Ärakiri 4-09-15284 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2010. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-15284 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbiv

§ 150

lg 2 tähenduses, kuna tõenditele hindamise eelselt erineva jõu omistamine võib tuua kaasa selle, et kohtuväline menetleja loeb tõendatuks teised asjaolud kui kõiki tõendeid võrdsetena kogumis hinnates. Lisaks sellele on antud asjas menetlusnorme oluliselt rikutud veel sellega, et menetlusalusele isikule on väärteoprotokoll kätte antud 24.06.2009, kuid pärast seda järgmisel päeval s.o 25.06.2009 on tunnistajana üle kuulatud Urmas Mägi. Seega on tõendusteavet täiendatud pärast 24.06.2009 koostatud väärteoprotokolli, mis anti samal päeval kätte ning kohtuväline menetleja oleks pidanud väärteoprotokolli täiendama või koostama uue väärteoprotokolli vastavalt

§-le 68 lg 2. Antud väärteoasjas seda tehtud ei ole. Üldmenetluse otsusesse on märgitud, et tõenditeks on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, ettekanne ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. 24.06.2009 koostatud väärteoprotokollil on tõenditena kirjas kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamine. Samas ei ole kohtuväline menetleja märkinud otsusesse, et tõendiks on menetlusaluse isiku ütlused, kuigi nagu eelpooltoodust nähtub, oli väärteoprotokollile tõenditena menetlusaluse isiku ülekuulamine märgitud. Arusaamatuks jääb see, miks on kohtuväline menetleja leidnud otsuse koostamisel, et tema kui menetlusaluse isiku ütlusi, ei ole enam vaja arvestada väärteoasjas tõendina. Kuna otsusest on näha, et pärast väärteoprotokolli koostamist on kogutud uusi tõendeid s.o ettekanne ja tunnistaja ülekuulamine, siis on oluliselt rikutud minu kaitseõigust. Tõenditest esimest s.o kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ei saa pidada antud asjas tõendiks, kuna ei näidatud, mis kuupäeval ja millisel kella ajal 129 km/h sõidukiiruse mõõtmine toimus. Samuti ei olnud kiirusemõõteseadmelt võimalik kontrollida, kas mõõdetud on tema sõiduki kiirust või mõne muu sõiduki kiirust. Talle küll taheti näidata kiirusemõõteseadet kontrollimiseks, kuid ütles, et seda peavad ikka kontrollima vastava eriala spetsialistid, tema ei tea ega oska seda kontrollida. Tagant järgi kindlaks teha, kas kasutati konkreetselt seda kiirusemõõteseadet, mis märgiti protokolli või oli kasutusel mõni muu seade ning seetõttu ei saa öelda, kas nimetatud kiirusemõõteseade oli töökorras või mitte. Seega on nimetatud tõend asjasse puutumatu ning ei kinnita seda, et ta eelpool nimetatud ajal ja kohas oleks ületanud kiirust. Teiseks tõendiks on märgitud üldmenetluse otsusesse ettekanne. Siinjuures tuleb märkida, et väärteomenetluses loetakse menetlusdokumentideks väärteoprotokolli, menetlustoimingu protokolli ning kohtuvälise menetleja määrust ja kaebust. Kuna ettekanne ei ole väärteomenetluses menetlusdokumendina vormistatud, siis ei saa seda teist tõendit antud asjas samuti tõendina arvestada. Lisaks ei olnud nimetatud ettekannet 3 Ärakiri 4-09-15284 väärteoprotokolli vormistamise hetkel veel koostatud. Kolmandaks on otsusesse märgitud tõendiks tunnistaja ülekuulamise protokoll. Kuna nimetatud tunnistaja on üle kuulatud järgmisel päeval pärast väärteoprotokolli kätte andmist ning protokolli ei ole seaduses ettenähtud korras täiendatud, siis on tegemist lubamatu tõendiga, mis on vormistatud menetlusväliselt s.o menetlusnorme rikkudes, siis ei saa ka see tõend omada antud asjas asitõenduslikku tähendust. Kokkuvõttes võib öelda, et antud asjas ei ole kogutud ühtki objektiivset tõendit, mis kinnitaks, et ületas sõidukiirust ning seetõttu puuduvad antud asjas väärteo tunnused ning menetlus tuleks lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu.

§ 74

lg 1 p 8 kohaselt peab kohtuvälise menetleja otsusesse märkima vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse. Antud üldmenetluse otsuses ei ole aga põhjendatud, miks pidas kohtuväline menetleja enda poolt kogutud tõendeid olulisemaks, kui menetlusaluse isiku poolt enda kaitseks välja toodud tõendeid. Lisaks sellele ei põhjendanud kohtuväline menetleja, milles seisnes tõendite vastuolu ja mille põhjal ta otsustas, et väärteoasjas kogutud tõendid omavad suuremat tõenduslikku tähendust, kui vastulauses esitatud tõendid, mis jäid kohtuvälise menetleja poolt lihtsalt kontrollimata ning sellega rikkus kohtuväline menetleja menetlusnorme.

§ 70

lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes alates. Antud väärteoasjas on protokoll menetlusalusele isikule kätte antud 24.06.2009 ja üldmenetluse otsus oli kättesaadavaks tehtud 20.07.2009, seega on lahendi kättesaamise tähtaega lühendatud nelja päeva võrra ilma menetlusaluse isiku nõudmiseta ning sellega on kohtuväline menetleja jällegi rikkunud menetlusnorme. Lisaks leiab, et 24.06.2009 on tema, kui menetlusaluse isiku, kaitseõigusi oluliselt rikutud sellega, et kästi alla kirjutada lausele, et talle on selgitatud VTMS §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi, kuid sisuliselt selgeks ei tehtud, millised on konkreetselt õigused. Kirjutas alla väärteoprotokollis sellele lausele: " Menetlusalusele isikule on selgitatud

§-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi" ja see tähendab seda, et tutvus eelpool nimetatud lausega, mitte oma õiguste ja kohustustega, sest kohtuväline menetleja ei näidanud selle paragrahvi tervikteksti ning samuti ei selgitanud ka suuliselt selles paragrahvis sätestatud õigusi ja kohustusi. Arvestades eeltoodut võib öelda, et sisuliselt ei tutvustatud ega selgitatud menetlusaluse isiku õiguseid, sest Riigikohtu praktika kohaselt ei tohi menetlusalusele isikule õiguste selgitamine olla formaalne vaid õiguste selgitamine tähendab vastavate menetlusõiguse sätete suulist tutvustamist ning nende sisu lahtimõtestamist, samuti ei saa õiguste selgitamiseks lugeda üksnes allkirja võtmist VTMS § 19 loetelule ega võimaluse andmist lugeda iseseisvalt vastavat paragrahvi (RKL 3-1-1-25-02). Lähtudes eeltoodust palus kaebuse esitaja kohtul tühistada 20.07.2009 väärteoasjas nr 2570,90,00338 tehtud üldmenetluse otsus täies ulatuses väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja väärteo tunnuste puudumise tõttu ning juhindudes

§-st 29 lg 1 p 1 palun lõpetada kohtul käesoleva väärteoasja menetlus. Teiseks palus kaebuse esitaja kohtul tema kasuks välja mõista 900 krooni, kuna tasus õigusabi osutamise eest OÜ-Ie Background nimetatud summa. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. 21.08.2009 saatis kohus kohtuvälisele menetlejale kaebuse. Kohtuväline menetleja esitas kohtule alljärgneva seisukoha kaebuse osas. Menetlusalune isik kiiruse ületamist tunnistanud ei ole. Kiirusemõõteseadme protokolliga keeldus tutvumast ja seda allkirjastamast. Ka vastulauses on menetlusalune isik seadnud kahtluse alla mõõdetud kiiruse. Esimesena tõendab väärteo toimepanemist kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Lääne Politseiprefektuuri erialast kompetentsust ning pädevust kiiruse mõõtmisel tõendab Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud tunnistus nr El

