluurimise ajal, kohus avaldas tema 02.augusti 2006.a ütlused 1.kd, tl 193, kus ütles, et süüd ei tunnista, kuritegu toime ei pannud. Oli sel ajal koos oma abikaasaga. Kuulanud ära avaldatud ütlused, süüdistatav avaldas, et kuritegu toime ei pannud, oli sel ajal sotsiaalabiametis. Prokuröri taotlusel, eesmärgil kontrollida süüdistatava Manannikovi ütlusi eeluurimise ajal, kohus avaldas tema 09.augusti 2006.a ütlused 1.kd, tl 198, kus ütles lühidalt, et süüd tunnistab ja kinnitab ütlusi 1.kd, tl
- Kuulanud ära avaldatud ütlused, süüdistatav kinnitas, et palus ise uurija juurde ülekuulamisele, kuna talle öeldi, et süü ülestunnistamise korral ta saab kegema karistuse. Tegelikult ta kuritegu toime ei pannud. Kannatanu JO ütles, et VG oli tema elukaaslane. Elasid eraldi. 2005.a detsembris nägi teda viimast korda. Tema surmast sai teada politseilt. Iseloomult G oli äkiline, sõimas, võis kakelda, kui oli purjus. Hagi ei ole. Tunnistaja IO ütles kohtus, et sõitis Narvas mööda Tallinna mnt. Peatus valgsufoori juures. Nägi, et maja pööninguaknast alguses paistsid jalad. Toimus tõuge. Aknast paistis teise inimese käsi. Pööninguaken sulgus. See toimus 15 m kaugusel valgusfoorist. Leiab, et inimene visati aknast alla. O parkis oma auto ja jooksis allakukkunud mehe juurde. See mees oleks peaaegu otsa kukkunud naisterahvale. Kannatanu hüppas jalule ja hakkas jooksma. Ta oli šokis. Üle tee tulid kaks meest õllega, üks neist S. Need kaks rääkisid kannatanule, et nad ütlesid talle, et ta ei läheks sinna, tema aga neid ei kuulanud. Kannatanu rääkis midagi, võis aru saada sõnadest „neid on kaks“. Seejärel väljus trepikojast inimene. Naisterahvas hakkas selle noore mehe peale karjuma, et ta nägi, et nimelt tema läks koos kannatanuga trepikotta. O ütles sellele noormehele „seisa“, kuid too ei peatunud ja lahkus. Talle jäi süüdistatav meelde, kuna tegi talle ettepaneku jääda kohale. Kell oli umbes 15.
- S ja teine juurdetulnud mees olid purjus. Trepikojast väljunud mees nägi välja kainena. Pööninguaknasse ilmunud käe kohta tunnistaja selgitas, et ei mäleta praegu, kas oli riides või paljas. Kaitse taotlusel, eesmärgil kõrvaldada vasturääkivused ja kontrollida ütluste õigsust, kohus avaldas tunnistaja ütlused tl 19 (2.rida alt ja 1.rida ülalt), kus on kirjutatud kannatanu vastus selle kohta, et kukkus välja ise. Märgitud on kellaaeg 15.
