Obsah (8)

§ 184§ 199§ 64§ 320§ 68§ 70§ 25§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märtsil 2010. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-14721 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Natalia T

§ 184

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 1 kuu pikkune vangistus;

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi karistati 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks loeti Igor Novoselskile 1 aasta ja 1 kuu pikkune vangistus. Vastavalt

§-le 68 lg 1 arvati eelvangistus karistusaja hulka ning liitkaristuse kandmise alguseks loeti 05.05.

1. a. 1 Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-233 tunnistati Igor Novoselski süüdi

§ 320

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 90 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni, s.o 4500 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti Igor Novoselskile rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 3000 krooni.

§ 68lg 1 alusel arvutati ümber eelvangistuses viibitud aeg 13.02.2007.

a kuni 20.02.

1. a, s.o 8 päeva, rahaliseks karistuseks, s.o 24 päevamäära. Karistuse hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti rahaline karistus 36 päevamäära, s.o 1800 krooni. Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega asendati

§ 70alusel Igor Novoselskile Harju Maakohtu 20.02.2007.

a otsusega mõistetud rahalise karistuse tasumata osa 1800 krooni, s.o 36 miinimumpäevamäära, vangistusega 12 päeva. Igor Novoselskile Harju Maakohtu 20.02.

1. a otsusega mõistetud ja käesoleva määrusega asendatud karistuse kandmise algust arvati Igor Novoselski poolt käeoleval momendil kantava karistuse ärakandmisest. Liitkaristust kohtulahendite kogumis ei ole moodustatud. Karistuse kandmine algas 05.05.
2. a ja lõppeb 17.06.
3. a, mil saab ära kantud ka asenduskaristus 12 päeva vangistust. Igor Novoselski on varasemalt kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, viimati Harju Maakohtu 23.01.
4. a otsusega

§ 199

lg 2 p 9-

§ 25lg 2 järgi.

Tartu Vangla leiab, et Igor Novoselski ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Igor Novoselski puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 46%. Kriminaalhooldaja ei nõustu Igor Novoselski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isik on eelnevalt rikkunud käitumiskontrolli reegleid ning tal puuduvasd elukoht, töökoht ja toetav võrgustik. Kohtumenetluse poolte seisukohad Igor Novoselski selgituse kohaselt asuks ta elama oma isa juurde xxx. Seal elavad veel tema õde ja isa uus abikaasa. Prokurör ei nõustu Igor Novoselski ennetähtaegse vabastamisega. Kohtuniku seisukoht Harju Maakohtu 21.10.2009. a otsusega tunnistati Igor Novoselski süüdi esimese astme ja teise astme kuriteo toimepanemises.

§ 76

lõige 2 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kuna 1 aasta 1 kuu ja 12 päeva pikkune karistus algas 05.05.2009, on käesolevaks ajaks kantud karistusajast rohkem kui kaks kolmandikku, mistõttu on olemas

§-st 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Igor Novoselski on varasemalt kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Käesoleval juhul kannab ta karistust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Alles 21.12.

1. a on teda vanglas füüsilise jõu kasutamise ja korralduse eiramise eest karistatud distsiplinaarkorras. Süüdimõistetu on kriminaalhooldusel olnud kaks korda. Esimese katseaja jooksul 2002-
2. a rikkus käitumiskontrolli nõudeid (ei ilmunud registreerimisele ega elanud kindlaks määratud kohas), mille tulemusena pikendati katseaega. Teise katseaja jooksul 2005-
3. a oli isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kriminaalhooldus lõpetati seoses karistuse täitmisele pööramisega. Nimetatud asjaolud näitavad Igor Novoselski ükskõiksust õiguspärasesse käitumisse. Kuna kohus ei ole, arvestades süüdimõistetu käitumist, veendunud kinnipeetava ohutuses ühiskonna suhtes, ei saa teda vabadusse lasta. Lisaks kriminaalsele käitumisstiilile puuduvad materjalide kohaselt Igor Novoselskil vabanemisel kindel elukoht ja töökoht. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Igor Novoselski ei ole varem avaldanud, et ta soovib asuda elama oma isa juurde. Seda võimalust ei ole kontrollitud ja puuduvad andmed, kas seal elavad isikud nõustuksid Igor Novoselski elama asumisega nendega ühisesse eluruumi. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et kinnipeetaval puudub vabaduses tugevalt positiivselt toetav suhtlusvõrgustik. Karistusregistri väljavõttelt nähtub, et Igor Novoselskit on korduvalt karistatud väärteokorras narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse järgi. Materjalide kohaselt alustas ta narkootikumide tarbimist
4. aastal. Põhiliselt on süüdimõistetu tarbinud heroiini üks kord nädalas, hiljem juba igapäevaselt, mille kohta on enda sõnul ka ravi saanud. Tartu Vangla on Igor Novoselski negatiivsete iseloomuomadustena märkinud madala empaatiavõime, mistõttu võib isik käituda külmavereliselt, impulsiivselt ning vaid enda huvidest lähtuvalt. Samuti on iseloomustatud teda muuhulgas enesekeskse ja kärsitu inimesena. Arvestades seda, et puuduvad andmed elukoha kohta, kuhu Igor Novoselski saaks pärast vabanemist elama asuda, mis on kriminaalhoolduse läbiviimise eelduseks, samuti kõrget uute kuritegude toimepanemise riski, jätab kohus Igor Novoselski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Ingeri Tamm Kohtunik 3