1. Akrediteering on antud arvestades seda 4 Ärakiri 4-09-15284 metoodikat ning mõõtevahendeid mis politseil on. Ükski neist ei kohusta sellise vahendi kasutamist mis näitab kuupäeva pilti vms. Mõõtevahendina on mõõtemetoodika MM 01-2005 ning kasutusjuhendi alusel kasutatud Stalker II MDR nr AS003621 ning selle taatlust tõendab tunnistus nr TTRSS-08/
2. Antud juhul on tegemist pädeva mõõtjaga ja leiab, et alusetu on tema tegevus kahtluse alla seada. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud et kiirus on mõõdetud paigal seisvast sõidukist ja mõõdetud on lähenevat üksi liikuvat sõidukit. Seadme helisignaal e Doppleri helisignaal oli ühtlaselt tõusev mis tähendab et sõiduk lisas kiirust. Kaebuses märgib menetlusalune isik et talle ei näidatud kiirusemõõtja seeria numbrit ja kella aega millal mõõtmine toimus. Ka ei pea ta tõendiks kiirusemõõteseadme protokolli, sest ta keeldus sellega tutvumast ja allkirjastamast. Kella aega nimetatud mõõtevahend ei fikseeri. Kella aja määrab politseiametnik oma kellalt mille märgib protokolli. Politseinikel puudus alus keelduda mõõtevahendi seerianumbrit näitamast, sest sama marki mõõtevahendeid on Haapsalu politseijaoskonnas vaid kaks, üks Lihula patrullil ja teine Haapsalus. Nimetatud mõõtevahend kuulub Lihula patrullile ja mõõtmise hetkel oli tegemist Lihula patrulliga. Mõlemad mõõtevahendid on taadeldud ja vastavad nõuetele. Seerianumbri mittenägemine oli pigem menetlusaluse isiku kapriis sooviga protestida. See kui menetlusalune isik keeldub kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga tutvumast ja allkirjastamast ei välista see protokolli tõendiks olemast. Kui alguses ütles menetlusalune isik, et talle ei näidatud kiirusemõõteseadet, kus ta tahtis mõõtevahendi seerianumbrit vaadata, siis kaebuse lõpuosas tunnistab, et talle küll taheti kiirusemõõteseadet näidata, kuid ta olevat öelnud, et seda peavad siiski kontrollima vastava eriala spetsialistid. Arusaamatuks jääb kellel siis oli vaja teada kiirusemõõteseadme andmeid, kas menetlusalusel isikul või vastava eriala spetsialistidel. Menetlusalune isik ei ole kuidagi kohapeal menetlusele kaasa aidanud vaid püüdnud menetlust keerulisemaks muuta. Menetlusalune isik viitab kaebuses et kasutas püsikiirusehoidjat, mida kinnitab ka elukaaslane. Püsikiirusehoidja ei ole tõenduslik mõõtevahend seega ei saa seda ka arvestada. Püsikiirusehoidja on autojuhile abivahend ühtlase kiiruse hoidmiseks. See, et politseinik oleks pidanud teostama sõiduki vaatlusprotokolli püsikiiruse kasutamise kohta on välistatud, sest sõiduki pidurdades püsikiirusehoidja lülitub välja ja sisestada tuleb seda jällegi manuaalselt. See et püsikiirusehoidja kasutamine mälus on ei tähenda veel selle kasutamist. *, kes viibis sõidukis kaasreisijana on asjast huvitatud isik ja ta võib anda sobivaid ütlusi menetlusaluse isiku kasuks. Kas saab uskuda, et kõrvalistuja kogu aeg jälgib spidomeetrilt sõidukiirust või püsikiirusehoidja kasutamist. Püsikiirusehoidja kasutamisel on võimalik kiirust suurendada. Kiirust maha võttes taastub fikseeritud kiirus. Kuna menetlusaluse isiku elukaaslast kohapeal ülekuulatud ei ole annab seda viga parandada ja kutsuda ta kohtumenetluses tunnistajaks. Kaebuse esitaja on märkinud, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud tema poolt esitatud tõendeid. AS Info Auto tõend püsikiirusehoidja korrasoleku kohta ei tõenda, kas menetlusalune isik sai kiirust ületada või mitte. Tõend viitab vaid asjaolule, et püsikiirusehoidja oli töökorras, mitte et seda kasutati. Menetlusalune isik leiab et menetlusnorme on oluliselt rikutud sest väärteoprotokoll on koostatud 24.06.2009.a kuid tunnistaja Mägi on ülekuulatud 25.06.2009.a. Ka lisab seda et tõendina on jäänud otsuses märkimata menetlusaluse isiku ütlused nagu poleks neid arvestatud. Kohtuväline menetleja on arvestanud kõigi kogutud tõenditega kaasaarvatud menetlusaluse isiku ütlustega. Eksimuse tõttu on otsuses see märkimata jäänud. Ettekanne on politseisisene dokument ja seda tõendina arvestatud ei ole kuid on sattunud otsuses tõendite nimekirja. Peab tunnistama, et tõendi lisamisel toimikusse oleks kohtuväline menetleja pidanud sellest menetlusalust isikut teavitama kuid antud juhul on see tegemata jäänud. Seega ei oleks tohtinud arvestada tunnistaja 5 Ärakiri 4-09-15284 ütlustega, kuid kohtumenetluses on see võimalik parandada ja tunnistajana istungile kutsuda Urmas Mägi, kes vastupidiselt kaebuses väidetule saab olla tunnistaja. Kaebuses viitab menetlusalune isik et kohtuvälise menetleja lahend peab kohtuvälise menetleja juures kättesaadav olema 30 päeva möödudes. Väärteoprotokoll on koostatud 24.06.2009 otsus oli kättesaadav 20.07.2009 seega on lahendi tähtaega lühendatud nelja päeva võrra. Kohtuvälise menetleja lahend peab olema menetlusalusele isikule kättesaadav hiljemalt 30 päeva möödudes. Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälise menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda menetleja juures yäärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koostamisest. Kui see tähtaeg on möödunud on kohtuvälisel menetlejal õigus otsus väärteoasjas välja viia. Varem kui 15 päeva viiakse otsus välja juhul, kui menetlusalune isik on selleks taotluse esitanud. Kaebuse esitaja ütleb, et teda kästi alla kirjutada lausele et talle on selgitatud VTMS §-19 ettenähtud õigusi ja kohustusi. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil on märge õiguste ja kohustuste kohta ilma lahtiseletamata, mille menetlusalune isik on allkirjastanud. Terviktekst õiguste ja kohustuste kohta on väärteoprotokolli pöördel ja ka selle on menetlusalune isik allkirjastanud. Kui nüüd on juttu sellest et menetlusalust isikut sunniti alla kirjutama, siis miks ei sunnitud teda alla kirjutama kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile. See et menetlusalune isik oma tegevusega või mittetegevusega on püüdnud menetlustoiminguid võimatuks muuta ei tee olematuks toime pandud väärtegu. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik selleks, et aidata menetlust on püüdnud seda hoopis takistada, püüdes muuta kogutud tõendeid mitte tõenditeks. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid ja leiab, et menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud ning jääb väärteoasjas nr 2570,09,003388 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks Raiko Hiisile määratud rahalist karistust, mis on 2640 krooni. Otsus väärteoasjas nr 2570,09,003388 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning karistuse tühistamiseks ei ole põhjust. Kaebuse esitaja seisukohad kohtuvälise menetleja seisukohtadele Vastuseks Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseiosakonna seisukohale teatab, et jääb oma 29.07.2009 esitatud seisukohtade juurde ning kinnitab, et ma ei ole kiirust ületanud. Samuti teatab, et soovin kohtuistungi toimumisel osa võtta kohtuistungist. Kohtuväline menetleja Andres Kleeman kinnitas kohtule esitatud seisukohas, et esimesena tõendab väärteo toimepanemist kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Samas ei ole kohtuväline menetleja nimetanud ühtki teist (s.o teisena, kolmandana jne) tõendit ning seega on kohtuväline menetleja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli alusel leidnud, et süü kiiruse ületamises on leidnud tõendamist. Kohtuväline menetleja leidis, et Mõõteseadus ja Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud tunnistus nr E137 ei kohusta kasutama sellist kiirusemõõteseadet, mis näitab kuupäeva, pilti jne. Samuti tunnistas kohtuväline menetleja Andres Kleeman, et mõõtevahend ei fikseeri kiiruse mõõtmise kellaaega ning leidis, et kellaaja määrab politseiametnik oma kellalt, mille märgib protokolli. Samuti palub kohtul välja selgitada, kas kasutatud kiirusemõõtur vastab kehtestatud täpsusklassile, millele on viidatud Riigikohtulahendis nr 3-1-1-11-
3. Kuna kinnitab endiselt, et kasutas püsikiirusehoidjat, siis radaril olev sõidukiirus 129 km/h ei saanud olla tema juhitud sõiduki kiirus. Radaril ei olnud kiiruse mõõtmise aega, s.o puudus kiiruse mõõtmise kohta nii kuupäev kui ka kellaaeg ning lisaks sellele ei olnud radaril oleva kiiruse näidu põhjal võimalik kindlaks teha, kas mõõdetud oli tema poolt juhitud sõiduki või mõne eelnevalt mõõdetud sõiduki kiirust. Radari näidu nägemine ei tõenda veel seda, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritava süüteo. Samuti ei ole välistatud, et kiiruse mõõtja esitas ekslikult mõne teise sõiduki kiirust, sest nagu alljärgnevast selgub on kohtuväline menetleja M. Kast teinud menetluse käigus mitmeid vigu ning seda kinnitab ka kohtuväline menetleja A. Kleeman oma kohtule esitatud seisukohtade juures. 6 Ärakiri 4-09-15284 Menetlusalusel isikul ei ole kohustust enda süütust tõendada, vaid väärteomenetluses peab menetlusaluse isiku süü kindlaks tegema kohtuväline menetleja ning vastavalt

