← Eesti

20

Obsah (6)§ 306§ 126§ 180§ 289§ 175§ 179

1-09-11109 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-11109 (09260100502) Kohtukoosseis Kohtuni

§ 306lg 1, 3 ja § 309 lg 3 Süüdi tunnistada Artjom Katšalov Kar

S § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning Artjom Katšalovi karistusaja algust arvestada alates 11.02.2009. a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend – väike elektronkaal.

§ 126

lg 3 alusel tagastada Artjom Katšalovile järgmised esemed: mobiiltelefon NOKIA 2610 IMEI kood 353968017640435, milles SIM-kaart ZEN numbriga EE080730090457 ja mobiiltelefoni aku eraldi koos tagakaanega; mobiiltelefon NOKIA 6085 IMEI kood 359825011279103, mobiiltelefonist eraldi tagakaanega; ZEN kõnekaart numbriga EE 08073009789; Hansapanga maksekorraldus 28.01.2009.a, maksja Artjom Katšalov; Hansapanga maksekorraldus 27.01.2009.a, maksja Artjom Katšalov; Hansapanga maksekorraldus 23.01.2009.a, maksja Artjom Katšalov. Asitõendiks olevad ekspertiisiobjektid: tabletid ja tabletid koos blisterpakendiga ning pulbrid jätta ekspertiisiasutusse.

§ 126

lg 4 alusel hävitada musta värvi kott, tumedad kindad, 1 minigripp kilekott heledat värvi aine jääkidega, 2 pakki minigripp kilekotti; ZEN kõnekaardi ümbris numbrile XXXXXX ; ZEN SIM-kaardi ümbris telefoni abonentnumbrile 563449973; minigrip kilekott, milles omakorda 1 minigrip kilekott heledat värvi pulbrilise ainega ning 25 tühja minigrip kilekotti; klaaspurk; TELE2 SIM-kaardi ümbris telefoni abonentnumbrile XXXXXX ; TELE2 SIM-kaart nr 89372030050017071412; TELE2 SIM-kaardi ümbris telefoni abonentnumbrile XXXXXX .

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Artjom Katšalovilt 27 481 (kakskümmend seitse tuhat nelisada kaheksakümmend üks) krooni ja 70 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber

