← Eesti

4-09-1418/34

Ärakiri Väärteoasi nr. 4-09-1418 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.veebruaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-09-1418 Kohtunik Loret

§ 74´16 alusel määrati rahatrahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni.

Istungil osalenud isikud : Anatoli Polupan isikukood 35605172213, xxx Vandeadvokaat Oleg Nišajev Kaebuse esitaja ja tema kaitsja Heiki Lindus Ida Politseiprefektuuri esindaja Asja läbivaatamise kuupäev 03.02.2010 Kohtla Järve Kohtumajas avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON: Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135 kohus OTSUSTAS: Rahuldada osaliselt Anatoli Polupani kaebus. Muuta osaliselt kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri 30.12.2008 otsus, väärteoasjas nr 2402,08,002592,

§ 74

´16 alusel määrati rahatrahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni ja teha uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Anatoli Polupan väärteo toimepanemises Liiklusseaduse § 74´16 järgi süüdi tunnistada ja määrata karistuseks rahatrahv 3 trahviühikut summas 180 krooni. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank`is märkides kohustusliku viitenumbri 10220085618070 ning selgituse „Anatoli Polupan 4-08-1418 rahatrahv“. 1 Maksekorraldus rahatrahvi tasumise kohta esitada koheselt Viru Maakohtu kantseleisse Järveküla tee 30 Kohtla-Järve. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 25.02.2010. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED 05.12.2008 koostati väärteoprotokoll selle kohta, et Anatoli Polupan 05.12.2008 kella 18.48 paiku juhtis mootorsõidukit xxx maja juures, lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, ei vähendanud kiirust ega peatunud, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale. Ida Politseiprefektuuri 30.12.2008 otsusega väärteoasjas nr 2402,08,002592, määrati Liikluseeskirja § 46 nõuete rikkumise eest, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74`16 järgi Anatoli Polupanile Liiklusseaduse § 74´16 alusel rahatrahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni. Anatoli Polupan esitas 26.01.2009 kohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri 30.12.2008 otsuse peale, väärteoasjas nr 2402,08,002592,

§ 74

´16 alusel määrati rahatrahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni ja palub tühistada Ida Politseiprefektuuri 30.12.2008 otsus väärteoasjas nr 2402,08,002592. 29.jaanuari 2009.a. Viru Maakohtu kohtumääruse alusel ennistati Anatoli Polupani kaebuse esitamise tähtaeg, mis oli mööda lastud mõjuval põhjusel. Riigikohtu 30.09.2009 kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 2.märtsi 2009.a. otsus Anatoli Polupani karistamises LS § 74`16 järgi ja väärteoasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks. Viru Maakohtu 3.02.2010 kohtuistungil taotles kaebuse esitanud isiku kaitsja väärteoasja lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. A.Polupan ennast väärteo toimepanemise süüdi ei tunnistanud. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et A.Polupani kaebus tuleb jätta rahuldamata osaliselt. Kohus leidis, et Ida Politseiprefektuuri 30.12.2008.a. otsus väärteoasjas nr 2402,08,002592,