§-le 31 lg 1 tuleb väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel järgida kriminaalmenetluse sätteid

5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Nimetatud väärteoasjas ei ole kogutud ühtki tõendit süü kindlakstegemiseks ning tuvastamata on nii teo õigusvastasus kui ka süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Lisaks ei vasta kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll VTMS §-s 49 sätestatud nõuetele, kuna kiiruse mõõtmine toimub enne väärteomenetluse alustamist ning seega ei ole tegemist menetlustoimingu protokolliga. Seega ei ole kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli puhul tegemist väärteomenetluse käigus ega

s kehtestatud nõuete kohaselt kogutud tõendiga ning seega ei ole antud asjas kogutud ühtki menetlusaluse isiku süüd kinnitavat tõendit, mida kohtuväline menetleja oleks saanud otsuse tegemisel arvestada. Kohtuvälise menetleja Andrus Kleemani väide, et tema menetlusaluse isikuna ei ole kuidagi kohapeal menetlusele kaasa aidanud vaid püüdnud menetlust keerulisemaks muuta, on asjakohatu ja lubamatu, sest menetlusalune isik ei ole kohustatud menetlusele kaasa aitama, vaid kohtuväline menetleja on kohustatud tegema kindlaks menetlusaluse isiku süü ning tuvastama nii süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused. Samuti on asjakohatu kohtuvälise menetleja Andrus Kleemani väide selle kohta, et *, kes viibis sõidukis kaasreisijana on asjast huvitatud isik ja ta võib anda sobivaid ütlusi menetlusaluse isiku kasuks ning lisaks sellele ei uskunud kohtuväline menetleja, et kõrvalistuja jälgib kogu aeg spidomeetrilt sõidukiirust või püsikiirusehoidja kasutamist. Samuti on A. Kleeman põhjendamatult leidnud, et menetlusaluse isiku poolt esitatud AS Info Auto tõendit ei saa lugeda tõendiks. Nimetatud kohtuvälise menetleja seisukohad kinnitavad seda, et menetlust ei ole teostatud erapooletult, sest kohtuväline menetleja on kogunud ainult negatiivseid tõendeid, kuid on jätnud kogumata positiivsed tõendid. Samas tunnistas kohtuväline menetleja lõpuks, et * s.o tunnistaja üle kuulamata jätmine on viga, kuid leidis, et nimetatud viga on võimalik parandada, kutsudes elukaaslase kohtusse tunnistama. Nagu juba oma kaebuses kinnitas, siis täidab kohtuväline menetleja väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni ning seetõttu lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab see muuhulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks (vt RKKKo nr 3-1-1-101-03 ja nr 3-1-1-43-05). See kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid. Antud juhul ei ole kohtuväline menetleja Meelis Kast kogunud ei süüdistavaid ega ka õigustavaid tõendeid ning lisaks sellele on ta kasutanud lubamatuid tõendeid Urmas Mägi ülekuulamise protokolli näol. Kohtuväline menetleja Andrus Kleeman tunnistas seda, et väärteomenetlust teostanud kohtuväline menetleja Meelis Kast on eksimuse tõttu jätnud otsusesse märkimata menetlusaluse isiku ütlused ning ettekanne on sattunud otsusesse tõendite nimekirja ekslikult. Samuti tunnistas kohtuväline menetleja Andrus Kleeman, et tunnistaja Urmas Mägi ülekuulamise protokolli on kohtuväline menetleja Meelis Kast lisanud väärteoasja materjalide juurde pärast väärteoprotokolli koostamist järgmisel päeval ning ta oleks pidanud mind, kui menetlusalust isikut, uue tõendi lisamisest teavitama, kuid antud juhul on see tegemata jäänud. Seega on tegemist lubamatu tõendiga ning seda viga ei ole võimalik enam kõrvaldada kohtumenetluse käigus. Seega on kohtuväline menetleja Andrus Kleeman tunnistanud, et kohtuväline menetleja Meelis Kast on menetluse käigus teinud mitmeid vigu ning rikkunud ka menetlusnorme (pärast väärteoprotokolli kätte andmist tunnistaja ülekuulamise protokolli lisamine väärteoasja materjalide juurde), siis ei ole välistatud, et radaril olev kiiruse näit ei kuulunud minu sõidukile.

§ 74

lg 1 p 8 kohaselt peab kohtuvälise menetleja otsusesse märkima vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse. Antud asjas seda tehtud ei ole ning ka kohtuväline menetleja Andrus Kleeman ei ole sellele oma seisukohtade esitamisel tähelepanu pööranud. 7 Ärakiri 4-09-15284 Vastulauses esitatud mittearvestamise põhjenduse puudumine üldmenetluse otsuses tuleb lugeda väärteomenetlusõiguse olulise rikkumiseks.

§ 70

lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes alates väärteoprotokolli koopia kätteandmisest menetlusalusele isikule või tema kaitsjale. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada. Seega on

s ette nähtud, et kohtuvälise meneteja lahend peab olema kättesaadav 30 päeva möödudes ning arusaamatuks jääb see, millest tulenevalt kinnitab A. Kleeman, et kohtuvälise menetleja lahend peab olema menetlusalusele isikule kättesaadav hiljemalt 30 päeva möödudes. Antud väärteoasjas on protokoll menetlusalusele isikule kätte antud 24.06.2009 ja üldmenetluse otsus on kätte antud 20.07.2009, seega on lahendi kättesaamise tähtaega lühendatud nelja päeva võrra ilma menetlusaluse isiku nõudmiseta ning sellega on kohtuväline menetleja jällegi rikkunud menetlusnorme. Samuti jääb selle juurde, et mulle kui menetlusalusele isikule ei tutvustatud minu õigusi vastavalt VTMS §-le