  1. Maksekorraldusele märkida vastav viitenumber ning selgitus: „Artjom Katšalov, 1-09-11109, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 2 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  2. oktoobrist 2009.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Tartu maakohtu kantseleis alates
  3. novembrist 2009.a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  4. novembrist 2009.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Artjom Katšalovit süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult 2008 a. septembrist kuni 2009 a. veebruari kuuni vähemalt neljal korral Narva linnas seni tuvastamata isikult 100 grammi kaupa, so suures koguses, narkootilist ainet amfetamiini, millistest kogusest tarvitas osa ise ära ning andis edasi: • ajavahemikul 2008 a. detsembrist kuni 2009 a. jaanuarini kolmel korral 10 grammi kaupa Tartu linnas R.K., • 2009 a. jaanuaris ühel korral 3 grammi Tartu linnas G.S., • 2008 a. lõpust kuni 2009 a. veebruari kuuni 20-l korral 1-2 grammi kaupa Tartu linnas S.K.. • ajavahemikul 2008 a. detsembrist kuni 2009 a. veebruari kuuni 10 grammi M.V. le. Artjom Katšalov isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguse ebaseadusliku käitlemise, omandas 11.02.2009 a. Narva linnas seni tuvastamata isikult 190 tabletti narkootilist ainet klorofenüülpiperasiinhüdrokloor ning 94,38 grammi narkootilist ainet amfetamiin, mida hoidis enda valduses olevas sõiduautos Opel Corsa registrimärgiga XXX XXX , kuni see 11.02.2009 a. Tartumaal, Tila külas, Tila küla ja Tartu linna vahelisel teelõigul politsei poolt kinni peeti ning narkootiline aine ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Artjom Katšalov pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasiandmise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. 3 Kohtuistungil tunnistas Artjom Katšalov ennast talle esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatav Artjom Katšalov andis ütlusi selle kohta, et mõned inimesed räägivad, et ta müüs neile narkootikume. Võib-olla nad tarvitasid koos, see on õige, aga see, et müüs, ei ole päris õige. Amfetamiini gramm ei maksa väga palju, 50 krooni. Ta ise ostab selle hinna eest, sest ei ole nii rikas, et kallimalt osta. Ei tea kelle käest amfetamiini hankis, ei olnud tuttav. On selliseid inimesi, leidis, kes müüb nii soodsalt. Ta elas Jõhvis, isikut ei taha avaldada. Süüdistatav väidab, et tema kinnipidamisel leitud amfetamiin ja tabletid olid tema enda tarbeks. Ta tarvitas amfetamiini nina kaudu. Tema valdusest leitud glükoosi olemasolu põhjendas sahhariini puudusega ja sõi glükoosi. Arst ütles, et peab glükoosi sööma. glükoosi seotust narkootikumidega eitab. Kui tehti läbiotsimine, nähti purki ja küsiti mille jaoks vaja. Ta ütles, et sööb seda. Küsiti kas tahab ise välja anda, sest pärast tehakse ekspertiis ja võib-olla leitakse midagi muud. Ta tahtis vabatahtlikult ära anda. Kaalu kandis kaasas kulla kaalumiseks. Vahepeal ostis ta kulda kokku, sest sellega teenib head raha. Tööga olid probleemid. Peale uut aastat läks firmast ära, sest palka võeti vähemaks. Kullaäri seisnes odavamalt sõprade käest puru tõmmatud kettide kokkuostmises. Ta viis need lombardi tuttava juurde, kes ostis kallima hinna eest. Hulk minigripp kilekotte oli temal selle jaoks, et kulda ja kõrvarõngaid sinna panna, erinevad proovid kullal. Kindad olid lihtsalt töökindad. Kui ta oleks kindaid kasutanud, siis purgil ei oleks näpujälgi, aga seal olid näpujäljed kui ta ei eksi. Läpaka ekraani puhastas vahepeal kinnastega. Ta ise tarvitas narkootikume iga päev. Töölt äratulemine ei olnud seotud narkootikumide tarvitamisega. Talvel oli vähem tööd ja tunnihinda vähendati, ei olnud mõtet töötada seal. Süüdistatav väidab, et ta ei saa narkootikumide eest võtta raha inimeste käest, sest ta ise ka on narkomaan. Ta aitas inimesi. Ta on näinud sellist inimest, kes tarvitab ja kellel ei ole ainet. Nii paha olla, et peaaegu sureb. Ta ei sunni ainet võtma. Raha narkootikumide ostmiseks sai viimasest palgast, mille sai kätte 09.02.
  5. a..