- Kuulanud ära avaldatud ütlused, tunnistaja avaldas, et kell oli umbes 15, täpselt ei mäleta. Oli pealelõunane aeg. Tunnistaja avaldas, et käesoleval ajal mäletab täpselt kannatanu sõnu kahe inimese kohta. Mida silmas pidas, ta ei tea. Vast, et jõi koos kahe inimesega. Kaitse taotlusel, eesmärgil kõrvaldada vasturääkivused ja kontrollida ütluste õigsust, kohus avaldas tunnistaja ütlused tl 19 (6-7 rida alt), kus on kirjas, et käsi oli paljas. Kuulanud ära avaldatud ütlused, tunnistaja O selgitas, et ei mäleta seda, s.o kas käsi oli riides või ei. 3 Tunnistaja T.K ütles, et jõid tol päeval koos L’iga odekolonni. Läksid mööda Tallinna mnt varjupaika. Kui läbisid valgusfoori, kuulsid, et ülalt kukkus midagi. L’ ütles, et kukkus nukk. K aga ütles, et see oli inimene. Läksid kukkunud inimese juurde ja nägid, et see on nende tuttav hüüdnimega T. K ütles, et nemad tulid kannatanu juurde esimesena. Kõrval jooksis mingi naine ja karjus, et inimene kukkus. K tõstis kannatanu pea üles ja küsis: „mis juhtus“. Kannatanu ütles: „ei tea“. Naisterahvas kutsus politsei ja kiirabi. K kinnitab, et aitas kannatanud kiirabiautosse tõsta. K kinnitab, et tol päeval ta alkoholi ei joonud ei Manannikoviga ega kannatanuga. K kinnitab, et Manannikovi sündmuskohal ei näinud. K ütles, et varem, teistel päevadel, nägi kannatanut G’i ühiselamu juures. G jooksis ümber ühiselamu ja ütles, et keegi ajab teda taga. Prokuröri taotlusel, eesmärgil kontrollida tunnistaja Ki ütlusi eeluurimise ajal, kohus avaldas tema ütlused 1.kd, tl 46, 87-89, kus ta ütles, et trepiplatvormil enne pööningut jõid odekolonni: K, L, Manannikov, G. G’i ja Manannikovi vahel tekkis tüli. L ja K otsustasid lahkuda, kuna kartsid, et elanikud kutsuvad politsei. Kui tulid kahekesi tänavale, siis kuulsid potsatust. Pöördusid ja nägid, et ülalt kukkus alla G. Kuulanud ära avaldatud ütlused, K avaldas, et praegu annab õiglased ütlused. Politseis ülekuulamise ajal avaldati talle politseitöötajate poolt survet, esitati suunavaid küsimusi. Pealegi ülekuulamise ajal politseis ta oli purjus, politseinikud ähvardasid vahistamisega. Tunnistaja K’i ülekuulamise ajal prokurör esitas tunnistaja IO’ile küsimuse, keda ta nägi sündmuskohal. O vastas, et sündmuskohale tulid K ja S. L’it ta seal ei näinud. Pärast seda esitati küsimus K’ile, kes vastas, et oli koos L’iga, S’i ta seal ei näinud. Tunnistaja A.L ütles, et tol päeval na pummeldasid K’iga. Läksid mööda majast, kust kukkus midagi välja. Vaatasid, maas lamab G. Sündmuskohal S’i ei näinud. Võib-olla ta oli seal, seal oli palju rahvast. Eitab, et pruukis tol päeval alkoholi koos G’iga ja Manannikoviga. Kinnitab, et trepikojas ei käinud. Tol päeval Manannikovi ei näinud. Asjaolusid mäletab halvasti. Tema ja K lahkusid veel enne seda, kui kiirabi G’i ära viis. L’i ülekuulamise ajal oli esitatud küsimus K’ile, kas ta tõesti aitas tõsta G’it kiirabiautosse. K kordas, et ta aitas tõsta G’it kiirabisse. L’, kuulanud ära K’i ütlused, ütles, et ta ei mäleta seda. Kohus esitas uuesti küsimuse tunnistajale O’ile, keda ta nägi sündmuskohal. O vastas, et nägi K’it koos Siga. L’it ta seal ei näinud. O kinnitas K’i ütlusi, et K aitas tõesti tõsta kannatanut kiirabiautosse. Tunnistaja A.S ütles, et talvel umbes 3 aastata tagasi ta pummeldas koos kahe mehega, ühe hüüdnimi oli '. Perekonnanime ei tea, teise inimese isikunime ei tea. Pummeldasid taaravastuvõtu juures. Hiljem läksid tänavale, maja lähedalt. Nägid