1. Öeldi, et võib oma õigustega iseseisvalt tutvuda ja peab selle lause järgi kirjutama allkirja. Arvestades eeltoodut võib öelda, et sisuliselt ei tutvustatud ega selgitatud menetlusaluse isiku õiguseid. Kinnitab veel kord, et antud asjas ei ole kindlaks tehtud tema süüd ning lisaks sellele on kohtuväline menetleja A. Kleeman asunud seisukohale, et tema menetlusaluse isikuna ei ole aidanud menetlusele kaasa ning on takistanud menetlust. A. Kleemani esitatud väited on paljasõnalised, kuna esiteks ei ole menetlust takistanud ning teiseks ei ole tal menetlusaluse isikuna kohustust koguda tõendeid enda süüdistamiseks. Vaatamata tema poolt menetluse käigus kohtuvälisele menetlejale Meelis Kastile esitatud küsimustele, milles süü seisneb ja millega süü on tõendatud, M. Kast küsimustele ei vastanud ning tutvudes väärteoasjas kogutud materjalidega selgus, et süüd kinnitavaid tõendeid ei ole antud asjas kogutud. Jääb oma kaebuses esitatud kõikide põhjenduste juurde ning palub kohtul tühistada 20.07.2009 väärteoasjas nr 2570,90,00338 tehtud üldmenetluse otsus täies ulatuses. KOHTUS UURITUD TÕENDID Raiko Hiis jäi kohtus esitatud kaebuse juurde ja andis ütlusi, et ei oleks kohtus kui oleks eksinud kiiruse osas. Pidid sel õhtul * järgi minema * juurde ja alustasid sõitu Vändra vallast ja järgi läksid Kullamaa valda Üdrumale ja selle teekonna jooksul teab surmkindlalt, et ei ole ühtegi korda kiirust ületanud, nägid kolme politseipatrulli tee vältel ja kuna oli õhtune aeg, siis olid ettevaatlikud metsloomade osas ja sõitsid püsikiirusega. Jõudsid Kullamaale, võtsid * ja sõitsid kohe tagasi Pärnu poole. Videvikuks hakkas minema siis kui tagasi sõitsid. Siis juhtuski see, et peatati kinni Urmas Mägi poolt ja kinnipeatamise hetkel küsis, kas te teate mille vastu te olete eksinud, ütles, et ei ole õrna aimugi, mõtles, et järsku mingi tuli ei põlenud ja öeldi, et on veitsa kiirust ületanud ja oli abikaasaga shokis, et ületasid kiirust ja hiljem said väidetavalt teada, et kiirus oli 129 kilomeetrit tunnis, mis ei ole reaalne. Tänasel hetkel on kulutanud 2900 krooni õigusabi peale, mis on tunduvalt suurem summa kui oleks trahvi maksta olnud, aga lihtsalt käsi ei tõuse seda maksma, sest ei ole lihtsalt sellist eksimust teinud kiiruse ületamise suhtes. Jääb oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ja kinnitab, et ei ole talle süüks arvatud väärtegu toime pannud. Kui oleks kiirust ületanud, siis oleks seda ka tunnistanud. Antud juhul kasutas aga püsikiiruse hoidjat ja abikaasa võib kinnitada, et kiirust ei ületanud. Nimetatud asjas ei ole kogutud ühtegi süüd kinnitavat tõendit ja on rikutud väärteomenetluse norme. Tunnistaja on üle kuulatud pärast väärteoprotokolli kätte andmist ja uute tõendite lisamisest ei ole menetlusalust isikut teavitatud, kohtuväline menetleja ei ole märkinud otsusesse vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendust ning palus kohtul väärteoasja lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu. 8 Ärakiri 4-09-15284 Väärteoprotokollis on kirjas, et süüd tõendasid kaks tõendit - kiirusemõõteseadme protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Kiirusemõõteseadme protokolli ei saa lugeda antud asjas tõendiks, sest selle järgi ei ole võimalik kindlaks teha, kas mõõdetud oli tema või mõne teise sõiduki kiirust. Kuna kiirusemõõteseadmel ei olnud kellaaega ega sõidukinumbrit, siis ei saa öelda, et mõõdetud kiirus kuuulus tema sõidukile. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ei ole andnud ütlusi kiiruse ületamise kohta ja seega tegemist on õigustava tõendiga, mis kinnitab, et ei ületanud kiirust. Kokkuvõttes koostas kohtuväline menetleja väärteoprotokolli ilma igasuguseid tõendeid kogumata ja jättis kõrvaldamata kõik kahtlused ja ei selgitanud välja, kas kasutas püsikiiruse hoidjat või mitte, jättes nimetatud asjaolu tähelepanuta ja ei kuulanud üle tema abikaasat tunnistajana. Kohtuväline menetleja ei ole täitnud antud asjas süüdistusfunktsiooni, sest kogumata on nii süüdistavad kui õigustavad tõendid ja kasutatud on lubamatuid tõendeid. Üldmenetluse otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja leidnud, et süü on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, ettekande ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga, kuid otsuse tegemisel ei ole kohtuväline menetleja enam arvestanud tema kui menetlusaluse isiku ütlustega. Uute tõendite, so ettekande ja U. Mägi ülekuulamise protokolli lisamisest teda kui menetlusalust isikut ei teavitatud ja seetõttu rikuti oluliselt kaitseõigust. Kohtuvälise menetleja esindaja tunnistas kaebusele vastates, et menetlusaluse isiku ütlused olid jäetud otsusesse lisamata ekslikult ja samuti oli ekslikult üldmenetluse otsusesse lisatud ettekanne ning samuti tunnistas kohtuvälise menetleja esindaja, et tunnistaja Urmas Mägi ülekuulamiseprotokoll on lisatud väärteoasja materjalide juurde järgmisel päeval pärast väärteomaterjali koostamist ja teda ei teavitatud uue tõendi lisamisest. Seega tunnistas kohtuvälise menetleja esindaja sisuliselt, et U. Mägi tunnistajana ülekuulamise protokolli puhul on tegemist lubamatu tõendiga. Kuna menetlust teostanud kohtuväline menetleja on teinud menetluse käigus mitmeid vigu, ja seda kinnitas ka kohtuvälise menetleja esindaja, siis ei ole välistatud, et kohtuväline menetleja eksis ka kiiruse mõõtmisel või näitas ka mingisuguse teise sõiduki kiirust. Püsikiiruse hoidja töötab nii, et vajutab vasaku käega sisse püsikiiruse hoidja ja paremaga fikseerib kiiruse, milline kiirus antud hetkel on. Ja kui see on peal, siis saab seda kiirendada ja aeglustada. Kui paneb selle sisse, siis ta fikseerib selle kiiruse, mis hetkel on. Antud hetkel sõitis 90- ga ja oli see fikseeritud kiirus. Kui püsikiiruse hoidja on peal, siis pedaalidele vajutama ei pea, hoiab püsikiirust ja ei ole probleemi. Heidab ette kohtuvälisele menetlejale, et ei kuulatud üle *, kes teadis ka, et oli püsikiiruse hoidja. Kui oli sinna seisma jäänud, siis oleks saanud kontrollida püsikiiruse hoidja olemasolu, aga seda ei tea, kas tagantjärgi saab välja võtta, et kas kasutas seda - seda ei tea. Pööras tähelepanu, et tunnistajaks on abikaasa ja kirjutas sellest sinna protokolli. Õiguste ja kohustuste tutvustamine käis pealiskaudselt. Esialgu ei tahtnud üldse sinna allkirja kuhugi panna, sest oli solvatud ja ei usaldanud enam millelegi allkirja panema, aga siis öeldi, et kui sinna allkirja paneb, et siis on õigus oma õigustele ja vastulausetele ja kohtule ja siis kirjutas sinna alla. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil ja väärteoprotokolli pöördel on tema allkiri. Luges nad läbi, aga talle nagu ei selgitatud nende punktide täpsemaid sisusid. Ei mäleta, kas küsis midagi täpsemat nende kohta, ei ole niikuinii spetsialist nende küsimustes, et ei küsinud. E saa sellest sisust niikuinii aru- ütles - aga selgitati, et on õigus pärast kohtusse anda ja vastulause esitada. Oli meililine kirjavahetus ja saadeti 01.07.2009 meiliga see tunnistaja Urmas Mägi ülekuulamise protokoll. Tl 10 oleva tõendi kohta - kontrolliti auto spidomeetrit ja ka püsikiirusehoidja korrasolekut. Hakkas neid põhjuseid sellepärast otsima, kuna teab kindlalt, et ei ületanud kiirust ja on surmkindel tänase päevani, et ei teinud seda. Ja hakkas uurima ja on palju tuttavaid politseinike, kes on öelnud, et kiirusemõõtjalt on võimalik valesid numbreid välja saada. Konkreetsete politseiametnike seoses ei ole varem kokkupuudet olnud ja nende suhtes kahtlusi ei ole. Tunnistaja S H andis kohtus ütlusi, et 24.06 - mäletab, et tulid Pärnust ja läksid * järgi * juurde ja nägid sel päeval hästi palju politseipatrulle veel ja sõitsid kogu aeg reeglite päraselt ja ei rikkunud ühtegi reeglit. Ja silmad läksid pidevalt kiiruse näidikule ja teab, et ei ole kiirust ületanud, istus * – 9 Ärakiri 4-09-15284 juhi - kõrval ja taga olid *. Peatati kinni ja politsei küsis *käest, et teate, mille pärast teid kinni pidasime? *ütles, et ei tea ja siis nad ütlesid, et te ületasite natuke kiirust ja siis * läks nende autosse ja natuke aega läks mööda ja sai teada, et on mõõdetud kiirust 129 km/h. Siis olid sõnatud, sest see kiirus ei olnud võimalik, sest ei sõitnud üle. * olid kaasas, ei teinud ühtegi möödasõitu, liiklus oli suht hõre ja ei saa aru, mille kiirus või mis see oli ja kinnitab veelkord, et ei sõitnud üle ja täitsid kõiki reegleid, mis on liikluseeskirjades. Omab juhiluba. Sõiduki kiirus oli 90, püsikiirus oli peal, kasutavad seda pidevalt kui sõidavad pikki teid ja tal oli 90 peal. Rooli kõrval kohe, tähendab rooli keskosas asub hoidik. Püsikiirusega ise ei sõida ja teab kust ta käib ja teab, kui ta peal on – siis sõidukiirus on hästi ühtlane. Kui ei sõida püsikiirusega, siis on ikka mingi jõnks või pidurdamine, kui on sirge tee, siis on ühtlane kiirus ja see ei lähe üles ega alla. Ta pani 90 peale selle kiiruse. Siis kui hakkasid sõitu alustama, siis pani 90 peal, kui on 70 märgid, siis ta pidurdas, võttis hoo maha sõitis reeglite-päraselt ja siis jälle sõitis selle kiirusega, mis on lubatud. Kogu aeg jälgib seda kiiruse näidikut, kui ise sõidab, siis kogu aeg vaatab. Istub kõrval ja kogu aeg jälgib. Võib väita, et kasutati püsikiiruse hoidikut ja oleks tunnetanud kui oleks 129 km tunnis olnud, sest oleks juba ammu karjunud, et mis teed, et lapsed on ka peal. Tunnistaja Urmas Mägi andis kohtus ütlusi, et 24.06.09 - oli patrullis ja teostas liiklusjärelevalvet. On pensionär, aga on abipolitseinik. Seoses tööülesannete täitmisega on Raiko Hiisiga kokku puutunud. Mäletab nii palju, et oli õhtu poole, et hakkas hämaraks minema. Üks auto tuli Kirbla poolt, mõõtsid kiirust siis, kiirus oli 129 või midagi selle ligidal. Niimoodi peaks olema enam vähem kui meelde tuletada. Andis peatumismärguande, läks tee peale, kusjuures auto ei tõmmanud kiirust maha ja astus ohutussaarele, see Lihula esimene teeots. Andis peatumismärguande, auto peatus, astus juurde, tutvustas ennast kes on, küsis sõidudokumente ja peatumise põhjuseks ütles, et ületasid kiirust ja siis küsis juht ka vist, et palju siis üle oli. Ütles, et kas on varem eelnevaid karistusi ka olnud, ei mäleta, mis ta selle kohta vastas ja siis palus ta operatiivautosse ja tutvustasid talle tema auto sõidukiirust ja siis sai vormistatud väärteomaterjalid. Meelis Kast vormistas väärteomaterjalid. Olid kahekesi patrullis. Mõõtmine toimus autost väljas, mõlemad olid autost väljas, auto oli aetud tagurpidi. Sellel hetkel ei olnud trassil rohkem masinaid. Ei teinud kindlaks, et autos on püsikiiruse hoidja. Ei ole kohustust objektiivsed asjaolud kindlaks teha. Hakkas videvikuks minema, aga nähtavus oli hea, suve õhtu. Lülitas saua ka veel sisse, et oleks näha. Tunnistaja Meelis Kast andis kohtus ütlusi, et see oli juunikuus kiiruse ületamine Risti- Virtsu maanteel. Oli hämaram aeg, liiklust praktiliselt ei olnudki. Oli abipolitseinik Mägiga autost väljas. Enda auto oli kõrvalteel. Mõõtis kiirust, oli selle asja menetleja. Auto liigub tema suunal, seab auto peale, kui on suurem kiirus, siis hakkab kaugemalt võtma ja paremini, aga kui aeglasem, siis ta ei hakka kaugelt võtma, aga ta tuli pidevalt ühtlase kiirusega. Täielik vaikus oli seal. Kui mõõdab kiiruse ära, siis fikseerib selle - seal on nupp, mille vajutad alla ja siis kiirus fikseerub seadme peal ära, siis peatavad auto kinni, näitavad juhile kiirusenäitu, et ei oleks arusaamatusi, siis kutsuvad autosse, kontrollivad ära ja alustavad menetlust. Tema koostas väärteoprotokolli. Algul õiguste ja kohustustega isik tutvub, kus ta annab ka allkirja, et on tutvunud. Kui see isik tutvus õiguste- kohustustega, siis kui ei eksi, ta luges need isiklikult läbi ja andis allkirja. Siis saab isiku üle kuulata ja saab koostada väärteoprotokolli. Oluliselt üldiselt ei mäleta, kas isikul taotlusi oli selle väärteoasja menetlemise suhtes. Kui kohapeal asi ära menetletakse, siis ta läheb edasi Haapsalu jaoskonda, siis teine isik hakkab seda edasi menetlema, tema käest läheb see siis ära. Tema kohustuseks – see on teise lõike kiirus - kui isikul eelnevalt rikkumisi ei ole, siis on võimalik koha peal määrata karistus, kui on eelnevaid karistusi, siis saab väärteoprotokolli koostada, aga kui isikul on ka mingeid vaidlusi, siis saab protokolli koostada. Kui isik on nõus, teevad kohapeal otsuse, kui on vaidlusi, siis läheb politseiosakonda edasiseks menetlemiseks. Vormistab koha peal ära isiku, siis läheb Haapsallu, kui leitakse, et on vaja kedagi veel üle kuulata, siis seda otsustatakse. Seda otsustab isik, kelle kätte asi läheb. 10 Ärakiri 4-09-15284 Väärteoprotokollil peaks tõendina kirjas olema need kaks tõendit- kiirusemõõteseadme protokoll ja menetlusaluse isiku ütlused. Protokolli tõendite loetelusse lisab need dokumendid, mis on protokolli koostamise hetkeks teinud. Ausalt öelda ei mäleta, mis isik koha peal ütles. Kohapeal ei kuulanud tunnistajana üle autos viibinud isikut S H, kuna ei pidanud vajalikuks, kuna oli tol hetkel piisavalt tõestatud. Ei teinud kindlaks, et autos oli püsikiiruse hoidja, ei pea vaatama, mis lisad autos küljes on. Väärteotoimik (edaspidi VTT) tl 1on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker II MDR AS 003621 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08/00194), mida testiti 24.06.2009.a kell 12.10 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduses kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võiad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; välistati elektriliste häirete allikad; tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta ilmastikuga kuival kattega teel, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Mõõtja sõiduki asukoht – seistes kõrvalteel. Mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus üksinda, lähenes. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev e kõrgenev ning seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 129 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 4 km/h, seega ületas mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Protokolli allkirjastanud tunnistaja ja protokollija, märge - juht keeldus allkirjast. VTT tl 24 on mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08/00194, mille kohaselt kiirusmõõtur Stalker II MDR AS 003621 on taadeldud ning vastab OIML R91 nõuetele: mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/- 1 km/h või +/- 1% (kiirusel üle 100 km/h). Mõõtevahend on taadeldud 07.11.
2. a. Majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM)
3. detsembri
4. a määruse nr 104 lisa 2 p 8.2 kohaselt on liiklusjärelevalveks kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. VT tl 21-23 on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni (edaspidi TJI) 26.04.2007.a välja antud mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistus TJI 5.3-1/12.04.2007, mille kohaselt viis TJI läbi radarikiirusemõõturi Salker II MDR legaalmetroloogilise ekspertiisi ning tunnistab selle vastavaks mõõteseaduses (edaspidi MõõteS) ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.