  6. jaanuaris oli ta veel tööl peale uut aastat 3 päeva või nädal aega. Viimase koguse, millega teda kinni peeti, hankis Narvast. Narvas narkootikumide järel käis ta neli korda. Varem sai Tartust. M.V. ja A.K. olid temaga kaasas, sest A tuli peale tööd ja tal ei olnud aega neid maale viia. Nad elasid M. V paar kuud koos. M ei käinud tööl. Süüdistatav väidab, et ei tea kust viimane sai elamiseks raha. See ei olnud tema mure. Narvas mineku põhjust tahtis ta lihtsalt varjata kaasasõitjate eest. Kui oli amfetamiini kätte saanud, pani selle autos istme alla. A.K. ja M.V. ei näinud seda, sest purk oli mustast nahast koti sees. Süüdistatav ei mäleta kui palju ta sel korral maksis amfetamiini ja tablettide eest. Teel olles tarvitas ta ise narkootikume, M.V. ja A.K. seda ei näinud. Tunnistaja M.V. andis ütlusi selle kohta, et nad elasid Artjom Katšaloviga koos mõni kuu enne kui ta kinni võeti aasta alguses. Tunnistaja oli Tartus Eedeni kaubanduskeskuse, kuhu Artjom tuli talle järgi. Oli üür vaja ära maksta ja ta läks Artjomiga kaasa, käisid pangas. Artjom läks panka maksma ja sai ülekanne tehtud aga hiljem öeldi, et seda raha ei olnud üle kantud. Tunnistajal raha ei olnud, ta ei töötanud. Talle raha ei antud, kõik tegi Artjom. See oli tema raha, ei tea kust selle raha pidid saama, sai mingi palga Nad sõitsid Jõhvi, et sealt ülekannet teha. Tunnistaja ei tea, miks Artjom Katšalov Narva sõitis. Artjomil oli sõber A ka kaasas. Nad sõitsid Narva Artjomi ema autoga. Narvas läksid mingisse tanklasse, kus Aleksei läks sinna ja tunnistaja käis tualetis. Narvas ei olnud nad kaua. Artjom ütles et vaja lihtsalt ära käia. Tagasi sõites tunnistaja magas vahepeal. Ta ei näinud autos otseselt narkootikumide tarvitamist. Tehti peatusi, võimalik, et narkootikumide tarvitamiseks. Keegi ei 4 öelnud tunnistajale, et autos peaks olema narkootikume ja ta ei näinud. Mingil hetkel oli kahtlane tunne, et mingi auto sõitis järel kogu aeg ja ta ütles ka seda. Kui oleks narkootikume autos olnud, ju Artjom siis oleks need autost välja viinud, aga ta ei teinud seda. Kui politsei kinni pidas, siis alguses ei saanud kohe aru, miks. Artjomi puhul on tavapärane Narva sõit, korraks sinna ja tagasi. Tunnistaja arvas, et seal sõbrad, ei ole imelik, et sõidab ühest kohast teise. Tunnistaja on Artjomilt saanud narkootilisi aineid, on koos tarvitanud amfetamiini. Tunnistaja ei tea kust Artjom sai amfetamiini. Nad hakkasid amfetamiini koos tarvitama, kui olid mõni nädal tuttavad olnud. Mitmel korral tarvitasid koos, süstisid. Tekkis ükskõiksuse tunne ja ei olnud väsimust. Tunnistaja tunneb amfetamiini ära erilise lõhna järgi. Koos Artjomiga süstides tarvitasid nad korraga ära ühe koti ainet. Ühes kotis peaks olema 1 gramm. Kui A. Katšalov kinni peeti, elasid nad koos tema vanemate juures. Vanemate juurde kolisid nädal või 1,5 enne kinnivõtmist. Eelmine ühine eluoht oli XXX, Tartus, kus nad koos elasid vist kuu aega. Tunnistaja räägib eesti keeles, ei oska vene keelt. Ka tunnistaja peeti koos Artjom Katšaloviga kahtlustatavana kinni ja tal kontrolliti joovet. Tal tuvastati narkojoove, leiti amfetamiini, sai trahvi. Ta oli amfetamiini tarvitanud enne Narva sõitu koos Artjomiga, võimalik, et Tartust sai kellegi käest. Tunnistaja A.K. andis ütlusi selle kohta, et tal on olnud head suhted Artjom Katšaloviga. Nad on sõbrad, töötasid koos. Kui A. Katšalov kinni peeti, olid nad koos autos. Ei tea, kus nad autoga olid. Pime oli. Lihtsalt läks sõitma, seepärast oli kaasas. Ta ei tea, kus autoga käisid. Peale tööd sõitsid linnast välja ja ta jäi magama. Varem on tunnistaja narkootikume tarvitanud, A. Katšalovi käest ei ole narkootikume saanud. Ka ei ole temaga koos narkootilisel ainel järel käinud. Tunnistaja G.S. andis ütlusi selle kohta, et Artjom Katšaloviga sai ta tuttavaks M.V. kaudu aasta tagasi, novembris. M.V. , keda tunnistaja nimetab ka Maskaks, ja Artjom Katšalov elasid koos. Tunnistaja ja M.V. olid sõbrannad, käisid teine-teise juurde. Tunnistaja käis tema juurde amfetamiini ostmas. Tol ajal tarvitas tunnistaja mõned kuud kõvasti narkootikume, kohe esimesest korrast süstis amfetamiini iga päev. Amfetamiin tegi teda uimaseks. Artjom Katšalovilt on ta saanud narkootikume ühel korral. Tookord oli ta Maska juures kell 18 ja siis tuli Artjom. Kuna tunnistajal olid kotid, siis palus, et Artjom teda koju viiks Kaunase puiesteele poe juurde. Siis ta ostis 3 grammi Artjomi käest, raha andis Maskale. Aine sai Artjomi käest autos käest kätte. Amfetamiin oli pakitud minigripp kilekottidesse, 3 pakki. Nad suhtlesid Artjom Katšaloviga eesti keeles, sest tunnistaja vene keelt ei oska. Tunnistaja R.K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on Artjom Katšaloviga tuttav paar aastast, olid sõbrad. Tunnistaja on ostnud Artjom Katšalovilt narkootikume, amfetamiini. See oli