rahvasumma maas lamava inimese ümber. Osutus tema tuttavaks, nime ja perekonnanime ei mäleta. Naisterahvas ütles, et ta kukkus aknast välja. S küsis temalt, kas ta kätt või jalga saab liigutada. Too vastas, et ei. Muud jutuajamist ei olnud. S lahkus sündmuskohalt oma seltsimeestega. Sündmuskohal Manannikovi ei näinud ja koos Manannikoviga sel päeval ei joonud. S’i ülekuulamise käigus prokurör esitas küsimuse O’ile, kas ta nägi seal S’i. O vastas, et S ja K tulid G’i juurde, tõstsid ta jalule, toetasid vastu seina. Keegi neist ütles G’ile: „miks sa läksid, sulle ju räägiti“. Kuulanud ära tunnistaja O’i ütlused, tunnistaja S vastas, et ei mäleta, et keegi neist selliseid sõnu ütles. Kohus uuris ka järgmisi tõendeid: - Sündmuskoha vaatlusprotokolli. Trepiplatvormil on täisnurkne aken, mis on põrandaga ühel tasandil Akna mõõtmed 66 x 76 sm, tl
- 4 - Äratundmiseks esitamise protokolli, kus IO tundis Manannikovi ära näojoonte järgi. Nimelt tema väljus maja trepikojast, kust kannatanu välja kukkus, tl
- - Manannikovi ütluste olustikuga seostamise protokolli, kus ta ütles, et tõukas õlaga G’i aknast välja, tl
- Kuulanud ära avaldatud protokolli, Manannikov avaldas, et politseinikud toimetasid ta maja juurde. Ütlusi ei andnud. Kuritegu toime ei pannud. - Tunnistaja O’i ütluste olustikuga seostamise protokolli, kes ütles ja näitas kohapeal, mida ta nägi ja kuulis, tl
- - V.G’i laiba kohtuarstlikku ekspertiisiakti, millega oli tuvastatud, et surma põhjuseks oli kinnine rindkere trauma, millega kaasnes rindkere piirkonna selgroo murd, ajupõrutus traumajärgse šokiga, mis oli surma põhjuseks. Kõik vigastused on elupuhused ja moodustusid kõrgelt kukkumise tagajärjel. Veres alkoholi avastatud ei ole, tl 146-
- - J.Manannikovi kohtupsühhiaatrilist ekspertiisiakti, millega ta on tunnistatud süüdivaks. Saab vastutada oma tegude eest ja astuda kohtu ette, tl
- Kohtuvaidlused. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on täielikult tõendatud ja tema teod kvalifitseeritud õigesti. Palub karistada vangistusega 8 aastat. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on tõendatud tunnistaja O’i ütlustega, äratundmiseks esitamise protokollidega, ütluste ja olustiku seostamise protokollidega, sündmuskoha vaatlusprotokollidega, kohtuarstliku ekspertiisiaktiga. O tundis Manannikovi ära, kes väljus maja trepikojast. Süüdistatav andis eeluurimisel ise ülestunnistavad ütlused kaitsja juuresolekul. Süüdistatav ega kaitsja ei esitanud kaebusi politsei õigusvastastele tegudele. Prokurör leiab, et süüdistatava ütlusi eeluurimisel ei saa võtta süüdistuse aluseks. Kaitsja leiab, et süüdistatav tuleb mõista õigeks, kuna süü ei ole tõendatud. Kaitsja leiab, et süüdistatava ütlusi eeluurimisel ei saa panna süüdistuse aluseks, kuna eeluurimisel ta andis vastukäivaid ütlusi, kohtus aga keeldus nendest. Näiteks Manannikovi ütlused G’iga koos pummeldamisest on vastukäivad kohtuarstlikule ekspertiisiaktile, kus on öeldud, et kannatanu oli kaine. Sündmuskoha vaatlusel tühje odekolonnipudeleid leitud ei ole. Samuti ei ole tuvastatud, kellele kuulus käsi, mis akna sulges. Kaitse arvamusel tunnistaja O’’i ütlustest ei ole Manannikovi süüdimõistmiseks küllaldane. Oi ütlustes esimesel ülekuulamisel on kirjas G’i vastus, et kukkus aknast välja ise. Seega, uurinud kohtuistungil kogutud tõendeid, ära kuulanud prokuröri ja kaitsja, kohus tuvastas järgmist. 