Obsah (4)

§ 199§ 200§ 64§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2010. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-22150 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Malle

§ 199

lg 2 p-de 7, 9 ja

§ 200lg 2 p 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21.

jaanuari

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Valdemar Noormets Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav Kaitsja Valdemar Noormets, ik: 38702110215, EV kodanik, põhiharidus, töökoht puudub, elukoht: xxxxxxx, xxxx-xxxxx xxx; varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda; tõkend: vahistamine Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON
2. Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus Valdemar Noormetsa süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata.
5. Esitatud apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega tunnistati V. Noormets süüdi

§ 199

lg 2 p-de 7, 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 1 aasta 3 kuud;

§ 200

lg 2 p 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 3 aastat.

§ 64lg 1 alusel liideti mõistetud üksikkaristused täies ulatuses. Mõistetud liitkaristust vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra kestuseni 2 aastat 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg - 1 päev – ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti süüdistatavale vangistus kestusega 2 aastat 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks määrati 18. august 2009. a.

§ 199lg 2 p-de 7,9 järgi mõisteti V.

Noormets süüdi selles, et ta pani 24.juuli

1. a –
2. august
3. a toime seitse võõra vara vastu suunatud kuritegu. Üks nendest süütegudest jäi katse staadiumisse, kahel korral pandi kuriteod A. Noormets toime grupis. Nende vargustega põhjustas V. Noormets R. E. F. AS-ile kahju 2196.50 krooni ja T. K. AS-ile 396 krooni; nendes summades rahuldati ka kannatanute esitatud tsiviilhagid.

§ 200lg 2 p 4 järgi tunnistati V.

Noormets süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, lõi 16.08.2009. a kella 21:50 paiku Tallinnas Shnelli tiigi juures oleval jalgpalliväljakul H. M. rusikaga vastu vasakut põsesarna ning võttis ära tema kasutuses oleva ja M. K. kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson T280i maksumusega 900 krooni koos telefonis olnud Zen kõnekaardiga maksumusega 50 krooni, kõnekaardil olnud kõneajaga 2 krooni ning jalgratta GT BMX maksumusega 5000 krooni, seega kokku esemeid 5952 krooni väärtuses. Sellise tegevusega tekitas ta kannatanu H. M. füüsilist valu ning kannatanu M. K. varalist kahju summas 5052 krooni, kuna mobiiltelefon saadi kriminaalmenetluse käigus kätte ning tagastati kannatanule. Kannatanu tsiviilhagi rahuldati summas 5052 krooni. Mõistetud karistust motiveeris kohus järgmiselt: „Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kohus ei pea võimalikuks arvestada kahtlustatavana ülekuulamistel avaldatud kahetsust siirana, kuivõrd järjestikuste kuritegude toimepanemine, kinnipidamine kuriteo toimepanemisel ja sellele järgnenud uute varavastaste kuritegude toimepanemine näitavad kahetsuse puudumist ja süüdistatava sihipärast käitumist elatusvahendite saamisel.

§ 199

lg 2 p 7, 9 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

§ 200

lg 2 p 4 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud 3 kuni 15 aastat vangistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne ja piisav sissetulek, millele viitab ka järjestikuste varavastaste kuritegude toimepanemine. Kuivõrd süüdistataval puudub sissetulek, siis ei ole võimalik kohaldada tema suhtes ka rahalist karistust, kuivõrd tal puuduvad piisavad rahalised vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral. Süüdistatava suhtes on ühel korral juba esimese astme varavastase kuriteo toimepanemise eest mõistetud pikemaajalisem vangistus jäetud tingimisi kohaldamata, samuti on tema suhtes kohaldatud varavastase kuriteo toimepanemise eest ka rahalist karistust, mis senini on tasumata. Seega on süüdistatava suhtes ära proovitud juba kõik võimalused, et anda süüdistatavale võimalus näidata oma soovi jätkata edaspidi õiguskuulekat eluviisi, kuid süüdistatav ei ole nendest võimalustest järeldusi teinud. Süüdistatava isikuandmed, sh karistusandmetest nähtuvad väärteokaristused ja järjekindel varavastaste kuritegude toimepanemine viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi ka kriminaalhooldusele ja käitub 2 kriminaalhooldust takistavalt ning jätkab varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta vaatamata töökoha ja sissetuleku olemasolule järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

§ 199

lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava poolt toime pandud järjestikuste kuritegude rohkust ja varalise kahju tekitamist. Arvestades taolisi asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale ei ole võimalik mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Samas ei pea kohus vajalikuks mõista karistust ka ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kuivõrd varalised kahjud ei ole kuigi suured. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

§ 200

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud kannatanu tervisele eriti ohtlik ning vägivalla intensiivsus ei olnud kuigi suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse kahe erinevaliigilise kuriteo toimepanemises ning röövimise toimepanemine näitas süüdistatava käitumises seda, et ta ei vali enam elatusvahendite saamiseks vahendeid, seejärel aga jätkas varguste toimepanemist. Seega on tegemist erineva tahtluse ja erineva süüastmega kuritegudega ning kohus peab vajalikuks erinevate kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused liita täies ulatuses“. 2. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras süüdistatav V. Noormets. Apellatsioonis vaidlustab V. Noormetes üksnes karistust, mis on talle mõistetud

§ 199lg 2 p-de 7, 9 järgi, paludes mõista talle leebem karistus.

1. Ringkonnakohtu istungil jäi apellant esitatud taotluse juurde, paludes talle mõistetud karistust vähendada; apellatsiooni toetas ka süüdistatava kaitsja. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, paludes jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
2. Süüdistatavale mõistetud karistuse osas selgitab kriminaalkolleegium, et ennekõike peab mõistetav karistus olema vastavuses toimepandud kuriteoga, millele täiendavalt tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu ennekõike toimepandud kuriteole. Kuid selle küsimuse lahendamisel ei saa kindlasti jätta samaaegselt arvestamata ka süüdlase isikut – tegemist on nn teoga lahutamatult seotud isikuliste asjaoludega (RKKKo 3-1-1-99-06). Riigikohtu kriminaalkolleegium on sellega seoses veel selgitanud, et süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. 3 5. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus kirjeldatud nõuetele täielikult. Kohus on enam kui põhjalikult vaaginud kõigi asjakohaseid argumente karistuse mõistmisel ning veatult asunud seisukohale, et

§ 199

lg 2 p-de 7, 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest mõistetav karistus peab olema suurem kui sanktsiooni alammäär. Apellatsioonis ei nimeta süüdistatav ühtegi argumenti, mis oleks kohtul jäänud karistuse mõistmisel tähelepanuta ning mis võiks tingida mõistetud karistuse vähendamise. Eelnevalt mõistetud karistused ei ole suutnud mõjutada V. Noormetsa käituma õiguskuulekalt, vähem kui kuu aja vältel pani ta tuvastatult toime seitse varavastase kuriteo episoodi, realiseerides kaks

§ 199lg 2 kvalifitseerivat tunnust.

Olukorras, kus

§ 199

lg 2 näeb karistusena ette vangistuse kuni viis aastat, leiab ringkonnakohus, et V. Noormetsale on mõistetud tema teosüüle täielikult vastav karistus. Süüdistatav on otsustanud võõra omandi süstemaatilise kahjustamise kasuks, mida näitab kindlate kaubaartiklite varastamine sisuliselt järjepidevalt. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu otsuses kajastatud asjakohaste argumentidega täielikult, pidamata seetõttu vajalikuks neid uuesti korrata. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Malle Preimer Urmas Reinola 4