§ 74

´16 alusel määrati rahatrahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni tuleb muuta, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda ning määrata toimepandud rikkumise eest rahatrahv 3 trahviühikut s.o 180 krooni. Tunnistaja Andreas Soomeri ütlustega on tõendatud: et 5.12.2008 teostas ta eravärvides politseiautost liiklusjärelevalvet Sillamäe linnas Viru Puiesteel. Liikluse rikkuja ei lasknud läbi jalakäijaid ülekäigurajal. Jalakäija oli väga lähedal ülekäigurajale. Sõidukijuht kiirust ei vähendanud. Sõidukile järele sõites pani eravärvides politseiauto tööle vilkurid. Kaebuse esitaja Anatoli Polupan (tlk.18) kohtuvälise menetluse käigus antud omakäelise ütlusega ülekuulamise protokollis 5.12.2008 kirjutas, et ta sõitis üle ülekäiguraja A.Pavlovi tänaval ja ülekäiguraja juures jalakäijaid ei olnud. Liikuv jalakäija oli mitte vähem kui 1,5 kuni 2 meetri kaugusel kõnnitee äärest. A.Polupan selgitas, et ta sõitis kuid jalakäija veel ei jõudnud jalakäijate ülekäigurajani. Kohus hindab Anatoli Polupani antud ütlusi ja leiab, et tema esmased ütlused väärteoprotokolli koostamise kohal 5.12.2008 seonduvad tunnistaja A.Soomeri ütlustega. Vaatamata asjaolule, et A.Polupan ei tunnista oma süüd selles, et ta rikkus LE § 46 sätteid, on eelnimetatud tunnistaja, A.Soomeri kui ka A.Polupani ütlused väärteo asjaolude kohta seonduvad omavahel järgnevas. Jalakäija oli ülekäigurajale väga lähedal(A.Soomer) ja 1,5 kuni 2 meetri kaugusel kõnnitee servast(tlk.18 A.Polupani ütlused) on kohtu hinnangul samuti põhjendatud hinnata väga lähedal sõidutee suhtes olevaks. A.Polupani seisukoht ütlustes väljendab tema selget arusaama, et 2 jalakäija liikus ülekäiguraja suunas. 1,5 kuni 2 meetrit kõnnitee servast ja see on piirkond, kust jalakäija edasi ei liikunud, sest lähenev sõiduk A.Polupani juhtimisel ei vähendanud sõidukiirust ega võimaldanud jalakäijal sõiduteed ületada. A.Polupani järjekindlatest ütlustest väärteomenetluse vältel nähtub, et ta ei vähendanud oma sõiduki sõidukiirust ülekäigurajale lähenedes. A.Polupan andis ütlused (tlk.16)Väärteoprotokollis nr.AB 1056237 5.12.2008 omakäelise selgitusega, et tema väitel oli jalakäija kaugel ülekäigurajast, märgi taga. Nimetatud ütlused jätab kohus välja tõendite kogumist nende seondamatuse tõttu tõendite kogumiga. A.Polupani esmased ütlused on kohtu hinnangul tõepärased, sest 1,5 kuni 2 meetrit jalakäija asukoha kaugust kõnnitee servast - ei kattu mõistega - kaugel kõnnitee servast. Kaebuse esitaja Anatoli Polupan esitas 19.12.2008 (tlk.19) vastulause väärteoprotokolli nr.AB 1056237 kohta, kus selgitas, et 5.12.2008 liikles xxx autojuhina ja halva ilma tõttu sõitis aeglaselt umbes 25-30 km tunnis. Ta sõitis xxx ja xxx tänavate ristmiku juurde, kus asub reguleerimata ülekäigurada. Samal ajal, paremalt poolt 2-3 meetri kauguselt liikus mees ülekäiguraja suunas. Kohtuistungil 30.12.2008 Kohtla-Järve kohtumajas Anatoli Polupan selgitas, et 5.12.2008 lähenes ta jalakäijate ülekäigurajale kiirusega umbes 35 km tunnis. … ta nägi eemalt, et üks jalakäija läheneb kiirel sammul ülekäigurajale ja oli umbes 3-5 meetri kaugusel ja ei olnud veel jõudnud ülekäiguraja tsooni. Eeltäheldatud A.Polupani ütlustega 19.12. ja 30.12.2009 on veelkord tõendatud, et jalakäija liikus kiirel sammul ülekäiguraja suunas. A.Polupan teadvustas jalakäija sihipärase tegevuse eesmärgi kuid sellest hoolimata ei vähendanud sõidukiirust kuni peatumiseni, et võimaldada jalakäijal ületada sõidutee. Kohus hindab nimetatud ütlustes A.Polupani järjepidevaid muutusi jalakäija kauguse kohta ülekäigurajast (esialgu 2-3 meetri kaugusel, siis 3-5 meetri kaugusel) ja nende ütluste erinevust antud faktis A.Polupani esmastest ütlustest ja hindab neid muutusi ütlustes enesekaitse eesmärgil antuna ning jätab need ütlused nimetatud osas tõendite kogumist välja. Kohtuistungil 3.02.2010 Anatoli Polupan selgitas, et ta nägi paremalt poolt kiirel sammul lähenemas jalakäijat kes lähenedes ülekäigurajale ja aeglustas liikumist. Kui mina (Anatoli Polupan) olin sebral siis ta alles astus sebrale… mees liikus kiiresti kuid ta peatus enne ülekäigurada. A.Polupani ütlusted 3.02.2010 kohtuistungil on seondatavad samuti tunnistaja A.Sxxx ütlustega, vaatamata kaebuse esitaja poolt oma süü jätkuvale mittetunnistamisele. A.Polupani ütlused on üheselt mõistetavad selles, et mees liikus kiiresti kuid peatus enne ülekäigurada. Vaatamata jalakäija liikumise suunast ülekäiguraja suunas ja vahetult enne ülekäigurada seisma jäämist, mida sõidukijuht A.Polupan märkas, ei peatanud ta sõidukit ega lasknud ülekäihguraja ees seisatunud jalakäijat ülekäigurajale astuda. A.Polupan selgitas, et ta märkas ülekäigurajalt üle sõites, et jalakäija astub „sebrale“. Eeltoodud A.Polupani ütlusi oma käitumise kohta 5.12.2008 ja tunnistaja A.xxx ütlusi nende kogumis hinnates leiab kohus, et A.Polupani käitumises 5.12.2008 on tuvastatud LE § 46 sätete rikkumine. Liikluseeskirjas säteststuna mõistetakse