17.jaanuaril 2006.a kella 15 paiku G kuukus välja 4.korruse aknast aadressil Xxx, Narva. Kannatanu juurde tulid O, K, S ja L. K, S ja L olid alkoholijoobe seisundis. Kannatanu G oli K’i, S’i ja L’i tuttav. Sündmuskohal oli ka uurimisega tuvastamata naisterahvas, kes kutsus politsei ja kiirabi. Enne politsei tulekut O küsitles kannatanut juhtunu suhtes. K aitas tõsta kannatanu kiirabiautosse. Need asjaolud on kohtu poolt tuvastatud täpselt. Tunnistaja O oli ainuke kaine inimene tuvastatud tunnistajate hulgas ja andis ütlused selle kohta, et nägi, kui G maja pööninguaknast alla kukkus. Alguses olid näha jalad. Siis kogu keha. Pärast seda inimene kukkus alla. Tunnistaja nägi, et aknasse ilmus käsi, mis sulges akna. Maja trepikojast väljus noormees, kes oli sarnane süüdistatavaga. Tunnistajal tekkis arvamus, et inimene tõugati välja. S ja K ütlesid kannatanule, et miks ta sinna läks, ei kuulanud neid. Tuvastamata naisterahvas ütles, et nägi, kui trepikotta sisenesid kannatanu ja too noormees, kes trepikojast väljus. Kohus leiab, et S’i, K’i ja L’i ütlused kohtuistungid on usutavad. Nende ütlused langevad suures osas kokku tunnistaja O’i ütlustega. Kohus jõuab arvamusele, et S, K ja L ei joonud maja 4.korrusel odekolonni. Seda tõendatakse sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kus ei ole 5 leitud tühje odekolonnipudeleid. See on vastukäiv tunnistajate ülekuulamisprotokollidele politseis, kes ütlesid, et jätsid tühjad pudelid trepikotta. Juba eeluurimisel politsei inspektor tahtis välja selgitada, kuhu jäid odekolonnipudelid (tl 47), seetõttu kohus leiab, et tunnistajad S, K ja L annavad kohtus tõetruusid ütlusi. Tunnistaja O’i sõnadest on teada, et S, K ja L tulid kasiino poolt, mitte maja poolt, kust kukkus välja G. Need asjaolud räägivad ka sellest, et S, K ja L ei olnud nimetatud majas. Peale selle O’i sõnul tuvastamata naisterahvas neile ei viidanud. Ta ei öelnud, et ka nemad läksid koos kannatanuga sellesse trepikotta. S, K ja L kinnitasid kohtus järjekindlalt, et tol päeval koos G’iga ja Manannikoviga nemad alkoholi ei pruukinud. Võttes arvesse ülaltoodut, kohus jõuab arvamusele, et K’i ütlused eeluurimisel ei vasta tegelikkusele ja ei ole usaldatavad. S’i, K’i ja L’i ütluseid kinnitavad ka sõnad, milliseid kuulis O. Üks neist ütles G’ile: „miks sa sinna läksid, nad hoiatasid teda“. Need sõnad kinnitavad, et trepikotta läks G ilma Kita ja L’ita, ei kuulanud nõu sinna mitte minna. Selle kinnituseks, et S, K ja L räägivad kohtus õigust, on see, et kohtuekspert ei avastanud kannatanu veres alkoholi. See on vastukäiv ütlustele eeluurimisel, kus tunnistajad ütlesid, et G jõi koos nendega odekolonni. Kohtuistungil kohus tegi katse kõrvaldada vasturääkivusi O’i ja teiste tunnistajate ütlustes. K ja L kinnitavad, et nimelt nemad tulid esimestena allakukkunud G’i juurde. O kinnitab, et tulid S ja K. S kinnitab esimestest ütlustest alates, et ta tõesti käis rahvasumma juures, kus asfaldil istus G. Keegi sealt ütles talle, et too kukkus 4.korruselt. S küsis G’ilt, kes käte ja jalgadega liigutada saab, too ütles, et ei saa. S eitab, et ütles Gile: „miks sa temaga läksid, me ütlesime, et ei ole vaja“ (tl 28). Kohus jõuab arvamusele, et nimelt K ja L läksid allakukkunud Gi juurde. Hiljem, kui rahvas oli kogunenud, tuli ka S. Kohus võtab arvesse, et tunnistajad S, K ja L olid alkoholijoobe seisundis. Kõik kolm ei tööta, kuritarvitavad alkoholiga. Seoses joobega nad võisid mitte täpselt mäletada kolmeaastataguseid sündmusi. Kohus usaldab