1-10-2148/3

(09230119833)Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kriminaalasi Anatoli Grišini käskmenetluses Süüdistatav A n a t o l i GRIŠIN - isikukood 35701110259; Eesti kodanik; kesk-eriharidus; elukoht: xxx; ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 121 järgi RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A n a t o l i GRIŠIN KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära, mis lähtudes süüdistatu keskmisest päevasissetulekust 127 krooni on 6 350 krooni.
2. KarS § 66 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades (635 krooni kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank-is; viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning tasumisel ära näidata ka kriminaalasja number 1-10-2148 ja süüdimõistetu nimi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Välja mõista Anatoli Grišinilt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada viiskümmend viis) krooni ning määratud kaitsjale makstav tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni. 2 Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank-is, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777, tasumisel ära näidata kriminaalasja number ja nimi. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud ega taotletud nende tasumist ositi, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Antud otsuse peale ei saa edasi kaevata, küll aga on süüdistataval õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. SÜÜDISTUS A. Grišin 28.10.2009.a, ajavahemikul kell 00-08, olles alkoholijoobes, Tallinnas Xxx korteris toimunud tüli käigus lõi oma abikaasat Z G rusikaga vastu pead, paremat põske, purustades sellega kannatanu huule. Samuti lõi ta rusikaga kannatanut rindu, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – rinna põrutuse. Oma sellise tegevusega pani A. Grišin toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise ning valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. KOHTU JÄRELDUSED Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 121 järgi ning A. Grišini süü oma abikaasa kehalises väärkohtlemises on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: -kannatanu Z G ütlustega (tl. 2 - 5) selle kohta, et ööl vastu 28.10.09.a. abikaasa hakkas norima, ei lasknud teda korterist välja, ajas teda mööda korterit taga; algul lõi mees teda rusikaga pähe, pärast parema põse piirkonda ja rusikaga rindu. Alles hommikul, kui naabrid hakkasid ärkama, lubas mees teda korterist lahkuda. Kuna rinnas tundis ta tugevat valu, sõitis ta tütrega traumapunkti. Röntgen näitas, et murdu ei ole ja arst diagnoosis rinna põrutuse. Õhtul olid näol näha ka peksmisjäljed: verevalum paremal põsel ja paistes huul. Ka varem on abikaasa tarvitanud tema suhtes füüsilist vägivalda, kuid politseisse ei ole ta pöördunud. -Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardilt (tl.6-7) nähtub, et 28.10.09.a. kell 19.01 on Z G diagnoositud rinna põrutust; - tunnistaja J J ütlustega (tl.14 – 17) selle kohta, et 28.10.09 ema helistas, kuna tundis end halvasti. Sinna jõudes nägi, et ema lamab voodil, huul lõhki löödud ja kaebas valu rindkeres. Öösel oli ema peksnud tema mees A. Grišin. Veel nägi ta ema jopel vereplekke. Valu tõttu rinnus kahtlustas ta luumurdu ja viis ema taksoga haiglasse. Seal diagnoositi rinna põrutust, luumurdu ei olnud. Kuna ema kardab A. Grišinit, veenis ta ema siiski kirjutama avalduse politseisse; ka varem on mees vägivaldne olnud. Samuti püüdis ta ise A. Grišiniga vestelda, kuid viimane eitas kõike. Tõendatud on toimepandud kuritegu ka süüdistatava enda ütlustega, kus ta tunnistab, et lõi või tõukas oma naist käega rindu. Tõukas nii tugevasti, et Z kukkus. Kahetseb, et 3 enesevalitsuse kaotas. Ise arvab, et oli agressiivne armukadedusest. Koos nad ei ela (tl. 8 – 12). Kohus leiab, et õigesti on A. Grišini käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus selles asjas tuvastanud. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära. A. Grišin on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kohus arvestab A. Grišini karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, varem on ta kriminaalkorras karistamata. Kohus peab võimalikuks kohaldada tema suhtes rahalist karistust, mitte aga vangistust. Kohus nõustub ka prokuröri poolt A. Grišinile taotletud karistuse määraga, s.o KarS §121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära ehk 6 350 krooni. Päevamäär 127 krooni on arvutatud süüdistatava keskmise päevasissetuleku alusel, s.o. lähtudes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks (tl. 20, 21) ning selline arvestuse kord vastab KarS §-s 44 sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni (s.o. toimikumaterjalidega tutvumine) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Asja materjalide kohaselt süüdistatav praegu ei tööta ning kohus peab vajalikuks anda süüdimõistetule võimalus tasuda mõistetud rahaline karistus KarS § 66 lg 1 alusel ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude osas on süüdistataval võimalus pärast otsuse jõustumisel taotleda täitmiskohtunikult ka menetluskulude tasumist osade kaupa. Õigusnorm, millest kohus juhindub käskmenetluses otsuse tegemisel, on KrMS §
4. Kohtunik