(59)Ülekäiguraja all tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega. Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride tulede või reguleerija märguannetega, kusjuures teel võivad olla vastavad teekattemärgised. 1) Reguleerimata ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad vastavate liiklusmärkide asukohtadest ning on teega risti. 2) Reguleeritava ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad fooride asukohtadest ning on teega risti. 3 §
  1. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. Politseiametnikud eravärvides sõidukis, kes jälgisid 5.12.2008 ristmikku xxx, reageerides sõidukijuhi rikkumisele, sõitsid talle järele, lülitasid sisse vilkurid ja A.Polupan peatas oma sõiduki. Seega leiab kohus, et nimetatud tõendite kogumiga on tõendatud, et Anatoli Polupani käitumine on õigesti kvalifitseeritud kohtuvälise menetleja poolt. Kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud tema süüd välistavaid asjaolusid ja ta on nimetatud väärteo tahtlikus toimepanemises süüdi. Käesoleva väärteomenetluse alguse päevaks on 5.12.
  2. Menetlus on kestnud järjepidevalt üle ühe aasta ja läbinud menetluse Riigikohtus. Kohus arvestab käesoleva väärteomenetluse pikaajalist kestvust ja asjaolu, et väärteo toimepanemise tagajärjel ei põhjustatud ohtu inimeste tervisele ning A.Polupan on teadlik vajadusest edaspidi tähelepanelikumalt järgida LE nõudeid jalakäijate õiguste arvestamisel, sest ta taotles väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. Ta on teinud kulutusi kaitsja poolt osutatud õigusabi eest tasumisel käesolevas väärteomenetluses ja korduvatele sõitudele kohtuistungitele Sillamäelt Kohtla-Järvele. Samuti on teinud kulutusi riik käesoleva väärteoasja menetlemisel kulutatud ajale ja vahenditele nii kohtuvälise menetluse käigus kui ka mitmes kohtuastmes, mistõttu kõiki eeltoodud argumente silmas pidades peab kohus võimalikuks vähendada Ida Politseiprfektuuri kohtuvälise menetleja poolt Anatoli Polupanile määratud rahatrahvi kolme päevamäärani. Kohtule esitatud videosalvestise 5.12.2008 kell 18.48 asetleidnud rikkumise kohta ja väljatrüki videosalvestisest 3 lehel (tlk77-79)jätab kohus välja tõendite kogumist. Juhindudes VTMS § 32
(1)Väärteomenetluses on keelatud tõendite kogumine jälitustoiminguga.
(2)Kriminaalmenetluses jälitustoiminguga kogutud tõendit võib väärteomenetluses tõendina kasutada asjas, milles on kriminaalmenetlus lõpetatud. Käesolevale väärteomenetlusele ei ole eelnenud kriminaalmenetlust ja väärteomenetluse käigus ilmnes 3.02.2010 kohtuistungil , et A.Polupan sai teda peale tema kinnipidamist 5.12.2008 kell 18:48 , et tema käitumine kell 18.48 ristikule lähenemisel ja ja ülekäigurajale sõitmisest oli tema jaoks salajase videosalvestisega jäädvustatud. KrMS ei määratle jälitustoimigu mõistet kuid KrMS § 115-120 on loetelu jälitustoimingutest, milleks on varjatud jälgimine, … või muu teabe salajane pealtkuulamine ja -vaatamine. Kriminaalmenetluse seadustiku § 63 lg 1 tekstis eristatakse iseseisva tõendiliigina jälitusprotokolli. Menetleja suvaotsustusest lähtuvalt jälitusprotokollile lisataval salvestisel ei ole enam iseseisvat tõenduslikku tähendust ja kohtuotsuses saab tugineda vaid jälitusprotokollile kui tõendile.
(1)Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Kuigi teabesalvestisel on iseseisev tõenduslik tähendus, vormistatakse nad tulenevalt KrMS § 148 lähtuvalt siiski menetlustoimingu protokolli lisana( E.Kergandberg „Kriminaalmenetlus“ lk. 196)§ 148. Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolli lisa
(1)Vajaduse korral võib tõendusteabe peale uurimis- või muu menetlustoimingu protokollis esitamise talletada ka fotol, filmil, heli- või videosalvestises või joonisel või muul näitlikustaval viisil.
(2)Foto ja joonis ning muu näitlik materjal lisatakse koos protokolliga kriminaaltoimikusse ja filmi, heli- või videosalvestist hoitakse pakitult kriminaalasja juures. Riigikohtu kohtuotsusest nr.3-1-1-21-09 nähtub „
  1. …Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 63 sätestatu mõtte kohaselt saab isiku süüditunnistamisel tugineda vaid selle paragrahvi esimeses lõikes loetletud tõendiliikidele. Maakohtu … otsusest ei nähtu, millise lubatava tõendiliigina on kohus käsitanud XXX … turvakaamerate piltide fototabeleid ja kuivõrd on kohtu arvates nende fototabelite kui väidetavalt tõendite saamisel järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi. Ka süüdistusaktis nimetatakse fototabeleid lihtsalt "turvamees R. A. poolt saadetud videosalvestusest tehtud fototabeliteks". Kriminaalmenetluse seadustiku § 63 lg-s 1 sätestatu grammatilise tõlgenduse kohaselt võib tõepoolest ka foto või film või muu teabesalvestis (edasiselt salvestis) olla täiesti 4 iseseisvaks tõendiliigiks. Kõnealuse menetlusõiguse sätte süstemaatilise tõlgendamise pinnalt aga tuleb kolleegiumi arvates eristada järgmisi salvestiste tõenditena käsitamise olukordi.9.
  2. Arvestades KrMS § 146 lg 5 p-s 2 ning §-des 148-151 sätestatut on seadusandja kolleegiumi arvates kõnealuste salvestiste kui iseseisva tõendiliigi all pidanud eeskätt silmas uurimistoimingute käigus tehtud ning nende toimingute käiku ja tulemusi kajastavaid salvestusi, mis kokkuvõttes vormistatakse vastava uurimistoimingu protokolli lisana ja mille seos kriminaalasjaga nähtub selle protokolli tekstist. Kui ilmneb mingi vastuolu protokollis ja sellele lisatud salvestises kajastatu vahel, siis lähtudes KrMS § 63 lg-s 1 sätestatust on kohus õigustatud käsitama iseseisvate tõenditena nii protokolli kui sellele lisatud salvestist ja hindama neid kahte enda siseveendumusest lähtuvalt.9.
  3. Tulenevalt KrMS § 113 lg-st 4 võidakse ka jälitusprotokollile vajadusel lisada jälitustoiminguga saadud salvestusi. Sellega seoses meenutab kolleegium, et kriminaalmenetluse seadustiku kehtestamise eelselt kehtinud KrMK § 48 lg 1 kohaselt oli jälitustegevuse vahendusel saadavaks tõendiks vaid "jälitustegevusega saadud foto, film, heli- video- või muu teabesalvestus või asi" (vt ka Riigikohtu
  4. detsembri
  5. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-110-04 - RT III, 2004, 38, 384). Kriminaalmenetluse seadustiku § 63 lg 1 tekstis aga ei kasutata jälitustegevuse vahendusel saadava tõendi tähistamiseks enam sellist sõnastust, vaid eristatakse iseseisva tõendiliigina jälitusprotokolli. Kõnealuses seadusemuudatuses kajastub kolleegiumi arvates seadusandja tahe, et fakultatiivselt, menetleja suvaotsustusest lähtuvalt jälitusprotokollile lisataval salvestisel ei ole enam iseseisvat tõenduslikku tähendust ja kohtuotsuses saab tugineda vaid jälitusprotokollile kui tõendile. Samas ei välista eelöeldu kolleegiumi arvates vajadusel kohtu võimalust pöörduda jälitusprotokolli kui tõendi kontrollimisel ka jälitustoiminguga saadud salvestise poole (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. detsembri
  7. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-63-08 - RT III, 2008, 50, 346, p-d 14.2 ja 14.3). 9.
  8. Ei ole välistatud ka see, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestisi. Samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi anda menetlejaile üle omal initsiatiivil. Kuid kolleegiumi arvates saavad sellised salvestised sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või ka dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida KrMS III peatüki
  9. jaos sätestatut. 9.
  10. Mistahes muul salvestisel, mida ei ole nimetatud eelnevalt p-des 9.1-9.3 ei saa kolleegiumi arvates kriminaalmenetluses olla mingit tõenduslikku tähendust. Kokkuvõttes nendib kolleegium, et kõnealuste fototabelite määratlematus tõendiliigina käesolevas kohtuasjas ei võimalda anda vajalikku hinnangut nende saamise seaduslikkusele. Tõend, mille saamise seaduslikkust ei saa hinnata, ei ole aga KrMS § 64 mõtte kohaselt käsitatav lubatava tõendina.” Kohtunik (allkiri) Loretta Pikma Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtuotsus jõustus 30.03.2010 Nooremreferent Liivi Õun 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.