5. a määruses nr 107 sätestatud ning OIML R91 (pr.k Organisation Internationale de Métrologie Légale, ing.k International Organization of Legal Metrology, Revision of R 91:1990 Radar equipment for the measurement of the speed of vehicles) nõuetele. Tüübikinnitus kehtib kuni 28.12.
6. a. Nimetatud siseriikliku tüübikinnituse lisa kohaselt on radarikiirusmõõtur Stalker II MDR kasutusalaks sõidukite kiiruse mõõtmine liiklusjärelevalves ning teisaldatav sõidusuunda registreeriv Stalker II MDR võimaldab mõõta: liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t samas liiklussunnas lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid; liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t vastassunnas lähenevaid sõidukeid; käelt või seisvast patrullsõidukist lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid. Lubatud veapiirid (täpsusklass) taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/-1 km/h või +/-1% (kiirustel üle 100 km/h), mõõtemääramatuse tase kiirusemõõturi kasutamisel järelevalvetoimingutes hinnatakse MõõteS § 5 kohase mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise käigus. VTT tl 18-20 on Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekt P. Suve 12.03.
7. a käskkirja nr 37 mõõtmist teostavate ametnike määramise kohta, mille punkti 1.14 kohaselt Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel Meelis Kast on lineaar- ja kiiruse mõõtmisel pädev mõõtja. 11 Ärakiri 4-09-15284 VTT tl 10 on Info-Auto arve, millel on kirjas, et 03.07.2009 Ford S-MAX 065AZS spidomeeter töötab korrektselt. VTT tl 13-15 on R.Hiis ja Lääne PP Haapsalu PJ mailivahetus. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Raiko Hiis liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7422 lg 2 järgi. LE § 124 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Kaebuse põhiseisukoht on, et R.Hiis ei ole väärtegu toime pannud, väärteoprotokollis kirjeldatud tegu ei ole ühegi tõendiga tõendamist leidnud, R.Hiis ei ole teo toimepanemises süüdi ja seega väärteootsuses kirjeldatud väärteo toimepanemine kaebuse esitaja poolt ei ole tõendatud. Kuni 23.12.2009 kehtinud Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Alates 23.12.2009 sätestab Mõõteseaduse § 5 lg 1, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Kahe eelkirjeldatud redaktisooni põhjal tuleb ikkagi vaadata, kas mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kas mõõtevahend on nõuetekohaselt taadeldud ja kas on jälgitud kehtivat mõõtemetoodikat. Antud väärteoasja menetlenud ja kiirust mõõtnud kohtuvälise menetleja ametniku M.Kast pädevus on tõendatud tl 18-20 oleva käskkirjaga. R.Hiis väidab kaebuses, et talle ei näidatud kohapeal kiirusemõõtja seerianumbrit ja seetõttu ei olnud võimalik kontrollida, kas mõõtjad kasutasid just seda kiirusemõõtjat, mis oli märgitud mõõteseadme kasutamise protokolli. Edaspidi kaebuses pöördub R.Hiis sama teema juurde tagasi ja väidab, et talle küll taheti näidata kiirusemõõteseadet kontrollimiseks, kuid ta ise keeldus selle vaatamisest. Protokollis on märge, et juhile näidati tabloole fikseeritud lugemit. Asjaolu, et R.Hiis kohapeal ei vaadanud kiirusemõõteseadme numbrit, ei tee kiiruse mõõtmise toimingut ja selle tulemusena koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ebaseaduslikuks. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et kiiruse mõõtmisel oleks kasutatud mingit muud mõõtevahendit, kui see on kirjas kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Kohus leiab, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja taatlustunnistuse alusel on võimalik üheselt tuvastada, millise seadmega kiirust mõõdeti. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on märge tehtud järgmise seadme ette – Stalker II MDR nr AS
8. Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS 08/
9. VT tl 24 on Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08/00194 – Kiirusmõõtur Stalker II MDR ja number AS
10. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kiiruse mõõtmine toimus kiirusemõõteseadme protokollis näidatud seadmega ja mõõtevahend oli taadeldud. Kohus leiab, et mõõtevahendi tüübikinnitustunnistuse ja mõõtevahendi taatlustunnistusega on leidnud tõendamist, et kasutatud mõõtevahend Stalker II MDR nr AS 003621 vastab mõõteseaduses 12 Ärakiri 4-09-15284 sätestatud ja tüübikinnituses kindlaksmääratud nõuetele - mõõtevahend on taadeldud ning taatlustunnistuse- ja tüübikinnituse veapiir ühtivad st kiirusemõõtja vastab kehtestatud täpsusklassile (ettenähtud veapiirile). Mõõtemetoodika, mis kehtis sündmuse toimumise ajal, oli kinnitatud politseipeadirektori 18.11.
11. a käskkirjaga nr
12. Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika nr MM 01-2005 p 6 sätestas mõõtemeetodid ja p 6.1 kohaselt oli meetodi aluseks Doppleri efektil põhinev kõrgsagedusliku kiirguse sagedusnihke või laserimpulsi leviaja mõõtmine. Doppleri helisignaal on kiirusmõõteseadme helisignaal, mille kõrgus (sageduslikult) iseloomustab seadme ja mõõdetava sõiduki omavahelist liikumiskiirust. Stabiilne või sujuvalt muutuv helisignaal on märgiks korrektsest mõõtmisest. Helisignaali sagedane hüplemine või katkendlikkus iseloomustavad ebastabiilset mõõtmist või häireid mõõtealas. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt VTT tl 1 pöördel oli Doppleri helisignaal ühtlaselt kõrgenev e tõusev, seega oli tegemist korrektse mõõtmisega ja ei esinenud ebastabiilset mõõtmist või häireid mõõtealas. Mõõtemetoodika p 2 kohaselt võis kiirusemõõteseadet kasutada käest mõõtes ning siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kohaselt Stalker II MDR seda võimaldab. Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika nr MM 01-2005 p 9.2 sätestas kiiruse mõõtmise laiendmääramatused tõenäosustasemel 95 %, millised olid välja toodud tabelites 3, 4 ja
13. Tabelis 3 oli sätestatud laiendmääramatused kui mõõdetakse seisvast sõidukist Nimetatud tabeli kohaselt kui mõõdetava sõiduki kiirus on 101-135 km/h, siis oli mõõtetulemuse laiendmääramatus +/- 4 km/h. Mõõtmise teostamise käik on fikseeritud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Kaebuse esitaja leiab, et kuna mõõteseade ei fikseeri kellaaega, siis millegagi ei ole tõendatud, et see oli just tema sõiduki kiirus. Mõõteseaduses ei ole nõuet, et kiirusemõõteseade peab fikseerima kellaaja, millal kiirus on mõõdetud. Seega eeltoodud kaebaja väide ei anna alust kahelda kiirusemõõteseadme näidus. R.Hiis ja tunnistaja S.H on tunnistanud, et liiklus oli väga hõre. Tunnistajad M.Mägi ja M.Kast on tunnistanud, et kiiruse mõõtmise hetkel liikus nende vaateväljas ainult R.Hiis poolt juhitud sõiduauto. See asjaolu on fikseeritud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Seega on üheselt kinnitamist leidnud, et mõõtmise hetkel ei olnud teel teisi autosid, kelle kiirust oleks saanud politseiametnikud mõõta. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll koos tunnistajate M.Mägi ja M.Kast ütlustega kogumis hinnates lubab lugeda tõendatuks, et kiirus, mis politseiametniku poolt mõõteseadmega fikseeriti ja mis on kirjas protokollis, kuulus just nimelt R.Hiis poolt juhitud autole. Mõlemad tunnistajad on kokkulangevalt kirjeldanud kiiruse mõõtmise protseduuri ja seda, mida nad sel hetkel teel nägid. Politseinike poole liikus ainult üks auto – R.Hiis juhitud sõiduauto. Kiirusemõõteseadme tööpõhimõtte kohaselt fikseerib seade autode kiirused, millede ees ei esine takistusi, seega just nimelt selle auto kiiruse, mis on ka silmale nähtav. Seda, et kiiruse mõõtmine toimus korrektselt, kinnitas seadme helisignaal, mis oli ühtlaselt tõusev e kõrgenev. Kohus ei ole tuvastanud ühtki asjaolu, mis annaksid aluse kahelda tunnistajate M.Kast ja U.Mägi ütlustes. R.Hiis väitis kohtuistungil, et on küll kuulnud jutte, kuidas saab valesid numbreid radari ekraanile, kuid konkreetsete politseiametnike vastu mingeid sellelaadseid pretensioone ei ole. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-82-09 punktis 15 märkinud: „Kuigi inimese meeleorganid ei võimalda süüteomenetluseks vajaliku kindlusega hinnata sõiduki kiirust, on tunnistaja ütluste põhjal võimalik rekonstrueerida muid üksiku kiirusemõõtmise toimumise asjaolusid, mis kokkuvõttes võimaldavad hinnata kiirusemõõtmise tulemi usaldusväärsust. Sellisteks tunnistaja ütluste abil tuvastatavateks tehioludeks võivad näiteks olla kiirusemõõtmise koht, kiirust mõõtva politseiametniku asetsemine tee ja sõiduki suhtes, juhi isik, üldine liiklustihedus konkreetsel ajahetkel, ilmastikutingimused jms asjaolud. Sellest tulenevalt saab kohus muude tõendite kõrval ka 13 Ärakiri 4-09-15284 nimelt tunnistaja ütluste kaudu hinnata menetlusaluse isiku väiteid selle kohta, et politseiametnik ei mõõtnud tema juhitud sõiduki kiirust.“ Kohus leiab, tunnistaja S.H ütluste alusel ei saa kindlaks teha R.Hiis poolt juhitud auto kiirust, sest nagu eelpool Riigikohus on väljendanud, inimese meeleorganid ei võimalda täpselt määratleda sõiduki kiirust. S.H on küll väitnud, et ta on kindel, et R.Hisi kasutas püsikiiruse hoidjat ja kindlasti üle 90-ne ei sõitnud, sest ta oleks sellest aru saanud ja sõit oli püsikiiruse hoidja kasutamisele omaselt sujuv. Nagu ütlustest näha, on tunnistaja oma seisukoha sõidukiiruse kohta andnud just läbi selle, mida ta tajus sõiduki liikumisel. Samas on kindlasti võimalik ka ilma püsikiiruse hoidjata sirgel teel sõita sujuvalt ja sõiduki kiiruse tajuminegi sõltub paljus tee olukorrast. Küll aga on võimalik tunnistaja S.H ütluste pinnalt kindlalt väita, et politseiametnike ütlused selle kohta, et R.Hiis auto liikus üksinda, on tõesed. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on R.Hiis väitnud, et ei sõitnud üle 90 km/h. Kaebuses on kirjas, et kasutas püsikiiruse hoidjat, mis hoidis kiiruse kuni 93 km/h. Kohapeal ei ole R.Hiis oma ütlustes viidanud püsikiiruse hoidja kasutamisele. Samuti on üldteada asjaolu, et püsikiiruse hoidja hoiab kiiruse kindlal kiirusel, mitte kiirusel kuni. Seetõttu leiab kohus, et R.Hiis ütlused ei ole järjepidevad. R.Hiis väide, et ta kasutas püsikiiruse hoidjat ja seetõttu ei saanud kiirust ületada, ei ole tõendiks, mis kinnitaks, et R.Hiis kiirust ei ületanud. Püsikiiruse hoidja ei takista fikseeritud kiirusest kiiremini sõitmast. R.Hiis heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et otsuses ei arvestatud AS Info Auto tõendit sõiduki püsikiiruse hoidja korrasoleku kohta, millest nähtub, et ta ei saanud kiirust ületada. Kohus leiab, et R.Hiisi poolt esitatud asjaolusid ei ole küll võimalik eelnimetatud tõendist tuvastada. R.Hiis poolt esitatud Info-auto arvel olev kinnitus selle kohta, et 03.07.2009 Ford S-Max 065AZS spidomeeter töötab korrektselt, ei tõenda, et R.Hiis pole talle süüks arvatud väärtegu toime pannud. R.Hiis on kogu aeg väitnud, et lasi kontrollida püsikiirusehoidja korrasolekut, kuid tõendil see ei kajastu. Ning tagantjärgi tehtud kontroll auto korrasoleku kohta ei näita, et väärtegu ei olnud võimalik toime panna, sest auto ise ei fikseeri mingil moel, mis kiirusega ta mingil konkreetsel hetkel liikus. R.Hiis on kaebuse kohtuvälisele menetlejale ette heitnud, et see sündmuskohal ei kontrollinud tema autol püsikiiruse hoidja olemasolu ja selle kasutamist. Samas kohtuistungil tõdes, et ei oskagi öelda, kas tagantjärgi (ka kohe samas kohapeal, kui auto juba seisab) on tuvastatav püsikiiruse hoidja kasutamine. Seega ei oma käesolevas väärteoasjas tähtsust asjaolu, et kohtuväline menetleja ei kontrollinud autol püsikiiruse hoidja olemasolu või selle puudumist, sest vaidlust selle üle ei ole, et autol võib olla püsikiiruse hoidja, sest püsikiiruse hoidja olemasolu ei tõenda üheselt väärteo toimepanemise võimatust. Kõrvutades R.Hiis ja tunnistaja S.H ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega, leiab kohus, et R.Hiis ja tunnistaja S.H ütlusi kiiruse ületamise võimatuse kohta ei saa pidada usaldusväärseks ja kohus jätab need kõrvale. Kohus leiab, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, sest mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud mõõtevahendit ja järgis asjakohast kehtivat mõõtemetoodikat. Kiirusemõõteseadme andmetega (helisignaal ja kiiruse näit) ja tunnistajate M.Kast ja U.Mägi poolt vahetult tajutud asjaoludega on tõendamist leidnud, et mõõtmisel seadmel fikseeritud kiirus kuulus R.Hiis poolt juhitud autole. Kohus leiab, et R.Hiis pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 lg 2 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. 14 Ärakiri 4-09-15284 KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
14. peatüki
15. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et R.Hiis on talle süüks arvatud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et R.Hiis rikkus liikluseeskirja § 124 p
16. Väärtegu on õieti kvalifitseeritud – R.Hiis pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Menetlusnormid. Kohus nõustub kaebuse esitajaga osas, et ettekanne ei saa olla väärteomenetluses tõendiks. Ka kohtuväline menetleja oli selle seisukohaga nõus ja kinnitas, et ettekanne on tõendite nimistusse sattunud ekslikult ja tegelikult seda otsuse tegemisel arvestatud ei ole. Kaebuses väidetakse, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ei ole väärteomenetluses tõendiks. Tõepoolest on olukord, et kohtuväline menetleja teostades riiklikku järelevalvet (mõõtes kiirust), saab tuvastada väärteo tunnuste olemasolu. Kuid see asjaolu ei välista järelvalvemenetluse käigus saadud andmete kasutamist väärteomenetluses. Kui järelvalvemenetluses ilmneb väärteole viitav asjaolu, siis on kohtuväline menetleja õigustatud sooritama selles asjas menetlustoiminguid, järgides väärteomenetluses sätestatud menetlusnorme. Väärteomenetluse alus oli olemas peale kiiruse mõõtmist. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on kasutatav väärteomenetluses tõendina. Kaebuses on leitud, et väärteoasjale tunnistaja U.Mägi ütluste lisamine peale väärteoprotokolli koostamist ei ole lubatud ja sellega on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. Riigikohus on otsuses 3-1-1-3-08 punktis 8 leidnud – „Kriminaalkolleegium märgib, et väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt VTMS § 73 lg 1 p 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus. … Väärteoprotokolli koostamine enne kõigi asjas tähtsust omavate tõendite kogumist ei tähenda vältimatult väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist.“ Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistaja on üle kuulatud peale väärteoprotokolli koostamist, ei ole oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. R.Hiis`ile on menetluse käigus teatavaks tehtud, et selline tõend on väärteomaterjalidele lisatud. Asjaolu, et R.Hiis sai sellest teadlikuks siis, kui ta ise taotles väärteoasja materjale, ei oma tähtsust, sest R.Hiis järelpärimisel, milles ta soovis saada väärteos talle teada olevaid tõendeid, on kohtuväline menetleja talle edastanud koopiad dokumentidest väärteoasjas ja sealhulgas ka tunnistaja ülekuulamise protokolli. Kohus leiab, et oluline on, et seeläbi oli R.Hiis menetluse käigust informeeritud ja tal on olnud võimalus teostada menetlusalusele isikule ette nähtud õigusi, s.h .arvestada sellise tõendi olemasoluga ka vastulause esitamisel. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusnorme, kuna ei ole otsuses põhjendatud, milles seisnes tõendite vastuolu ja mille põhjal otsustas, et väärteoasjas kogutud tõendid omavad suuremat tõenduslikku tähendust, kui vastulauses esitatud tõendid. Kohus leiab, et tõepoolest peaks ka kohtuvälise menetleja otsuses olema selgelt ning jälgitavalt põhjendatud vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus, sest sellisel juhul oleks menetlusalusel isikul võimalik üheselt aru saad, kuidas kohtuväline menetleja oma otsuseni jõudis. Samas leiab kohus, et kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, miks ta ei ole vastulauses esitatuga arvestanud ja see rikkumine (üldsõnalisus) ei ole selline, mida saab lugeda oluliseks menetlusnormi rikkumiseks, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Kaebuse esitaja leiab ka, et oluline menetlusõiguse rikkumine on see, et kohtuväline menetleja on väärteootsuse teinud enne 30 päeva möödumist väärteoprotokolli kätteandmisest. Kohus leiab, et kui vääreoprotokollis on kirjas, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures 15 Ärakiri 4-09-15284 kättesaadav, siis asjaolu, et see lahend on kättesaadav enne 30 päeva möödumist, ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Kohus leiab, et olulisim on asjaolu, et kohtuväline menetleja ei tee otsust ajal, mil menetlusalusel isikul on õigus esitada vastulauset, et menetlusalune isik saaks teostada kaitseõigust – esitada oma seisukohad ja tõendid. Käesoleval juhul ei ole lahendit tehtud enne vastulause esitamise tähtaega. Oluline on, et isik teaks, millal lahend on kättesaadav, sest lahendi kättesaadavaks tegemise ajast algab kaebuse esitamise tähtaeg. See nõue on täidetud. Samuti on kaebuse esitaja leidnud, et oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine on see, et talle sisuliselt ei tutvustatud tema õigusi ja kohustusi menetlusaluse isikuna. Kaebuse esitaja väited selle rikkumise kohta on vasturääkivad. Esialgses kaebuses on R.Hiis väitnud, et tal kästi alla kirjutada lausele, et talle on selgitatud VTMS § 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi, kuid sisuliselt talle neid selgeks ei tehtud ja kohtuväline menetleja ei näidanud talle selle paragrahvi tervikteksti. Vastuses kohtuvälise menetleja seisukohtadele on kirjas, et talle öeldi, et ta võib oma õigustega iseseisvalt tutvuda. Kohtuistungil aga selgitas, et siiski luges need õigused kohapeal läbi, aga ta ei ole spetsialist ja ei oleks nagunii nendest õigustest aru saanud, ei mäleta, kas politseinikult nende kohta midagi täpsustavat küsis, aga politseinik ütles talle kohapeal, et tal on õigus vastulausele ja kohtusse minna. Seepeale kirjutas alla. Kohus leiab, et R.Hiis enda ütlustega on tõendamist leidnud, et tegelikkuses talle tema õigusi selgitati. Kohus leiab, et on mõistlik, et menetlusalusel isikul lastakse kõigepealt tema õigused ja kohustused iseseisvalt läbi lugeda ja küsimuste tekkimisel selgitaks politseiametnik talle neid aspekte, mis ei olnud arusaadavad. R.Hiis ütlustest on näha, et tema küsimuste peale on talle selgitatud tema õigusi ja seepeale ta allkirja ka õigustega tutvumise kohta kirjutas. R.Hiis ei ole väitnud, et ta ei ole saanud ametnikult oma küsimustele vastuseid. Pigem vastupidi, politseiametnik on tema küsimustele vastanud, mispeale on ka allkiri antud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et õiguste ja kohustuste tutvustamisel ei ole menetlusnorme rikutud. Kohus leiab, et R.Hiis järeldus selle kohta, et kuna kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel rikkunud menetlusnorme ja teinud vigu, siis ei ole välistatud, et radaril olev kiiruse näit ei kuulunud tema sõidukile, on meelevaldne. Kohus eelpool kirjeldas, milliste tõenditega luges tõendatuks mõõtmistulemuse usaldatavuse ja hilisemalt menetluse käigus esinenud eksimused ei mõjuta mõõtetulemuse usaldatavust. Kohus juhib tähelepanu, et kohtuvälise menetleja seisukoht tunnistaja S H võimalike ütluste usaldusväärsuse kohta enne tunnistaja ülekuulamist, on lubamatu. VTMS § 31 lg 1 ja KrMS § 61 lg 1 tuleneb selgelt, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu. See põhimõte kehtib ka kohtuvälise menetleja puhul tõendite kogumisel ja hindamisel. Samas on kohtuväline menetleja möönnud, et viga on võimalik kohtumenetluse parandada ja tunnistaja kohtuistungile kutsuda ja ta üle kuulata. See oli tõepoolest võimalik, kuid kohus juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu veelkord väärteomenetluse põhimõttele, millele korduvalt on kaebuses viidanud ka kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja peab väärteomenetluses koguma nii isikut õigustavad kui süüstavad tõendid. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja on väärteoasja menetlemisel olnud pealiskaudne ja otsusesse on sattunud eksimusi (tõendite loetelu osas), kuid need menetluslikud vead ei ole kaasa toonud ebaseaduslikku otsuse tegemist ja on kõrvaldatavad kohtumenetluses. Seega ei ole kohus tuvastanud väärteomenetlusnormide olulist rikkumist, mis põhjustaks väärteootsuse tühistamise. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 7422 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. 16 Ärakiri 4-09-15284 R.Hiis`i on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 44 trahviühikut s.o 2640 krooni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis R.Hiis puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 16 ei ole R.Hiis karistusregistrisse kantud, tegu on toime pandud hooletusest. Küll aga mõjutab karistuse suurust õiguskorra kaitsmise huvi, sest on ju liikluseeskirjad kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus. Saams toimus kiiruse ületamine ajal ja kohas, kus kaasliiklejaid hetkel ei olnud. Kohus leiab, et määratud rahatrahv on liiga suur ja seetõttu vähendab kohus rahatrahvi määra. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Raiko Hiis kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 20.07.2009 otsus väärteoasjas nr 2570,09,00003388 tuleb tühistada osaliselt mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus, mis ei raskenda R.Hiis olukorda. Menetluskulud Kaebuses taotles R.Hiis tema kasuks välja mõista 900 krooni, kuna tasus õigusabi osutamise eest OÜ-le Background nimetatud summa. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata ja ei lõpeta väärteomenetlust, siis VTMS § 23 sätestatud alust makstud tasu väljamõistmiseks ei esine ja R.Hiis taotlus õigusabi tasu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 23, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS §-st 7422 lg 2 ja KarS §-st 56 lg
17. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 17