  7. a, kui ostis 1 kotikese. Sellest jätkus paariks päevaks. Selle äratarvitamise järel meeleolu muutus paremaks. Tunnistaja väidab et pole pikka aega enam narkootikume tarvitanud. Varem tarvitas amfetamiini ühe aasta kestel. Alguses tõmbas ninna, hiljem süstides iga päev 2-3 korda. Üheks süstimiseks kulus 1 kotike. Kotikeses on 1 gramm, maksis kotikese eest 200 krooni. Tunnistaja S.K. andis ütlusi selle kohta, et on Artjom Katšaloviga kokku saanud ja suhelnud mitmetel asjaoludel: mida iganes, pidu või ükskõik. Ta on kunagi ammu tarvitanud narkootikume, amfetamiini, nina kaudu sisse hingates. Tunnistaja teab, et gramm amfetamiini maksab 250 krooni. Teab seda ammusest ajast. A. Katšalovilt on tunnistaja amfetamiini saanud kunagi niisama paaril korral, ammu, kui koos pidu panid. See oli eelmisel aastal võib-olla, ei kujuta ette, mis kuus. Korraga sai temalt mõne grammi kui koos tegid. See tuli jutuks joomise käigus, tunnistaja ise küsis. 5 Kui nad koos võtnud olid, siis tuli mõte lihtsalt. Tunnistaja ei maksnud midagi amfetamiini eest. Artjom lihtsalt tegi välja paaril korral. Nad suhtlesid A. Katšaloviga eesti keeles. Viimane valdab enam vähem vabalt eesti keelt. Nad suhtlesid ka telefoni teel omavahel. Artjomil oli kaks mobiiltelefoni, alguses üks ja siis teine. Dokumentaalsed tõendid. 11.02.2009.a läbiotsimisprotokolli andmetel teostati Artjom Katšalovi kasutatud sõiduauto läbiotsimine ja leiti musta värvi kott, milles tumedad kindad, 1 minigripp kilekott heledat värvi aine jääkidega, 2 pakki minigripp kilekotte ja klaasist purk kirjaga „Clobus“, milles heledat värvi pulbriline aine. Artjom Katšalovi sõnade kohaselt kuulub musta värvi kott koos sisuga temale. Sõiduauto kõrvalistuja ees maas roheline õlakott, millest leiti ja võeti ära kaal, punane suitsukarp, milles minigripp kott ainega. Sõidukis juhi ukse sees leiti ja võeti ära lusikas, milles näha heledat värvi aine jäägid. Samuti võeti ära mobiiltelefonid NOKIA, ZEN kõnekaardid (lk 2-6). 12.02.2009.a läbiotsimisprotokolli andmetel teostati läbiotsimine A. Katšalovi elukohas ja leiti sinist värvi kotike kirjaga „Autoapteek eraisikule“, milles olid minigripp kilekott heledat värvi pulbrilise ainega ja 2 minigripp kilekotti heledat värvi pulbrilise aine jääkidega. Artjom Katšalov seletas, et minigrip kilekotis on glükoos, mille ta tahtis vabatahtlikult ära anda. Seda glükoosi kasutas ta amfetamiiniga segamiseks. Elamu teise korruse magamistoast peegli ülemisest sahtlist leiti ja võeti ära plasttops kirjega „glükoos“, milles heledat värvi pulbriline aine. Artjom Katšalov seletas, et tahtis seda vabatahtlikult ära anda, kuid ei teadnud selle asukohta (lk 32-35). 10.03.2009.a ekspertiisiakt nr AN-223-09/868 andmetel on läbi viidud narkootilise aine ekspertiis. Eksperdiarvamuse järgi tabletid massiga 48,53 grammi sisaldavad klorofenüülpiperasiini (hüdrokloriidina). Klorofenüülpiperasiini sisaldus on 16 %, seega on pulbris 5,67 grammi klorofenüülpiperasiini. Valge värvusega pulber massiga 94,38 grammi sisaldab amfetamiini (sulfaadina), amfetamiin-sulfaadi sisaldus on 14 %, seega on pulbris 9,70 grammi amfetamiini. Minigrip kilekottides, rahatähel, poolikul koodikaardil, sigaretikarbis ja teelusikal leidub amfetamiini jälgi. Tabletid sisaldavad alprasolaami. Klorofenüülpiperasiin ja amfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18.05.
  8. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja alprasolaam IV nimekirja (lk 41-43). 04.05.2009.a ekspertiisiakt GE-0268-09/0867 andmetel on läbi viidud DNA ekspertiis tuvastamaks, kas Artjom Katšalovi kinnipidamisel temalt leitud ja ära võetud esemetel leidub Artjom Katšalovilt pärinevat bioloogilist materjali. Eksperdi arvamuse järgi 0,5 l klaaspurgilt võetud teisesest proovist tuli ilmsiks peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Artjom Katšalovi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Musta värvi kilekotilt võetud kolmandast proovist saadi DNA analüüsil täielik segaproov. Tulemuste alusel ei saa välistada Artjom Katšalovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (lk 45-49). 11.02.2009.a Artjom Katšalovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli andmetel andis kinnipeetav pükste vasakpoolsest taskust välja musta värvi kilekoti, milles 190 roosat värvi tabletti (lk 69-72). 12.02.2009.a joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 0002302 andmetel tuvastati Artjom Katšalovil narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joove (lk 146-148). 6 23.- 26.05.