tunnistaja O’i ütlusi, et ta nägi kätt, mis sulges akna pärast kannatanu kukkumist. Seda nägi ka tuvastamata naisterahvas. Kuid ei eeluurimisel ega kohtuistungil ei tuvastatud, kellele käsi kuulus. Puuduvad tõendid, et inimene, kes akna sulges, tõukas Git. Puuduvad tõendid, et selleks inimeseks oli Manannikov. O pööras ülekuulamise protokollis tähelepanu sellele, et käsi oli paljas (tl 19). Sündmused toimusid talvel, nimelt 17.jaanuaril 2006.a. Trepikojast väljunud inimene oli talveriietes ja nägi välja kainena. Kohtuistungil O ei suutnud tõendada oma ütlusi palja käe suhtes. Vastas, et ei mäleta. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu mingeid võitlus-ega lohistamisjälgi, verd, aken on terve. Akna suurus on 66x76 sm, küllalt väike, asub peaaegu põrandaga ühel tasapinnal. Sellisest aknast ei saanud G välja kukkuda seljaga või näoga ees. Kohus jõuab arvamusele, et süüdistatava süü Gi surmas ei ole tõendatud ja ta tuleb mõista õigeks. Kohtueelsel uurimisel süüdistatav laimas end, mis oli aluseks tema vahistamisele. Kohtuistungil ta keeldus oma eeluurimisel antud ütlustest ja avaldas, et ei ole süüdi G’i surmas. Kohtuistungil ei saadud Manannikovi süü suhtes tõepäraseid tõendeid. Äratundmiseks esitamise protokoll, kus O tundis Manannikovi ära, ei ole süüdistatava süü otseseks tõendiks. Kohus jõuab arvamusele, et vastavalt KrMS § 35 süüdistataval on õigus mitte anda ütlusi, keelduda ütluste andmisest. Süüdistataval on õigus valida kaitsena vastukäivate ütluste andmise. Süüdistatava Manannikovi ütlused kohtus ei kutsu esile usaldust, seetõttu kohus ei saa neile tugineda. Samal ajal kohus ei saa eelistada tema poolt eeluurimisel antud ütlusi. (Riigikohtu lahendid 3-1-1-52-06, 3-1-1-68-06). Seoses sellega, et süüdistatava ütlused eeluurimisel ja kohtuistungil on täielikult erinevad ning võttes arvesse, et süüdistatav ei suuda mõistlikult ja selgelt kohtule selgitada erinevuste põhjusi, mis on antud erinevatel ajaperioodidel, siis nimetatud tõend tuleb täies ulatuses kõrvale jätta, kui ebausutav. Ka 6 prokurör toetas kohtuvaidlustes seda nägemust. Prokurör avaldas, et süüdistatava ütlusi ei tohi kasutada tõendina. KrMS §-de 306-308, 309 lg 2, 310-315 alusel kohus o t s u s t a s: Mõista Juri Manannikov KarS § 113 järgi õigeks. Tõkend vahistamisena tühistada (Vahi all alates 03.maist 2006.a kuni 29.aprillini 2009.a.) Vabastada vahi alt kohtusaalis. Kohtukulud jätta riigi kanda. Asitõendid: jope, püksid, särk, kingad ja sokid – hävitada. Edasikaebamise kord - Kui pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest teavitama Viru Maakohut kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse või selle resolutiivosa teatavakstegemisest, s.o alates 30.aprillist 2009.a kuni 06.maini 2009.a. - Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kirjalikult 15päevase tähtaja jooksul alates 07.maist 2009.a kuni 21.maini 2009.a. - Vahi all olev süüdistatav või tema kaitsja võivad apellatsiooni esitada 15 päeva jooksul päevast, mis järgneb päevale, kui süüdistatavale oli kätte antud kohtuotsuse koopia. - Otsuse kriminaalmenetluse kulude hüvitamisest võib vaidlustada apellatsiooniga või määruskaebuse menetlemisega. Määruskaebuse võib esitada Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, kui isik sai teada vaidlustatavast otsusest või pidi sellest teada saama. Kohtunik Rahvakohtunikud R.Minzatov R.Popova T.Karelaid Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi