4-09-10274/14

4-09-10274 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.märts

1. a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-10274 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Väärteoasi Uno Ollema väärteoasi karistusseadustiku (KarS) § 278 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 13.01.
2. a otsus Kaebuse esitaja Uno Ollema (ik: 35908034712, kannab karistust Tallinna Vanglas) Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik Uno Ollema RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu 13.01.
4. a otsus Uno Ollema väärteoasjas nr 4-09-10274 jätta muutmata.
5. Uno Ollema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 12.märtsist 2010.a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. U. Ollema suhtes koostati 12.05.
7. a väärteoprotokoll nr AB1094500 selle kohta, et ta 09.05.
8. a kell 19.44 Lääne maakonnas, xxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, maja nr x krt nr x 1 tegi teadvalt eritalitusele valeväljakutse, pannes sellega toime KarS § 278 järgi kvalifitseeritava väärteo.
9. Kohtuväline menetleja esitas väärteoasja materjalid arutamiseks Pärnu Maakohtule, leides, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, kuna varasemate süütegude eest karistusena kohaldatud rahatrahvid ei ole mõjutanud menetlusalust isikut süütegude toimepanemisest loobuma. Maakohtu otsus
10. Pärnu Maakohus tunnistas 13.01.
11. a otsusega väärteoasjas nr 4-09-10274 U. Ollema süüdi KarS § 278 järgi ja karistas teda 15 päevase arestiga. Kohtuotsuse kohaselt saab aresti kandmine toimuda pärast U. Ollema poolt Pärnu Maakohtu 30.12.
12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-18202 mõistetud karistuse ärakandmist ja aresti kandmise täpne aeg tuleb teatada U. Ollemale pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Kohus luges U. Ollema poolt KarS § 278 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise tõendatuks järgmiste tõenditega: menetlusaluse isiku U. Ollema ütlustega (tlk 6), mille kohaselt U. Ollema tunnistas, et 09.05.
13. a õhtul kella 19.44 ajal tegi ta politseile vale väljakutse, öeldes, et O. M. peksis teda. O. M. sel päeval tema mäletamist mööda tema juures ei käinud. Seda, kas teda sel päeval üldse nägi, ei tea; tunnistaja O. M.i (tlk 27 on tõend selle kohta, et O. M. on surnud) ütlustega (tlk 7), mille kohaselt see süüdistus, mis tema naaber U. Ollema 09.05.
14. a tegi, et tema olevat teda peksnud ja käinud seda veel tegemas tema enda kodus, see on vale. Laupäeval oli ta küll kodus, kuid sel päeval isegi mitte ei suhelnud. U. Ollemad nägi ta sel päeval ühel korral läbi oma köögiakna. Siis läks ta maja ees olevasse sauna, kauss käes. Edasi liikus ta kuuri taha. Rohkem ta U. Ollemad sel päeval ei näinud. Maakohus luges tunnistaja O. M.i ütlustega tõendatuks, et 09.05.
15. a O. M. U. Ollemad ei peksnud. Sama selgub ka U. Ollema enda kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlustest, kus U. Ollema selgitas, et esitas sellise teate, et haiglasse pääseda; registreeritud väärteoteatega (tlk 31) selle kohta, et 09.05.
16. a kell 19.39 registreeriti U. Ollema poolt edastatud väärteoteade selle kohta, et kaks tundi tagasi olevat O. M. tunginud U. Ollema korterisse ja löönud tal neerud lahti ning väänanud jala ja käe välja. Isik oli joobes ja jutt oli segane. Kiirabi olevat keeldunud välja tulemast; patrullilehega (tlk 32), millest on näha, et 09.05 kell 20.25 on patrull saanud teate ja kell 21.15 kohale saabunud. Väljakutse sisu – O. M. ca 2 tundi tagasi olevat löönud O. M.il neerud lahti ning väänanud jalad ja käed välja. Kiirabi keeldus välja tulemast. Löömist ei olnud. Ollema aresti päevi kandma; patrulli kontrolllehega (tlk 33), millest on näha, et 09.05.
17. a oli kell 20.25 - 22.40 väljakutse XXXXXX. Kohus luges tõendatuks, et U. Ollema 09.05.