  9. a isiku kohtutoksikoloogiline ekspertiisi aktis nr 50 antud eksperdi arvamuse järgi kasutatud kirjanduse ja eksperdi arvamuses esitatud arvandmed käivad puhta toimeaine (amfetamiini) kohta. Kirjanduse andmetel on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg, narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg amfetamiini. Päevane annus võib sagedasel kasutajal olla kuni 200 mg ning eriti tugeva sõltuvuse korral võib päevane annus olla kuni 2000 mg amfetamiini. Seega piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50 – 150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg (1,3 grammi) amfetamiini. Päevane annus kümnele inimesele võib olla sagedasel kasutajal kuni 2 grammi, eriti tugeva sõltuvuse korral kuni 20 grammi amfetamiini (lk 197-198). Kohtu järeldused. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite alusel jõudnud järeldusele, et Artjom Katšalovile esitatud süüdistus on tõendatud osaliselt kuid see asjaolu ei muuda süüdistuse kvalifikatsiooni. Artjom Katšalovi süüd omaksvõtvad ütlused selles, et ta
  10. veebruaril
  11. a omandas Narvast suure koguse narkootilist ainet, on kinnitatud teiste tõenditega, tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Tunnistajad M.V. ja A.K. käisid süüdistatavaga Narvas kaasas. Vahetult pärast kinnipidamist tagasiteel Narvast leiti ja võeti Artjom Katšalovilt ära ainet, milles ekspertiisiga tuvastati narkootiline aine. Aine kogus on tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Kogus, mis Artjom Katšalovilt kinnipidamise järel sõiduki läbiotsimisel leiti ja ära võeti on 94,38 grammi amfetamiini ja 190 tabletti. Eksperdi arvamus kinnitab, et tegemist amfetamiiniga ja klorofenüülpiperasiiniga. Tabletid sisaldavad alprasolaami. Klorofenüülpiperasiin ja amfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18.05.
  12. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja alprasolaam IV nimekirja Kinnipidamisel võeti pükste taskust, mille kohta samuti ekspert öelnud, et tegemist narkootilise ainega. Toksikoloogia ekspertiis määratleb tavalise kasutamiskoguse, amfetamiini puhul üks gramm. A. Katšalovilt võeud amfetamiini kogus sisaldas puhast ainet koguses, millest piisas 10 isikule narkojoobe tekitamiseks. Ühest tabletist piisab üheks koguseks, 190 tableti näol tegemist suure kogusega, sest piisab 10 isikule narkojoobe tekitamiseks. Kinnipidamise hetkel oli A. Katšalov sõidukis kahe isikuga M.V. ja A. K. Tunnistajate ja süüdistatava ütlused ei kinnita tunnistajate teadlikku seost A. Katšalovilt äravõetud narkootilise ainega. Ka DNA eksperdi arvamus ei seosta narkootilist ainet M.V. ja A.K.. A. Katšalovil oli enne Narva sõitu kiire. Ta ei jõudnud kaaslast ja sõpra Ulilasse koju ära viia ja nii sõitsidki nad kaasa. M.V teadis ka, e nad koos ajavad veel korteri üürimisega seotud asju, teevad pangas ülekande. Ekspertiisis leitud, et amfetamiini purgi küljes oli A. Katšalovi DNA. Eelnimetatud tõenditega on tõendatud, et narkootilise aine suures koguses omandaja oli Artjom Katšalov. Kõik kohtuistungil ütlusi andnud neli tunnistajad kinnitavad, et said narkootilist ainet A. Katšalovilt. Tunnistajate ütlused tõendavad, et süüdistatav andis teistele narkootikume edasi. Tunnistaja G.S. ütluste järgi ta ostis amfetamiini A. Katšalovilt. Raha üleandmist vahendas M. V. Teiste tunnistajate ütluste järgi tarvitasid nad narkootikume ühiselt A. Katšaloviga. Süüdistatav ise eitab raha eest aine edasiandmist ja põhjendab seda kaastundega narkootikumidest sõltuvate inimeste vastu. Süüdistatava ja tunnistajate ütlused on samasisulised selles, et aine pärines süüdistatavalt. Õiguslikult ei ole tähtsust selles, kas narkootilist ainet antakse edasi raha eest või kinkimise teel. Karistatav on narkootilise aine edasiandmine. 7 Tunnistaja R. K ütluste järgi ostis ta
  13. a A. Katšalovilt ühel korral narkootilist ainet, mille tarvitamise kordadest järeldub ostetud kogus, 4-6 grammi. Ka tunnistaja G. S ütlustest narkootilise aine tarvitamise viisi ja sageduse järeldub saadud aine koguseks 4-6 grammi amfetamiini. G. S mälu värskendamiseks avaldati

§ 289

alusel tema eeluurimisel antud ütlused ja ta kinnitas kohtus, et ühel korral sai amfetamiini A. Katšalovilt. Eeluurimisel antud ütluste avaldamisega tunnistaja ütluste usaldusväärsus ei sattunud kahtluse alla. Ütluste avaldamisel meenusid talle asjaolud. Tunnistajate G. S R. K ütlused lükkavad ümber süüdistatava väited tasuta amfetamiini jagamisest. Tegelikult on ta teeninud ka raha amfetamiini eest. Tunnistaja S. K kohtuistungil antud ütlused ei tõenda süüdistuses märgitud amfetamiini saamise kordade arvu,

  1. Nimetatud tunnistaja ütlustega on tõendatud tema A. Katšalovilt aine saamine kahel korral. Tunnistaja ei mäleta üleandmise aega ning seetõttu tuleb kahtlusi süüdistatava kasuks hinnates järeldada, et R. K sai temalt narkootilist ainet süüdistuse märgitud perioodi lõpus, 2009.a alguses. 2008.a amfetamiini saamist tunnistaja ei mäletanud. Ka teised tunnistajad ei kinnita süüdistatavalt amfetamiini saamist
  2. a. seega on tõendatud narkootilise aine edasiandmise aeg
  3. a alguses. Narkootilise aine edasiandmist kinnitavad ka süüdistatava autost ja elukohast leitud asitõendid: kaal, kilekotid, kindad, lusikas, amfetamiinijälgedega glükoos. Kui ise tarvitab, siis milleks vaja kaaluda ja milleks vaja kilepakendeid nii palju, miks vaja kaalu kaasas kanda. Kui ka oli tegu kullaäriga, nagu süüdistatav väidab, ei välista see asjaolu narkootilise aine kaalumist, segamist, pakendamist. Sellele viitavad narkootilise aine jäljed kilekottidel ja tööriistadel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (NAPS) § 2 p 3 järgi on seaduse tähenduses käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NAPS § 3 lg 1 järgi. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sotsiaalministri
  4. mai
  5. a määrusega nr 73 on kinnitatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad. Määrusega reguleeritakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemist ja käitlemisega seotud arvestuse ja aruandluse pidamist ning kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad I–IV (lisa 1). Artjom Katšalovilt äravõetud ja tema poolt teistele isikutele edasi antud narkootilised ained kuulusid eelnimetatud nimekirjadesse. Nende omamine ja valdamine oli süüdistatavale keelatud ja seetõttu ebaseaduslik. Süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tõendamist leidnud ja kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatava valdusest võeti tema kinnipidamisel 11.02.
  6. a ära võeti suur kogus narkootilist ainet, millest oleks jätkunud narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele isikule. Suures koguses narkootilise aine omandamisele eelnes lühikesel ajaperioodil korduv narkootilise aine edasiandmine teistele isikutele. See asjaolu on kvalifitseeritav narkootiliste ainetega seotud kuriteo korduvusena ja KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud koosseisulise vastutust raskendava asjaoluna. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 8 Kohus ei tuvastanud Artjom Katšalovil karistust kergendavaid asjaolusid. Süüdistatava süü tunnistamine iseenesest ei ole teo kahetsus. Ta esitas oma tegu õigustavaid asjaolusid ja sellest järeldub KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendava asjaolu puudumine. Teisi faktilisi asjaolusid ei ole, millest järeldada karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 lg 1 järgi. Kohus tuvastas A. Katšalovi karistust kergendavaid asjaolusid, mis on loetletud KarS §-s
  7. KarS § 58 p 1 ja 4 järgi on karistust raskendavateks asjaoludeks omakasu ja teo toimepanemine isiku suhtes, kes on majanduslikus sõltuvuses. Omakasu motiivi tõendab keelatud aine edasiandmine raha eest. Kuigi A. Katšalov eitab narkootilise aine müümist ja põhjendab raha saamist kullaäriga, oli ka kullaäri temale illegaalne tegevus, milleks tal puudus tegevusluba ja millest saadavat tulu ta ei deklareerinud. Küll aga kinnitavad süüdisatava väited kullaäriga tegelemisest omakasupüüdlikku eesmärki. M.V. on A. Katšalovile lähedane inimene seetõttu, et nad elasid juba koos süüdistatava vanemate juures ja otsisid endale omaette ühist elukohta. M.V. ei töötanud ja sõltus majanduslikult A. Katšalovist. Viimane andis M. V edasi narkootilist ainet ja nad tarvitasid seda ka koos. A. Katšalovi ükskõiksus M.V. majandusliku toimetuleku vastu iseloomustab tema suhtumist endast majanduslikult sõltuvasse isikusse, kelle elukäigi allakäimist ta narkootiliste aine andmisega soodustas. Artjom Katšalov on varem karistatud kriminaalkorras varguse eest, mis on II astme kuritegu. Karistusest oli ta vabastatud tingimisi katseajaga. Arvestades asjaolu, et vargusega kahjustatud õigushüve on omand, s.t. teiseliigiline kuritegu, ei võta kohus karistuse mõistmisel varasemat karistatust arvesse. KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on I astme kuritegu, millega kaitstav õigushüve on rahvatervis. Tuvastatud asjaoludest järeldus, et narkootikume tarvitavad isikud süstivad ainet, ei tööta, ei õpi. Selle tagajärjel on või muutuvad inimesed asotsiaalseteks. A. Katšalovi teguviis aitab sellele kaasa. Kriitikat ei kannata süüdistatava põhjendus, et aitab neid sellega narkootilise aine kogust juurde andes. Kogus, mis süüdistatavalt kätte saadi, on tähelepanuväärne. Suuremale isikute ringile mõeldud. Eeltoodust tulenevalt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda nii eri- kui üldpreventiivselt. Need asjaolud ja vastutust raskendavate mittekoossisuliste asjaolude olemasolul ei saa karistada sanktsioonis ettenähtud minimaalse karistusega. Ka ei ole võimalik karistusest tingimuslikult vabastada ja tuleb karistada reaalse vangistusega. A. Katšalov on kahtlustatavana kinni peetud 11.02.
  8. a (tl 69-72) ja 13.02.2009.a. Tartu Maakohtu määruse alusel vahistatud (tl 88-89). KarS § 68 lg 1 järgi tuleb eelvangistus arvestada karistusaja hulka ja karistuse kandmise ajal algust arvestada alates kinnipidamisest. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud. A. Katšalovi kasutuses oleva sõiduauto Opel Corsa reg nr XXX XXX 11.02.2009 läbiotsimisel leitud ja ära võetud: Mobiiltelefon NOKIA 2610 IMEI kood 353968017640435, milles SIM-kaart ZEN numbriga EE
  9. Mobiiltelefonil aku eraldi koos tagakaanega; Mobiiltelefon NOKIA 6085 IMEI kood
  10. Mobiiltelefonil puudub aku ja tagakaas telefonist eraldi. Pakend 2AK. Musta värvi kott, milles tumedad kindad, 1 minigripp kilekott milles heledat värvi aine jäägid, 2 pakki minigripp kilekotte. Pakend 5AK. 9 ZEN kõnekaart numbriga EE
  11. Pakend 4AK. ZEN kõnekaardi ümbris numbrile XXXXXX . Pakend 6AK. Kaal. Pakend 8AK. A. Katšalovi 12.02.2009 a. elukoha Kesk tn 11, Ulila alevik, Tartu maakond läbiotsmisel leitud ja ära võetud: Hansapanga maksekorraldus 28.01.2009.a, maksja Artjom Katšalov; Hansapanga maksekorraldus 27.01.2009.a, maksja Artjom Katšalov; Hansapanga maksekorraldus 23.01.2009.a, maksja Artjom Katšalov; ZEN SIM-kaardi ümbris telefoni abonentnumbrile 563449973; minigrip kilekott, milles omakorda 1 minigrip kilekott heledat värvi pulbrilise ainega ning 25 tühja minigrip kilekotti. Pakend 4U. TELE2 SIM-kaardi ümbris telefoni abonentnumbrile XXXXXX . Pakend 5U. TELE2 SIM-kaart nr
  12. Pakend nr 7U. TELE2 SIM-kaardi ümbris telefoni abonentnumbrile XXXXXX . Pakend nr 10U. Nimetatud esemed pakendatud ühte ümbrikusse, suletud ning varustatud menetleva ametniku nime, allkirjaga ning kirjega „Asitõendid kriminaalasjas nr 09260100502“. Nimetatud ümbrik asub kriminaalasja juures. Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti saadeti narkootilise aine ekspertiisi teostamiseks musta värvi kilekott, 190 roosat värvi tabletti, klaaspurk, mille peal kiri „Clobus“ ning milles heledat värvi pulbriline aine. Pakendatud ümber paberümbrikusse, 1 minigripp kilekott milles heledat värvi aine jäägid. Pakendatud ümber paberümbrikusse, punane suitsukarp, milles kolm minigrip kilekotti ainejääkidega, rulli keeratud kahekroonine rahatäht ning pooleksmurtud Hansapanga koodikaart, Tops tekstiga Lucky Strike, milles kaks minigrip kilekotti heledat värvi ainega, lusikas, millel heledat värvi aine jäägid, riidesarnasest materjalist kotike kirjega „Autoapteek eraisikule“, milles minigrip kilekott heledat värvi pulbrilise ainega ning 2 minigrip kilekotti heledat värvi pulbrilise aine jääkidega, 1 minigrip kilekott heledat värvi pulbrilise ainega, mis pakendatud ümber paberümbrikusse, plasttops kirjega „glükoos“, milles heledat värvi pulbriline aine, kartongkarp kirjega „XANAX XR“, milles 3 pakendit kirjega „XANAX XR“, kokku 28 tabletiga. Narkootilise aine ekspertiisi objektid – tabletid, tabletid koos blisterpakendiga ja pulber – jäetud keemiaosakonda (alus: Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus). Ekspertiisiaktiga tagastati ekspertiisiobjektid – kilekott, klaaspurk, minigrip kilekotid, suitsukarp, tops, lusikas, kartongkart, plasttops, kotike – pitseerituna ühte pakki ning asub kriminaalasja juures. Asitõenditest väike elektronkaal oli süüteo toimepanemise vahend, mis tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida.

