1-09-14691/9

1-09-14691 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-09-14691 / nr 09230114684 / Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg
2. novembril 2009.a. Kriminaalasi Margus Sau süüdistuses KarS § 424 järgi lühimemetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Kaitsja Veljo Viilol SÜÜDISTATAV: MARGUS SAU- elukoht ja aadress:xxx,isikukood : 38008224269,kodakondsus: eesti, keskharidus, emakeel:eesti keel, töökoht :H OÜ. Karistatus: väärteokorras ega kriminaalkorras varasemalt karistatud ei ole. Tõkend:elukohast lahku-mise keeld alates 05.09.2009.a RESOLUTSIOON Mõista Margus Sau süüdi KarS § 424 järgi ning karistada rahalise karistusega 480 päevamäära (50.-krooni miinimumpäevamäär) s.o.24000.-(kakskümmend neli tuhat krooni) KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada Margus Sau’le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 320 miinimumpäevamäära (päevamäär 50.-krooni ) s.o. 16000 (kuusteist tuhat krooni ). 1 KarS § 68 lg.1 alusel lugeda eelvangistuse päev 05.09.2009.a. karistuse hulka ja kandmisele kuulub rahaline karistus 317 (1 päev vangistust = 3 päevamäära rahalist karistust ) päevamäära e. 15850.- krooni (viisteist tuhat kaheksasada viiskümmend krooni) Rahaline karistus tasuda 1( ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedpangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „ Margus Sau , 1-09-14691 , rahaline karistus“. Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta Margus Sau’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1-ks ( üheks) kuuks. Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Margus Sau’lt välja menetluskulud riigituludesse, s.o kaitsjatasu 1080.-krooni (üks tuhat kaheksakümmend krooni ) ning sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud tasuda KrMS § 423 alusel ositi 6(kuue) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbpangas nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Margus Sau , 1-09-14691, kriminaalmenetluse kulud“. Ühes kuus kuulub tasumisele 1267.50 krooni (üks tuhat kakssada kuuskümmend seitse krooni ja 50 senti) Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks . EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse
5. novembril 2009.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav
6. novembril 2009.a. alates kella 15.00 Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et Margus SAU juhtis 05.09.2009.a kella 04.34 ajal Harjumaal Tallinnas Kolde pst ja Sõle tn ristmikul mootorsõidukit Crysler Voyager soome reg nr xxx, olles joobeseisundis (0,98 mg/l). Seega pani Margus SAU toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt. Kohtulik uurimine. Süüdistatav Margus Sau kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas ennast süüdi ning kohtuistungil enda täiendavat ülekuulamist ei soovinud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Viimases sõnas avaldas kahetsust ja soovis, et tema suhtes ei kohaldataks lisakaristust, kuna vastasel juhul kaotab töö. 2 Süüdistatava kaitsja avaldas kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud. On olemas alused lühimenetluse kohaldamiseks.Juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena muudaks tema olukorra väga raskeks. Töökoha kaotus muudaks tema ja tema perekonna materiaalse olukorra väga raskeks. Prokurör avaldas kohtuistungil, et süüdistatav Margus Sau on oma tegu tunnistanud ja kahetsenud Prokurör leiab, et on olemas kergendavad asjaolud. Taotles Margus Sau süüdi mõista ja karistada teda rahalise karistusega 490 päevamäära ulatuses , mida siis KrMS § 238 lg.2 alusel 1/3 vähendada ja lõplikuks karistuseks mõista 330 päevamäära rahalist karistust. Lisakaristusena taotles juhtimisõiguse ära võtmist 2 kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud toimiku materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, leidis, et Margus Sau poolt talle esitatud süüdistuse aluseks oleva teo toimepanemine on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud, süüks pandav tegu vastab KarS § 424 sätestatud teo süüteokoosseisule, on õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemine vaidluse all , sest süüdistatav on oma kuritegu tunnistanud ja toimunut kahetsenud Margus Sau pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt .05.09.2009.a. kella 04.34 ajal Tallinnas, Kolde pst. ja Sõle tänava ristmikul juhtis Margus Sau sõiduautot Crysler Voyager ,Soome reg. Nr-ga XXX, olles alkoholijoobes . Kohus uuris antud kriminaalasjas toimikutes olevaid kirjalikke tõendeid s.o. tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos Dräger Alcotest näiduga /t.l.2/, millest nähtuvalt tuvastati Margus Saul alkoholijoove 0,98 mg/l .Tunnistaja Meelis Smitt ülekuulamisel /t.l.4-7/antud ütluste kohaselt oli ta 05.09.2009.a. koos Julgestuspolitsei komissariga tööl liiklusjärelevalve alasel politseioperatsioonil Tallinnas ning Sõle tänaval märkas liikumas sõiduautot Chrysler Voyageri ,reg. Nr-ga xxx, mis liikus kiirusega 109 km/h. Sõiduki peatamisel selgus, et juhiks oli Margus Sau, kes ise ütles, et on tarvitanud alkoholi, mis tuvastatigi tõendusliku alkomeetriga (0,98 mg/l) Kahtlustatavana ülekuulamisel 05.09.2009.a. /t.l. 15-17 /tunnistab Margus Sau kuriteo toimepanemist ja kahetseb tehtut. Tema seletuse kohaselt viibis ta 04.09.2009.a õhtul ööklubis Panoraam, kus terve õhtu tarvitas ka alkoholi.Tarvitatud alkoholi koguseid ei mäleta, kuid ööklubist lahkus taksoga. Miks ta samal öösel kella 4.20 ajal asus juhtima endale kuuluvat sõidukit, et minna üürikorterist sõprade juurde Kolde puiesteele, täpselt seletada ei oska. Kolde puiestee ja Sõle tänava ristmikul peeti ta kinni, kinnipidamise põhjuseks oli esmalt ilmselt kiiruse ületamine. Tuvastati ka alkoholijoove ning seejärel toimetati ta arestimajja. Kohus , kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Margus Sau süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud, Margus Sau tegu vastab KarS § 424 sätestatud teo süüteokoosseisule, on õigusvastane ja ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepamisest ja 3 õiguskorra kaitsmise huvisid. Margus Sau puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvesse võttes süüdistatava poolt kõiki antud kuriteo toimepanemise asjaolusid , Margus Sau on toime pannud II astme kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus, varasemalt ei ole Margus Sau’d kriminaalkorras karistatud, tal on olemas töökoht samuti süüdistatava ja kaitsja seisukohti rahalise karistuse mõju kohta süüdistatava seisundile, on kohus seisukohal, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise karistuse mõistmisega. Lähtudes süüteo toimepanemise asjaoludest, prokuröri taotlusest ning kaitsja nõustumisest prokuröri taotletud karistusliigiga peab kohus 05.09.2009.a. toime pandud teo eest võimalikuks ja otstarbekohaseks karistada Margus Saud rahalise karistusega 480 miinimumpäevamäära (päevamäär 50.-krooni). Tuginedes KrMS § 238 lg.2 vähendab kohus süüdistatava karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jääb rahaline karistus 320 miinimumpäevamäära. Kohus peab vajalikuks KarS § 50 lg.1 alusel ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist, karistuse eesmärkide saavutamiseks peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust minimaalse pikkusega s.o. 1(üks) kuu. Asjaolu, et Margus Sau on väidetavalt seadnud oma sissetuleku teenimise sõltuvusse mootorsõiduki kasutamise võimalusest, ei saa olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Süüdistatav ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel on tal ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta objektiivselt võimatu mistahes sissetulekut teenida. Isiku karistamisel mootorsõiduki juhtimise eest joobes võib kohus jätta temalt juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel. Üksnes asjaolu, et sissetuleku teenimine ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta võib olla raskendatud või ebamugavam, ei ole kohtu arvates sedavõrd erandlikuks asjaoluks, mis tingiks talle mootorsõiduki juhtimisõiguse säilitamise vaatamata toimepandud teole. Samas on põhjendatud süüdistatava isikut arvestades, lisakaristuse määramine üksnes minimaalmääras. Mootorsõiduki juhtimisõiguse kui eriõiguse abil võib isikul küll olla võimalik oma põhiõigusi ja -kohustusi hõlpsamini realiseerida, kuid selle äravõtmine 1 kuuks ei takista käesoleval juhul Margus Sau’l elatist teenida. Isik, kes seab enda toimetuleku tugevasse sõltuvusse mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust, peab liiklusnõudeid eriti hoolikalt järgima. Arvestades joobes juhtide kõrget ohtlikkust liikluses ning nende hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse mõistmine liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki. Menetluskulud KrMS § 175 lg.1 p 3, 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha . KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni, tasu määratud kaitsja osalemise eest moodustab 1080.krooni. Kohtunik 4 5