18. a kell 19.44 helistas numbrile 110 ja teatas, et O. M. oli teda kaks tundi tagasi peksnud. Peksmise fakt ei ole tõendamist leidnud. U. Ollema on ise selgitanud, et tegelikult ta helistas, sest tahtis haiglasse saada. Enne helistas ta kiirabisse, kuid kiirabi välja ei tulnud. Sama nähtub ka 110 kõne registreeringust. 2 U. Ollema leidis kohtuistungil lõpuni, et see ei olnud valeväljakutse, ta tahtis haiglasse saada. Kohus leidis aga vastupidist. U. Ollema oli eelnevalt helistanud kiirabisse ja kiirabi keeldus välja sõitmast. Seejärel otsustas U. Ollema, et helistab numbril 110 ja teatab, et teda on pekstud, kirjeldades ka konkreetseid vigastusi, seega esitas ta teadlikult valesid fakte. Tegelikkuses O. M. teda ei peksnud ja U. Ollema esitas tahtlikult ja teadlikult häirekeskusele valeandmeid, et iga hinna eest saavutada oma tahtmine – et talle saadetaks kiirabi. Kinnitas ju U. Ollema ka ise, et see oli ainuke viis haiglasse saada. See, et ta sel päeval hädasti arstiabi vajas, oli tema enda ettekujutus ja kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et U. Ollema tervislik seisund sel päeval oleks olnud selline, et ta oleks vältimatut arstiabi vajanud. Patrulllehel on kirjas, et U. Ollema on toimetatud arestipäevi kandma ja see asjaolu nähtub ka karistusregistri õiendilt, et U. Ollema on
19. a mais kandnud talle eelnevalt väärteokaristusena kohaldatud areste. Seega oli tema tervislik seisund piisavalt hea, et kanda aresti. Lisaks leidis kohus, et igakordselt on häirekeskuse töötajal õigus otsustada, kas ja kes väljakutse peale peab välja sõitma ja mis abi inimene võib vajada. Kui inimene ka leiab, et see otsustus ei ole tema jaoks sobiv, ei ole mingil juhul õigustatud valede asjaolude esitamine, et oma soovitud eesmärki saavutada. Sel juhul ongi tegemist teadvalt vale eritalituse väljakutsega. Eeltoodust tulenevalt luges kohus tõendatuks, et U. Ollema on oma tegevusega täitnud KarS § 278 sätestatud väärteokoosseisu. Kohus leidis, et U. Ollema pani talle süüks arvatud väärteo toime kavatsetult. Teo õigusvastasust ega ka U. Ollema süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seetõttu leidis kohus, et U. Ollema on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Kohus leidis, et kuigi Pärnu Maakohus mõistis U. Ollemale kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-18202 KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ja kohtuotsuste kogumis karistuseks vangistuse 10 kuud 28 päeva, ei kuulu käesolevas väärteoasjas menetlus lõpetamisele karsituse ebaotstarbekuse tõttu. KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu ja KarS § 278 järgi kvalifitseeritav väärtegu rikuvad erinevaid õigushüvesid. U. Ollema on seoses kuriteo toimepanemisega viibinud vahi all alates 26.05.
20. a, s.o peaaegu 8 kuud, kuid kohtuistungil antud ütlustest tulenevalt ei ole U. Ollema aru saanud, et tema tegu vale valjakutse esitamine - oli õiguserikkumine. Tema mõtteviis on endiselt see, et eesmärk pühendab abinõu. Just seetõttu leidis kohus, et U. Ollemad tuleb käesoleva väärteo eest karistada, et selgelt mõista anda, et ta on õigusrikkumise toime pannud ja läbi karistuse mõjutada teda edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Karistust kergendavaid ega karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Vastavalt karistusregistri teatisele (tlk 9 – 18) on U. Ollemad korduvalt karistatud nii väärtegude kui kuritegude eest. U. Ollema karistusregistri andmed näitavad ilmekalt, et isik paneb jätkuvalt ja järjekindlalt toime õiguserikkumisi, ükski karistusliik ei ole suutnud teda mõjutada õigusekuulekalt käituma. Ka käesoleval juhul ilmneb, et hoolimata sellest, et U. Ollema kindlalt teab, et valeväljakutse tegemine on õiguserikkumine (kuna teda oli ka eelnevalt selliste tegude eest kahel korral karistatud), otsustas ta taas oma tahtmiste läbisurumiseks esitada väljamõeldud fakte. Korduvalt ja kavatsetult toime pandud eritalituse valeväljakutse on tegu, mis näitab hoolimatut suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse (kes võivad tegelikult sel hetkel abi vajada) ja karistuse määramisel on seetõttu oluline osa õiguskorra kaitsmisel. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et U. Ollemad tuleb karistada arestiga, et mõjutada teda aru saama, et tema poolt toime pandud 3 teod on õiguserikkumised ja et õiguserikkumisele järgneb karistus. Seetõttu leidis maakohus, et U. Ollemad tuleb karistada 15 päeva pikkuse arestiga. Apellatsioon