§ 126

lg 3 alusel tuleb tagastada Artjom Katšalovile järgmised esemed: mobiiltelefon NOKIA 2610 IMEI kood 353968017640435, milles SIM-kaart ZEN numbriga EE080730090457 ja mobiiltelefoni aku eraldi koos tagakaanega; mobiiltelefon NOKIA 6085 IMEI kood 359825011279103, mobiiltelefonist eraldi tagakaanega; ZEN kõnekaart numbriga EE 08073009789; Hansapanga maksekorraldus 28.01.2009.a, maksja Artjom Katšalov; Hansapanga maksekorraldus 27.01.2009.a, maksja Artjom Katšalov; Hansapanga maksekorraldus 23.01.2009.a, maksja Artjom Katšalov. Asitõenditeks olevate nimetatud esemete kuuluvuses Artjom Katšalovile ei ole vaidlust. 10 Asitõendiks olevad ekspertiisiobjektid: tabletid ja tabletid koos blisterpakendiga ning pulbrid jätta ekspertiisiasutusse.

§ 126

lg 4 alusel tuleb hävitada musta värvi kott, tumedad kindad, 1 minigripp kilekott heledat värvi aine jääkidega, 2 pakki minigripp kilekotti; ZEN kõnekaardi ümbris numbrile XXXXXX ; ZEN SIM-kaardi ümbris telefoni abonentnumbrile 563449973; minigrip kilekott, milles omakorda 1 minigrip kilekott heledat värvi pulbrilise ainega ning 25 tühja minigrip kilekotti; klaaspurk; TELE2 SIM-kaardi ümbris telefoni abonentnumbrile XXXXXX ; TELE2 SIM-kaart nr 89372030050017071412; TELE2 SIM-kaardi ümbris telefoni abonentnumbrile XXXXXX . Asitõenditeks olevad nimetatud esemed on väheväärtuslikud. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179

lg 1 p 1 järgi 10 875 krooni.

§ 175lg.

l p. 3 alusel ekspertidele makstud ekspertiisitasu on kokku 10 320.- krooni, s. h. Narkootilise aine ekspertiis 3020.- krooni (lk 44) ja DNA-ekspertiis 7300.- krooni (lk 50).

§ 175lg.

l p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu on 6117.- krooni. kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud.

§ 175lg.

l p. 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 169.70 krooni. Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetava kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik Eha Rajasalu rahvakohtunik Marek Ranne rahvakohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.