21. Harju Maakohtu otsuse peale esitas U. Ollema apellatsiooni, milles ta väidab, et ei ole nõus kohtuotsusega ja sisuliselt taotleb selle tühistamist. Apellatsiooni põhjendustes märgib U. Ollema, et ta helistas kiirabi välja, kuna tal olid valud kõhu ja neeru piirkonnas, kuid teda ei usutud jälle ega viidud haiglasse läbivaatusele, sest tal puudub haiguskindlustus ja ta on kriminaalkorras karistatud. U. Ollema märgib, et „viga oli selles, et ma helistasin 110 politseile, et mul on võimatu M. O. ühes majas elada (endine Murru Vangla vangivalvur) ja pean elama ähvarduste saatel. Asi sai kõik alguse ühest naisterahvast, et kes omale saab, aga M. O. jäi alla ja selle eest tuli mulle salaja seljatagant 3 m küttepuu kaikaga ja lõi mind selja ja külje piirkonda. Lubati kogu aeg maha lüüa ja ma olen ennem ka politsei poole pöördunud telefoni teel, et mul on võimatu elada turvaliselt ja käia ringi kogu aeg seljataha vaadates. Seoses sellega, et ma olen ennem ka kiirabi välja kutsunud tervise pärast, aga alati on politsei kaudu teada antud jälle valest väljakutsest. Kas inimene peab siis täitsa surma piiril olema, et siis alles võib kiirabi kutsuda. Kus on siin inimese õigus tänapäeva Eesti Vabariigis. Kohe tembeldatakse süüdi ja antakse 15 päeva aresti või siis pannakse vanglasse kohe kergekäeliselt“. U. Ollema märgib, et ta ei ole kohtuotsusega ja karistusega nõus ning on valmis kuni Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja minema, sest kaua teda „niimoodi alandatakse ja inimväärikust rikutakse“ ja teda „ mööda vanglaid veetakse edasi, tagasi, kus puuduvad olmetingimused ja enda julgeolek“. Apellant palub asi uuesti läbi vaadata ja „võimalusel tingimisi karistada katseajaga, kuna ema on pensionär ja kodus üksi ja vajab just talvel abi haigete jalgade pärast“, samuti võiks ta (U. Ollema) tööle minna ja omale metsas küttepuud ära teha. Määruskaebuse esitaja leiab, et vangla pole tema koht, ta pole „nii ohtlik kurjategija ja pätt, et ei võiks allkirja vastu vabadusse lasta“. Apellatsioonikohtu istungil täpsustati apellandi nõuet ning Uno Ollema apellatsiooni esitajana teatas, et ta tema eesmärk on, et peale kriminaalkaristuse ärakandmist lubataks temal kodus ära käija, asjad võtta ja Haapsalus 15-päevast aresti kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
23. Vaidlustatud kohtuotsusega on Pärnu Maakohus väärteoasjas kogutud tõendite põhjal lugenud tõendatuks U. Ollema süü KarS § 278 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. U. Ollema ei esita oma apellatsioonis ühtegi asjaolu, mis jäänuks esimese astme kohtu tähelepanuta või lükkaks ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendused. Maakohus on õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi ning teo õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude puudumise. 4 Maakohus on põhjendatult mõistnud U. Ollemale karistuseks 15 päevase aresti, arvestades U. Ollema süütegude korduvust ja seda, et eelnevate samalaadsete väärtegude eest kohaldatud kergemad karistused - rahatrahv ja 10 päevane arest - ei ole mõjutanud teda seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud karistusseadustiku § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. U. Ollemale mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea VTMS § 153 lg 4 p 1 alusel nende kordamist vajalikuks, märkides üksnes, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei anna alust selle tühistamiseks. Apellandi poolt kohtuistungil täpsustatud nõude osas märgib kohtukolleegium, et maakohtu otsuse resolutiivosas on märgitud , et aresti kandmine saab toimuda peale Uno Ollema poolt Pärnu Maakohtu 30.12.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-18202 mõistetud karistuse ärakandmist. Aresti kandmise täpne aeg teatada Uno Ollema`le peale karistuse kandmiselt vabanemist. Maakohtu otsus on saadetud täitmiseks Lääne PP Haapsalu PJ-le. Rohkemate küsimuste lahendamine seoses üksteisele järgnevate erinevates süüteomenetlustes mõistetud karistuste kandmisega ei kuulu kohtu pädevusse.
24. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Paavo Randma Lahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2010 määrusega
25. Muuta väärteoasjas nr 4-09-10274 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
26. märtsi
27. a otsuse resolutiivosa punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: " Harju Maakohtu 13.01.
28. a otsus Uno Ollema väärteoasjas nr 4-09-10274 jätta muutmata.
29. Muuta väärteoasjas nr 4-09-10274 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 12.märtsi
30. a otsuse põhiosa punkti 4 ja lugeda selles märgitud “Harju Maakohtu” asemel õigeks “Pärnu Maahtu. 5